Irandyqtar - álemdegi eń kóne ulttardyń biri jáne olardyń biregeıi de bolyp tabylady. Bul halyqtyń yqylym zamandardan bastaý alatyn, ǵasyrlardyń tezinen ótip, kóziniń qarashyǵyndaı saqtap kele jatqan baı etnıkalyq mádenıeti bar. Irandyqtar óz ómirlerinde merekelerge asa kóp kóńil bóledi. Merekelerdi toılaý, olardy erekshe sán-saltanatymen atap ótý olardyń ómir saltyna aınalǵan dese de bolady. Sondyqtan olardyń ózderine ǵana tán, basqalarda joq erekshe mádenıeti ártúrli ulttyq meıramdardyń salt-joralǵylarynda aıryqsha kórinedi. Tómende osy merekelerge jeke-jeke toqtalyp ótpekpiz.
Sáde meıramy - ırandyqtardyń kóne meıramdarynyń biri. Barlyq ýaqytta Naýryz merekesine elý kún qalǵan kezde toılanady. Aýyzsha taralǵan ańyzdarǵa súıensek, onyń bul ataýmen atalýyna elý kún men elý túndi qosqanda, júz sanynyń shyǵatyny sebep bolǵan sııaqty (eskertý: parsysha «sád» - júz ). Sondyqtan, bul merekeni «sáde» ıaǵnı, «júzdik» dep ataıdy. Irandyqtar bul meıramnyń shyǵýyn ottyń paıda bolýymen baılanystyrady da, is júzinde bul meıramdy «ot merekesi» dep túsindiredi.
Zoroastrızm dinin ustanatyn ırandyqtar bul meıramdy saltanatty túrde ótkizedi. Halyq úıilgen aǵashty aınalyp turady da, zorastr abyzdary arnaıy duǵalardy oqyp, sodan soń aǵashqa ot tıgizedi. Bul meıram ár jyly Irannyń zoroastrlar kóp shoǵyrlanǵan Kerman, Iazd aımaqtarynda jáne Tehran qalasynda toılanady.
Sháb-e esfánd (esfánd túni). Kashan, Fars, Kerman, Iazd sııaqty Irannyń ortalyq jáne ońtústik aýdandarynda bahman aıynyń (ırandyq kún kúntizbesi boıynsha 11-aı) sońǵy túni, ıaǵnı esfánd aıynyń alǵashqy túni (kóptegen Shyǵys halyqtarynyń túsiniginde kún batqan soń kelesi kún bastalǵan bolyp sanalady) «esfánd túni» dep atalady. Bul túni halyq ár túrli shópter men dánderdi paıdalanyp, «esfánd asy» dep atalatyn tamaqty ázirleıdi. Bul dánder men shópterdiń túrleri Irannyń aımaqtarynda ártúrli bolyp keledi.
Halyq esfánd túni úıdiń oshaǵynan tútin shyǵýy kerek, áıtpese kelesi jylǵa deıin ol úıde yrzyq pen bereket bolmaıdy dep senedi. Keıbir jerlerde bul túni Esfandıar-e Rýııntán (ıran mıfterindegi Ahılestiń ırandyq prototıpi) keledi dep senedi. Sondyqtan eger onyń aty ash bolsa jesin dep, esiktiń basyna shóp ilip qoıady.
Pándje (bestik). Irannyń eski kúntizbeginde jyldyń árbir aıy otyz kúnnen turady da, bir jylda barlyǵy úsh júz alpys kún bolady. Osy kúnderge esh aıǵa kirmeıtin «pándje» dep atalatyn, erekshe atalyp ótetin bes kúndi qosady. Osylaısha, ırandyqtardyń ıslamnan burynǵy kúntizbeginde on eki aıdyń árqaısysy 30 kúnnen turady jáne olarǵa qosymsha bólek bes kún taǵy bar. Iaǵnı, osylaısha bir jylda 365 kún bolyp, kún kúntizbegimen birdeı bolady. Bul bes kún eshqandaı aıdyń, jyldyń da esebine kirmeıdi. Sondyqtan bul kúnderdi jumys istemeı, ólgen adamdardy eske alyp, kóńil kóterip, qýanyshpen ótkizý kerek dep sanaǵan.
