Burynǵy senarıı qaıta qolǵa alyndy ma?

2333

Keıingi kezde Pavlodar oblysynyń ákimi Bolat Jumabekuly Baqaýovtyń qyzmeti men jeke basyna baılanysty qazaq, orys tilderindegi syn materıaldar túrli portaldarda ústi-ústine jaryq kórýde. Keıbir avtorlar ákimniń jumysy men is-áreketterin ár qyrynan taldap, aq-qarasyn kórsetýdi maqsat etpegendikten bolar, tek biryńǵaı qara boıaýmen sıpattapty. Máselen, «Abaı kz» portalynda Sháriphan Qaısardyń «Baqaýov El men Elbasynyń senimin aqtaı aldy ma?» dep ataýyn aıqaılatyp qoıǵan maqalasy álgindeı jarııalanymdardyń biri desem, qatelese qoımaspyn. 
Maqala avtory Bolat Baqaýovtyń tegin, áýelde, «Boqaýov» dep burmalap jazǵan edi. Jýrnalıstik ádep aıasyna syımaıtyn mundaı mádenıetsizdikke oqyrmandar narazylyǵyn bildirgen soń, túzetipti. Múmkin avtor meniń de pikirimdi eskerer degen úmitpen: «Sháriphan Qaısar myrza, byltyr Bolat Baqaýov arýaqtarǵa quran baǵyshtatpady degen sózińiz shyndyqpen múlde sáıkespeıdi. Shyndyǵynda, byltyr oblys ımamy Narıman qajy jáne qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý kúni OQA-dan Kerekýge arnaıy kelgen Qurbanáli sopy arýaqtarǵa quran baǵyshtady, muny siz bilmeıtin shyǵarsyz. Odan arǵy jyly oblystyń ortalyq meshitinde arýaqtarǵa quran oqylyp, as berilgeninen de habarsyz bolarsyz. Kezinde bul jónindegi aqparattar feısbýkte jarııalandy. Qajet etseńiz, sonda túsirilgen fotolardy sizge jibereıin» degen jazba qaldyrdym. Biraq eshteńe ózgertilgen joq. Sondyqtan, jaýap maqala jazýǵa bel býdym.
Sháriphan Qaısardyń paıymdaýynsha, Pavlodar oblysynyń ákimi laýazymyna tek mınıstrlikterde joǵary qyzmet atqarǵandar ǵana taǵaıyndalýy kerek eken. Osy paıymyn negizdeý úshin jergilikti jerde istep ákim bolǵan Danıal Ahmetovty aýyzǵa alypty da, el ıgiligin «tistegenniń aýzynda, ustaǵannyń qolynda» jibergen ysyrapqor basshy keıpinde sıpattapty... Al eńbek jolyn qarapaıym jumysshydan bastaǵan Jumabek Baqaýovtyń aýyl sharýashylyǵy salasy damyǵan aýdandardyń biri Qashyrda, odan soń elimizdegi iri óndiris oryndary ornalasqan Aqsý, Pavlodar qalalarynda ákim bolyp istep, mol tájirıbe jınaǵany jóninde tis jarmapty...
Eger Sháriphan Qaısar der kezinde álgi máseleni kóterse, Aq ordadaǵy ulyqtar Baqaýovtyń kandıdatýrasy jóninde oılanyp, basqadaı sheshim qabyldar ma edi, kim bilsin... Endi júrip ketkenine eki jyldaı bolyp qalǵan poezdyń sońynan júgirgeni nesi, maqsaty ne?..
Al ákimder reıtingisine keletin bolsaq, osy qyzmetke taǵaıyndalǵanyna sonsha kóp ýaqyt ótpegen Bolat Baqaýovty qansha jyldan beri aımaq basshysy bolyp kele jatqan tájirıbesi de mol, jasy da úlken Qyrymbek Kósherbaev, Berdibek Saparbaev sekildi esimderi elge tanymal ákimderdiń deńgeıinen kórinbedi dep kústanalasaq, orynsyz bolar edi. Eskererlik jaıt, «Sayasat.org» aqparattyq portaly jasaǵan reıtıng qorytyndysy boıynsha B.J. Baqaýovtyń jumysyna qatysty syn pikirler aıtylýmen qatar, oń ózgeristerdiń bar ekeni de keltirilgen.
