Em alyp jatqan soń eshqandaı daý-damaıǵa aralaspaı tynysh qana jataıyn deseń bolmaıdy ǵoı, bolmaıdy. Tolerantty bolýymyz kerek deıdi, sol kezde jaǵdaıymyz ońalyp, kósegemiz kógeredi eken, keń bolsań kem bolmaısyń deıdi. Tura turyńdar!
Sizder qaı elde, qaı jerde kórdińder bir etnostyń ózge elge qonystanyp, sol jerden óz aýylyn, óz aýdanyn quryp, oǵan tek óz ultynyń ákimin taǵaıyndap, jekege qosa memlekettik qyzmet salasyn tek óz tilderine ıkemdep, óz ultyn ǵana jumysqa alyp otyrǵan?
Sonda bul – qazaq tarapynan olarǵa kórsetilgen keńdik emes pe? Endi sol úshin qazaq halqyna, qazaq tiline, qazaq memlekettiligine syı-qurmet talap etýimiz orynsyz bola ma? Maǵan batatyny dál osy taqyryptaǵy daý-damaı basqa emes óz aramyzda órbigeni.
Dáp bir Qazaqstanda qazaq máselesi, qazaq tili, dini, dili máselesi joqtaı, áldeqashan ósken-óngen franýzben, aǵylshynmen salystyra sóıleıtin «aqyldylarǵa» tańym bar. Endi bir toptyń logıkasyna salsań, «taspen japalaqty ursań da, japalaq óledi, japalaqpen tasty ursań da japalaq ólediniń» keri, ne jaǵdaı bolsa da qazaq ózi kináliden tanbaıdy.
Keıinirek tolyqtyryp jaza jatarmyn, biraq men úshin bir nárse anyq, aıqyn – bıyl da, keler jyly da, odan keıingi jyldar da qazaq pen armıan, qazaq pen uıǵyr, qazaq pen ózbek t.b.t.t. jyr bitpeıdi. Óıtkeni, onyń sebep saldary kóp, óte kóp, alysqa barmaı aq, qoldanystaǵy zańnamamen jumys jasap otyrǵan Tilmaıdandyqtardyń qyzmetin Abaev bastap, Toqaev qostap – úńgirdegi ultshyldyqqa teńep, radıkal atandyryp otyrǵan memleket, ult saıasatyn ózgertpeıinshe (al olar óz erikterimen ózgertpeıdi) osy kórgenimiz kórgen.
Turmystyq deńgeıdegi ulttyq másele keıbireýler oılaǵandaı ońaı-ospaq másele emes, eldi tóńkerip jiberetin kúshke ıe, biraq ony feısbýkte otyrǵan teoretıkterge túsiný qıyn.