Kitaptarda bul bes kúnniń ataýy ár túrli ataýlarmen beriledi: «pándje», «pándje-ıe dozdıde», «pándjýh», «behızáh» (arabtar «hámse-ıe mostáráǵǵe» ıaǵnı, «urlanǵan bestik» dep ataǵan). Qazirgi kezde eski kúntizbek halyqtyń sanasynan umytyla qoımaǵan Iázd, Kashan jáne Talǵan sııaqty aımaqtarda bul kúnderdi «pándje», «pándják», «pándje-ıe pıtok» sekildi san alýan ataýlarmen ataıdy. Adamdar bul kúnderi qabir basyna barady, arnaıy tamaqtar pisiredi, keıbir jemister men kókinisterdi jeý mindetti dep sanaıdy. Talǵanda osy bes kúnniń birinde múldem jumys istemeıdi, «sızdáh be dár» merekesi sekildi tabıǵat aıasyna shyǵyp, «pıtok poloý» dep atalatyn palaý pisiredi. Tipti bul bes kúnde kúndiz uıyqtamaýǵa tyrysady, áıtpese jumysymyzǵa «pıtok» ıaǵnı, kedergi keledi dep oılaıdy.
Áráfe nemese jyldyń sońǵy jumasynyń túni. Islamnan burynǵy dáýirde ırandyqtar jańa jyldyń bastalýyna on kún qalǵanda (on táýlik) urpaqtaryn kórip ketý úshin ata-babalarynyń arýaqtary aspannan jerge túsedi dep sengen. Osy ýaqyt aralyǵynda tiri adamdar ata-babalarynyń arýaqtaryn kóńilderin kóterý úshin hosh ıisti tamaqtar ázirlegen. Bul kúnderi jaman sózder aıtpaǵan, ata-baba rýhtary renjıtindeı ister istemegen.
Islam dini Iranda taralǵannan keıin bul túnge baılanysty rásimder men senimder ózgerip, eki kúnge deıin qysqardy. Onyń biri jyldyń sońǵy jumasynyń túni jáne ekinshisi jyldyń sońǵy keshi nemese basqasha aıtqanda jańa jyldyń túni. Bul kúndi «áráfe» jáne keıbir jerlerde «áláfe» dep te ataıdy. Bul eki túnde halyq qabir basyna barady, óli arýaqtar úshin sadaqaǵa jemis-jıdek, tátti, qurma taratady.
Cháharshámbe-ıe sýrı (sársenbi sýrı). Bul meıram Irannyń basym bóliginde keń taralǵan meıramdardyń biri. Dálirek aıtsaq, jyldyń sońǵy seısenbisinde toılanady. Nege bul mereke seısenbide toılansa da, «cháharshámbe sýrı» dep atalady? Qazirgi Iranda resmı kún tún jarymynda bastalyp, kelesi kúnniń túnine deıin jalǵasady da, aptanyń kúnderi tún ortasynda aýysady. Alaıda, kún Irandaǵy eski salt-dástúr boıynsha kún batqannan keıin bastalady, ıaǵnı kún batqannan keıin sol kún aıaqtalyp, kelesi kún bastalady. Bul rásim ulttyq meıramdardy toılaýda erekshe baıqalady.
Cháharshámbe-ıe sýrı seısenbiniń keshinde toılanady. Dál osyndaı ataýy bar bul mereke mindette túrde ıslam dini kirgenen keıin paıda bolǵan degen boljamdar bar. Sebebi, ıslam dáýirine deıin ırandyqtardyń kúntizbeginde juma jáne senbi kúnderi bolmaǵan jáne ár aıdyń otyz kúniniń qudaılar men perishtelerdiń atymen atalǵan óz ataýlary bolǵan. Alaıda, bul meıramnyń rásimderinen ot jaǵý sekildi ıslamǵa deıingi dástúrdi de baıqamaý múmkin emestigin aıta ketý kerek.