Bolat Jumabekuly ózine deıingi basshylar qolǵa almaǵan aýyldyq aımaqtardyń kem degende 50 paıyzyn sapaly aýyz sýmen qamtý, jańa dıagnostkıalyq ortalyq ashý, onkologııalyq dıspanserdiń jańa ǵımaratyn salý máseleleriniń oń sheshimin tapty. Ákim ońtústiktegi aǵaıyndardy Pavlodar oblysyna kóshirý máselesine de mán berdi. Sonyń nátıjesinde Ońtústik Qazaqstan, Jambyl, Almaty, Qyzylorda sııaqty turǵyndar tyǵyz ornalasqan óńirlerden oblysqa 292 adam kóshirildi. Sondaı-aq, ótken jyly Ózbekstannan, Mońǵolııadan, Reseıden, Qytaıdan, Ýkraınadan 349 adam kóshirilip, olardyń bári oralman mártebesine ıe boldy; mektep jasyndaǵy balalary túgeldeı oqýǵa qabyldandy, mektep jasyna deıingi balalar bala-baqshalarmen qamtyldy. Turǵylyqty jerlerine jyldamyraq beıimdelip ketýlerine jan-jaqty kómek kórsetilip, Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamalaryna sáıkes zeınetaqy jáne basqa da áleýmettik tólemder tólenýde.
Bolat Jumabekuly ulttyq rýhty kóterip, jastardyń sanasyna otandyq patrıotızm sezimderin sińirý maqsatynda Ertis ózeniniń jaǵasyndaǵy kókoraı alqaptarda etnofestvıal ótkizýdi dástúrge aınaldyrdy. Ótken jyly «Uly Dala eli» festıvalinde 100-den asa kıiz úı tigilip, ulttyq salt-dástúrimiz ben ádet-ǵuryptarymyz nasıhattaldy.
Oblysta sońǵy jyldary iske qosylǵan mektepterdiń bári de memlekettik tilde bilim beredi. 2015 jyly Pavlodar qalasynda ashylǵan №37 zamanaýı mektep pen 2016 jyly Ekibastuz qalasynda ashylǵan 1200 oryndyq №36 mektep-lıeı te memlekettik tilde oqytady. Sondaı-aq, 2016 jyly Aqsý qalasynyń №9 shaǵyn aýdanynda paıdalanýǵa berilgen 280 oryndyq «Aınalaıyn» bala baqshasy búldirshinderge memlekettik tilde tálim-tárbıe berýde.
Pavlodar qalasynda keńestik kezeńde chekıstiń atyna qoıylǵan Derıbas kóshesi men proletarıattyń kóseminiń qurmetine qoıylǵan Lenın kóshesiniń ataýlary tikeleı B. J. Baqaýovtyń qoldaýymen ózgertildi! Bul – burynǵy ákimderdiń eshqaısy júzege asyra almaǵan úlken jetistik! Patshashyl-keńesshil toptar men orystildi táýelsiz basylymdar nesheme jyldar boıy jan-tánimen qorǵap kele jatqan ıdeologııalyq jaǵynan máni eleýli nysan – ortalyq kóshe ataýyn ákimniń qajyrlyǵy arqasynda «Astana» dep ózgertýge qol jetkizdik! Amaly taýsylǵan álgiler aımaq basshysynyń saıqymazaq sýretin salyp, áleýmettik jeliler arqyly taratty. Onda Bolat Jumabekuly telefon arqyly «Báke, qaıdasyz?» degen saýalǵa: «Astanada júrmin...» – dep jaýap qaıtaryp tur...
Solaı aıtqanymyzben, óńirimizde memlekettik, ulttyq murat-múdde synǵa túsken shaqtarda ımperııashyl táýelsiz orystildi jýrnalıstermen, shovınıstik, nıgılıstik ustanymdaǵy belsendilermen ymyrasyz kúreske túse ketetin jergilikti qazaq azamattary ákimge qoldaý kórsetetinin de atap ótýimiz kerek. Bular – qyzyl ımperııa zamanynda otarlaý saıasatyna qarsy shyqqany úshin qýdalaýǵa ushyraǵan, bas bostandyǵynan aırylǵan jáne egemendik kezeńinde jez kerneıdiń óńeshinen ótken ultshyl qoǵam qaıratkerleri men zııaly qaýym ókilderi. Ras, bular kópshilik oryndar men kólikterde qyzmet kórsetýshilerdiń memlekettik tilde sóıleýin talap etip janjal shyǵarǵan emes jáne tramvaı júrgizýshisiniń ıa satýshysynyń óreskel qylyǵy úshin oblys ákimin aıyptaǵan joq.
