Suıytylǵan gaz óndirýshiler munaı ónimderin elektrondyq saýda-sattyq arqyly satýǵa kóshti

1248

2019 jyly «Gaz jáne gazben jabdyqtaý týraly» QR Zańyna sáıkes elektrondyq saýda alańdary arqyly suıytylǵan munaı gazy (budan ári – SMG) saýda-sattyǵyna ótý bastaldy.

Úsh jyl ishinde (2019-202 jj.) kezeń-kezeńmen ESA arqyly ótkiziletin suıytylǵan gaz kólemi ulǵaıdy. 2022 jylǵy 1 qańtardan bastap SMG saýda-sattyǵynyń taýar bırjalary arqyly 100% ótýi júzege asyryldy (SMG-ny munaı-gaz-hımııasy ónimderin óndirý úshin shıkizat retinde paıdalanatyn ónerkásiptik tutynýshylar jáne toptyq rezervýarlyq qondyrǵylar arqyly SMG-ny tutynatyn abonentter úshin SMG-ny ótkizýdi qospaǵanda).

SMG-ny elektrondyq saýda-sattyq arqyly ótkizý naryqtyń barlyq qatysýshylary úshin teń jáne kemsitpeıtin jaǵdaılar jasaıdy jáne SMG-nyń qajetti kólemderin tikeleı óndirýshilerden satyp alýǵa múmkindik beredi.

Qazaqstanda suıytylǵan munaı gazyn tutyný jyl saıyn ósip kele jatqany belgili. Bul rette SMG óndirisiniń kólemi ulǵaımaı, ótken jyldar deńgeıinde qaldy.

Elektrondyq saýdaǵa kóshý suranys pen usynys negizinde SMG-ǵa baǵany teńdestirýge múmkindik beredi, bul jańa óndiristik qýattardy qurýǵa ınvestıııalar tartýǵa múmkindik beredi.

Sonymen qatar, naryqtyq mehanızmder básekelestiktiń damýyna oń áser etedi, ónimdi emes deldaldardyń naryqqa áserin azaıtady, shaǵyn jáne orta bıznesti damytý úshin qolaıly jaǵdaılar jasaıdy.

ESA-ǵa kóshkenge deıin suıytylǵan munaı gazynyń baǵasy óndirýshiler úshin shyǵyndy boldy, óıtkeni ol óziniń ózindik qunynan tómen baǵamen jiberildi.

2022 jylǵy qańtar aıyna ónim berýshiler Mańǵystaý oblysy úshin óndirýshilerden 17 406 tonna suıytylǵan munaı gazyn (berý jospary boıynsha bólingenderden 96,5%) satyp aldy.

20-24 jeltoqsan aralyǵynda elektrondyq saýda alańynda (ESA) bes saýda sessııasy ótkizildi, onyń barysynda suranys pen usynys negizinde suıytylǵan munaı gazynyń baǵasy qalyptasty.

Máselen, Mańǵystaý oblysyna qańtar aıynda suıytylǵan gazdy jetkizýdiń ortasha kóterme baǵasy tonnasyna 133 126 teńgeni nemese lıtrine 78 teńgeni qurady. Bul rette bólshek saýda baǵasy Aqtaý, Jańaózen qalalarynda, sondaı-aq Mańǵystaý aýdanynda lıtrine 100-120 teńgeni qurady. Jalpy, qańtar aıynyń saýda sessııalary shtattyq rejımde ótti, naryqtyq mehanızm óńirlerdiń qajettilikterin SMG-nyń qajetti kólemimen rettedi, olar qazirgi ýaqytta óńirlerge jóneltilý proesinde.

 

"Adyrna" ulttyq portaly.

Pikirler
Redakııa tańdaýy