Halyq bul kúni merekeni toılaý úshin bazarǵa baryp, arnaıy zattar men tamaqtar satyp alady. Olardyń keıbireýin arnaıy nıetpen satyp alady.
Bul kúni ot jaǵylatyn arnaıy oryn (aýlada ne kóshede) daıyndalady. Jaǵylatyn otyndardyń úıindisiniń sany mindetti túrde taq bolýy jáne tikenekti buta bolýy kerek. Kóshede nemese aýlada ot jaǵylyp, jastar osy ottyń ústinen sekiredi de, «zárdı mán áz to, sorhı-ıe to áz mán, (ıaǵnı, «seniń qyzylyń maǵan, meniń sarym saǵan» degen óleńder aıtady, óıtkeni, ırandyqtar sary tús aýrýdyń, qyzyl tús densaýlyqtyń belgisi dep biledi. Otyn janyp bitkennen keıin ne isteledi? Keıbir aımaqtarda januıa músheleriniń biri janǵan otynnyń kúlin jınap alyp, aǵyp jatqan sýǵa aǵyzady.
Ár túrli ot shashýlar da oryndalady (táráǵǵe, háft táráǵǵe, háft ráng, narendják, mýshák). Keıbir jerlerde bul túni qýanyshtyń belgisi retinde aspanǵa myltyq ta atylady.
Bul túni sondaı-aq arnaıy cháharshámbe-ıe sýrı tamaqtary pisiriletinin aıta ketý kerek. Bul túnge arnap, «ádjıl» dep atalatyn meıiz, qurma, tut, keptirilgen injir, piste, badam, orman jańǵaǵy sekildi keptirilgen jemister men dánder toby daıyndalady.
Noýrýz (Naýryz). Iran mıfteriniń keıipkeri Djámshıd patsha jamandyq qudaıy Ahrıman men perilermen soǵysyp, olardy jeńedi. Hrýstaldan ózine arba soǵýǵa ámir etedi. Arba daıyn bolǵan kezde Ahrımandy oǵan baılap, ózi de otyrady. Damavand taýynyń basynan ushyp, Vavılonǵa barady. Halyq bul jeńiske tań qalyp, farvardın aıynyń birinshi kúni bolǵan sol kúndi «naýryz» ıaǵnı, «jańa kún, jyl basy» dep atap toılaı bastaıdy. Minekeı, kóne ıran ańyzdaryna súıensek, naýryzdy toılaý rásimi sol zamannan bastalady eken.
Naýryz bastalmas buryn Mazenderan aımaǵynyń keıbir qalalary men Sángsarda Hadjı Fırýz nemese Noýrýzhan, Ázirbaıjanda Saıachı, Ǵazvınde Noýrýznaser sekildi Naýryz keıipkerleri arnaıy qyzyldy-jasyldy kıimder men bastaryna shashaqty bıik bas kıim kıip, Naýryzdy madaqtaǵan óleńder oqyp, án salyp, bı bılep, halyqty kóńil kóterýge shaqyryp, jańa jyldyń jaqyndaǵanynan súıinshi ákeledi.
Naýryzdyń aldyndaǵy esfánd aıyn halyq jańa jylǵa daıyndalýǵa arnaıdy. Bazarlar halyqqa lyq tolady. Halyq naýryzdyń aldynda tamaqtar satyp alady, monshaǵa barady, úı-jaılaryn tolyǵymen tazalaıdy, ydysqa shópti kóktetedi, mys ydystardy tazalaıdy, jańa kıimder satyp alady jáne t.b. daıyndyq jumystaryn jasaıdy.
Naýryz keler aldynda balalar jańa kıim alǵyzý úshin ata-analaryna ázil óleńder aıtatyn dástúr de bolǵan. Mysaly: «Eıd amád, ma lohtım, dısháb be baba goftım (meıram keldi, biz jalańashpyz, keshe ákemizge aıttyq)».