Eger bul azamattar istegen árbir isin áleýmettik jelilerde «men óıttim, men búıttim, men sóıttim, anaý óıtken joq, mynaý búıtken joq!» degen syqyldy arzan sózdermen áıgilese nemese quqyq qorǵaý organdarynan jazyqsyz japa shekken músápirdiń keıpine enip kópshilikten kómek surasa – áldeqashan tanymaldylyqqa ıe bolar edi! Biraq mundaı is-áreketterge olardyń ar-ojdany jibermeıdi. Óıtkeni olar – demokratııa men jarııalylyq zamanynyń erketotaılary emes, keńestik kezeńnen beri saıası kúreste júrip egemen eldigimizdiń nyǵaıýyna shama-sharqynsha úles qosqan naǵyz patrıottar!
Áıtse de, oblysta elimizdiń ózge soltústik óńirlerindegi sııaqty til, onomastıka salalarynda problemalar az emes ekenin aıtýǵa tıistimiz! Bulardy Bolat Baqaýovqa deıingi ákimder de túbegeıli sheshe alǵan joq, Bolat Baqaýov ta sheshe almaıdy, odan keıin ákim bolatyndar da bárin birden sheshýi neǵaıbil. Úsh júz jyldyq bodandyq dáýirinen túıindelip qalǵan máselelerdiń sheshilýi áli ondaǵan jyldarǵa sozylatynyna kúman keltirmeımin. Óıtkeni, elimizdiń memlekettik til saıasaty men onomastıka saıasaty jumsaq, QR Til týraly Zańy da bosań. Sonymen qatar, bizdiń oblystyń ózindik ereksheligi bar – qandastarymyzdyń úles salmaǵy eleýli basymdyqqa ıe emes, ári sapa jaǵynan bári birdeı joǵary deńgeıge kóterilgen joq.
Onyń ústine, óńirdegi táýelsiz orystildi basylymdar jýrnalısteri men qoǵam belsendileri, sondaı-aq respýblıkalyq portaldar tilshileri áli de myqty: onamastıka men til saıasatyn júrgizýge nıetti ákimderdiń is-áreketterin jurtshylyqqa teris túsindirip, ózin qubyjyq keıpinde kórsetýge tas-túıin daıyn otyr! Olar Erlan Arynnyń kezinde álgindeı isterdi júzege asyryp ysyldy, tóseldi, mashyqtandy.
Sol kezde basqa kúshter de astyrtyn qımyldap, ákimdi barynsha qaralaýdyń senarııin jasaǵan sekildi jáne basty rólderdi oınaýǵa jergilikti qazaq jýrnalısteri men til janashyrlaryn tartqan sııaqty. Máselen, qazirgi kezde oblystyq «Ertis» telearnasynyń basshysy mindetin atqaryp júrgen qazaqtildi telejýrnalıst Bolat Amanbaevtyń respýblıkalyq arnadan Pavlodar oblysyn jut jaılady degen sarynda shyndyqpen sáıkespeıtin habar taratýyna bireýler yqpal etken tárizdenedi. Sondaı-aq endi patrıot esebinde tanylyp júrgen bireýdiń atyshýly Aleksandr Vervekın degen jýrnalıske memleketshil, ultshyl ákim Erlan Aryndy qazaq tiliniń qas jaýy sııaqty sıpattap suhbat berýinde de gáp bar sııaqtanady. Aıta ketetin jaıt, A. Vervekın bolsa, Ertistiń Kereký óńirin jaýlaǵan patsha áskerlerin dáripteý maqsatynda Reseıdiń Omby qalasynan Pavlodar oblysyna «Dorogamı Býhgola» atty ekspedıııanyń kelýine bastamashylyq tanytty jáne «Irtysh ı ego krepostı» atty dokýmentaldy fılm túsirdi...
Qazirgi jaǵdaı sol oqıǵanyń jalǵasy sııaqty ma, qalaı ózi?.. Bir jýrnalısterdiń jazǵanyna zer salsaq, Bolat Baqaýovtyń tusynda Pavlodar oblysy barlyq kórsetkishteri boıynsha quldyrap, apatty jaǵdaı shegine jetipti... Bir til janashyrynyń sózine qulaq túrsek, Bolat Baqaýov qazaq tiliniń qas jaýy eken...
Sonymen, burynǵy senarıı qaıtadan qolǵa alyndy ma?.. Dál qazir tap basý aıtý qıyn. Tek sońy qaıyrly bolǵaı!


Arman QANI,
Pavlodar qalasy.

Pikirler
Redakııa tańdaýy