Belgili kásipker, jazýshy Qurmanǵalı Ashanuly ómirden ozdy

2591

Belgili kásipker, jazýshy, jýrnalıst, ult qaıratkeri Qurmanǵalı Ashanuly aýyryp, dúnıeden ozdy. Qazaq kásipkerligin damytý týraly "Qazaq kásipkeriniń álippesi" atty  kitapty tuńǵysh ret jazyp, eliniń ystyq yqylasyna bólengen bilimdi azamat 65 jasynda pánıden baqıǵa attandy dep habarlaıdy "Adyrna" ulttyq portaly.

Qurmanǵalı Ashanuly 1956 jyly Qyzylorda  oblysy, Jalaǵash aýdany, Eńbek aýylynda dúnıege  kelgen.  Aýyl mektebiniń 7-synybynan  keıin  Almaty qalasyndaǵy №178 qazaq orta mektebin bitiredi . Birneshe jyl  Almaty qalasynda túrli salada jumys atqarady. 1982 jyly Almaty halyq sharýashylyǵy ıntıtýtyn bitirip,  respýblıkalyq qarjy, saýda mınıstrlikterinde jaýapty qyzmet atqarǵan.

1991 jyldan beri  kásipkerlikpen aınalysyp keldi. Al 1995 jyldan Qurmanǵalı Ashanuly el men jer tarıhyn tereńirek zertteýdi qolǵa alyp, sol oıǵa túıgen oılaryn zertteýlerin baspasózderde jarııalap,  oqyrmanǵa oı salatyn pikirler aıtyp júrdi. Atap aıtqanda, 2000 jyly onyń qalamynan "Músiráli abyz" atty shaǵyn kitapshasy jaryq kórdi.  Osy kitapty uly abyzǵa Qazalyda eskertkish ashylýy saltanatynda tartý etti.

Bul kitapqa QR ǴA akademıgi , professor Manash Qozybaev "Pirge qurmet – elge qurmet" atty alǵysózinde : "Qoryta kele Qurmanǵalı Ashanulynyń atalmysh eńbegi ishindegi qyzyqty derekterimen oqyrman yqylasyna tili jeńil , júrdek oqylatyn bul kitap jurtshylyq suranysyn qanaǵattandyra alatyn pýblııstıkalyq týyndy qataryna jatqyzýǵa ábden bolady",– depti.

Sondaı-aq Qurmanǵalı Ashanuly shaǵyn bıznes haqynda 30 túrli óz tájirıbesinde kezdesken qaǵıdany birneshe basylymdarda jarııalap, keıin "Qazaq kásipkeriniń álippesi" atty kitap jazyp, baspadan shyǵardy. Avtordyń osy kitaby el yqylasyna bólenip, Elbasy kitaphanasyna da qoıylǵan.

Sońǵy jyldary jaryq kórgen onyń "Ulttyq múdde – jeke kásipker" atty kitaby da oqyrman júreginen oryn alyp, arysy  Qytaı halyq respýblıkasyndaǵy basylymdarda, elimizde avtor ruqsatymen gazet-jýrnaldarda jarııalandy.

Bul ǵumyrda Qurmanǵalı Ashanuly jubaıy Sáýlemen birge úsh qyz tárbıelep ósirdi. Úsheýin de oqytyp,  qyzdaryn qııaǵa qondyrdy.

"Adyrna" ulttyq portaly marqumnyń otbasyna, jaqyn-jýyǵyna qaıǵyryp kóńil aıtady.

 

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler
Redakııa tańdaýy