Naýryz qazirgi Iran memleketiniń resmı kúntizbegi boıynsha fárvárdın aıy men jyldyń birinshi kúni, kóktemniń basy. Naýryz kún men tún teńesken sátten, ıaǵnı, jerdiń kúndi 365 kúnde aınalyp bitken sátinen, naqty saǵat, mınýt pen sekýndtan bastalady. Jańa jyldyń bastalý ýaqytyn ırandyq ǵalymdar aldyn-ala eseptep shyǵaryp, halyqqa jarııalaıdy.
Naýryz merekesi kúnderi de (bul mereke qazirgi Iranda resmı túrde bes kún toılanady da, mektepter men ýnıversıtetter eki apta demalady) arnaıy tamaqtar daıyndalady. Jańa jyl kúni arnaıy «háft sın (jeti sın)» dastarhany jasalady. Bul dastarhanǵa sámáný (óndirilgen bıdaıdan jasalǵan taǵam), sıb (alma), sábzı (kók shóp), somaǵ (sumaq), sándjed (jıde), serke (sirke sýy), sır (sarymsaq) sekildi «sın» árpimen bastalatyn jeti nárse qoıylady. Sol sebepten bul dastarhan «jeti sın dastarhany» dep atalady. Bul dastarhanǵa sondaı-aq Qasıetti Quran kitaby, boıalǵan jumyrtqa, kesedegi sýǵa salynǵan greıpfrýt, aına, narıss gúli, jaǵylǵan shyraq, akvarıýmdaǵy qyzyl tiri balyq, roza sýy, táttiler men jemister de qoıylady.
Jańa jyl bastalǵan sátte jasy kishi januıa músheleri úlkenderdiń qoldaryn súıedi. Otaǵasy olarǵa syılyqqa aqsha beredi. Bári qosylyp duǵa jasap, qudaıdan kelesi jyldy aman-esen qýanyshpen ótkizýlerin suraıdy. Keı jerlerde halyq jańa jyl bastalǵannan keıin úıge birinshi kelgen adam qandaı bolsa, jyl da solaı ótedi dep senedi. Sondyqtan Mazenderannyń keıbir qalalary men aýyldarynda joly bolǵyshtyǵymen aty shyqqan adamdardy aldyn-ala shaqyryp qoıatyn rásim bar. Olarǵa kelgeni úshin tátti tamaqtar men azyraq aqsha beredi.
Kelesi kúni jańa jyldyq kórisýler bastalady. Jasy kishiler jasy úlkenderdiń úılerine baryp, olardy qushaqtap, beti qoldarynan súıip, jańa jylmen quttyqtaıdy. Jemister men tátti-máttilerden dám tatyp, keıde syılyq ta alady. Qudalasyp qoıǵan bar januıalar bolashaq kelinderine nemese kerisinshe kúıeý balaryna syılyq jiberedi. Bul kúnderi qaraly úılerge barady, shıǵalardyń on eki ımamdary urpaqtary qabirleriniń basyna zııarat jasaıdy. Bul kórisýler on eki kúnge sozylady. Jaqyn adamdar bul kúnderi kórisip, eger aralarynda renish bolsa, umytýǵa tyrysady.
Keıbir jerlerde jańa jyldyń alǵashqy tórt kúnindegi aýa-raıyna qarap, jyldyń tórt mezgilindegi aýa-raıynyń qalaı bolatynyn boljaıdy.
Sızdáh be dár (13 esikten shyq). Irandyqtar 13-fárvárdın kúni (jańa jyldyń 13-kúni) astaryn ázirlep, úılerinen syrtqa shyǵyp ketedi. Jasyl-jelek, tal-baǵy bar jerlerge barýǵa tyrysady. Halyqtyń seniminde 13 sany «baqytsyz» san bolyp sanalady. Sondyqtan bul kúndi óz úılerinen tysqary jerlerde ótkizedi. Jerge kilem tósep, túski asqa tamaq, salat jep, sháı ishedi. Dalada bılep, án salyp, kóńil kóteredi. Qyz balalar ózderiniń jolyn ashý úshin jasyl shópterdi órip, «sızdáh be dár, sal-e dıgár, hane-ıe shoýhár (on úsh esikten shyq, kelesi jyly, kúıeýimniń úıinde bolsam deımin) » dep ándetedi. Adamdar kesh batqan soń úılerine oralady. Irannyń keıbir aımaqtarynda ımamdardyń (paıǵambar áýleti) urpaqtary basyna zııaratqa barady. Palýandar kúresi ótkiziledi. Jańa jylǵa ósirilgen kók shópti sýǵa aǵyzady.
Joǵaryda aıtylǵan ırandyqtardyń salt-dástúrlerinen qazaqqa etene tanys, bizge de tán nanym-senimderdi baıqaýǵa bolady. Atap aıtsaq, eki halyq ta ata-baba arýaǵyna erekshe qurmetpen qaraıdy. Irandyqtarda óli arýaqtardyń rızashylyǵy úshin tamaq pisirip, sadaqa taratý dástúri bolsa, qazaqtar áli kúnge deıin at shaptyryp, úlken astar beredi. Irandyqtar jyldyń sońǵy jumasy túninde (ıaǵnı, beısenbi kúni túnde) arýaqtar úshin hosh ıisti tamaqtar pisirse, qazaqta úıde bir adam qaıtys bolsa, bir jylǵa deıin úıden ıis shyǵaryp, árbir beısenbi kúni tamaq pisirip, kórshi-qolańdy shaqyryp, beısenbilik jasaıtyn dástúr bar.
Irandyqtar jáne basqa da Shyǵys halyqtary sekildi buryn qazaqtar da kún batqan soń kelesi kún bastalady dep sanaǵan. Ata-babalarymyz batyp bara jatqan kúnge qarap, ómirimniń bir kúni ótti dep qaıǵyrǵan.
Irandyqtardyń túsiniginde áli kúnge deıin jyldyń sońǵy seısenbisi túnin, ıaǵnı sársenbi keshin atap ótý asa mańyzǵa ıe. Qazaqta «sársenbiniń sátinde» uǵymy da bar ekeni osyndaıda oıǵa eriksiz oralady.
Irandyqtar qazaqtar sekildi otqa qurmetpen qaraıdy. Irandyqtar jyldyń sońǵy seısenbisi túni, ot jaǵyp, jastar osy ottyń ústinen sekiretin bolsa, bul dástúr buryn qazaqtarda da bolǵan. Jastar Naýryzda altybaqan quryp, ot jaǵyp, ottan sekirgen. Qazaqtyń uǵymynda da sary tús aýrýdyń belgisi, «sarǵaıyp» degen sózdi qazaq tilinde aýrýdan solǵan degen maǵynany bildiredi. Sol sekildi qyzyl tús denniń saýlyǵynyń belgisi, qazaqta «qyzyl shyraıly» uǵymy deni saý, jaǵdaıy jaqsy adamnyń sıpaty.
Eki halyqqa ortaq mádenı qundylyq – Naýryz. Eki halyq úshin de bul mereke asa qymbat, asa qadirli. Naýryzǵa ırandyqtar asa qulshynyspen bir aı boıy daıyndalady. Úılerin, qora-qopsylaryn tazalaıdy. Qazirgi qazaqtar hrıstıandyq jańa jyldyń aldynda úı tazalap, erekshe qarbalasqa túsedi. Demek, bul - naýryzda úı tazalaý dástúriniń bizde de bolǵanynyń dáleli. Qazaqtar jeti dámnen turatyn naýryz-kóje daıyndasa, ırandyqtar «jeti sın» dastarhanyn ázirleıdi. Naýryzda jaqyn-jýyq aǵaıynmen kórisý dástúri Qazaqstannyń batys aımaqtarynda áli kúnge deıin saqtalǵan.
Mine, osyndaı mádenıetaralyq uqsastyqtardan halyqtardyń alshaq, oqshaý, óz betinshe ómir súre almaıtynyn kóremiz. Iran-túrik halyqtarynyń mádenı baılanystarynyń tamyry tereńde jatyr. Bul uqsastyqtar kóne zamandardan beri bul halyqtar kórshi turyp, ózara mádenıetaralyq yqpaldastyqta bolǵanyn dáleldeıdi.
Boranbaeva Aıman Jubatqanqyzy
(ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq
ýnıversıteti, Almaty, Qazaqstan)
