Ulttyq ekonomıka mınıstrligi memlekettik organdarmen (IIDM, EM, ISM, EGTRM) birlesip «Qazaqstandyqtardyń ál-aýqatyn arttyrýǵa baǵyttalǵan ornyqty ekonomıkalyq ósý» ulttyq jobasyn ázirledi, dep habarlaıdy "Adyrna" ulttyq portaly Ulttyq ekonomıka mınıstrliginiń resmı saıtyna silteme jasap.
Ulttyq jobanyń birinshi baǵyty – bul shıkizattyq emes sektorǵa ınvestıııalardyń ósýi, sondaı-aq qun jasaýdyń jahandyq jáne óńirlik tizbekterine kirý negizinde ekonomıkany ártaraptandyrý.
Ekinshi baǵyty - ónimdiligi joǵary jumys oryndaryn qurý arqyly halyq tabysynyń ósýi.
Úshinshi baǵyty - tómen kómirtekti damý trendin eskere otyryp, JEK bazasynda elektrgeneraııanyń ozyq damýy.
Joba 5 baǵyttan turady, 6 negizgi mindet jáne 13 kórsetkish aıqyndalǵan:
Indýstrııalyq-ınnovaııalyq damý;
Munaı-gaz hımııasy keshenin damytý;
Geologııalyq zertteýlerdi damytý;
Energetıkalyq keshendi damytý;
Shıkizattyq emes eksportty ilgeriletý.
«Indýstrııalyq-ınnovaııalyq damý» boıynsha birinshi baǵytta eki negizgi mindet aıqyndaldy:
1) óńdeýshi ónerkásip kásiporyndaryn tehnologııalyq jańǵyrtý;
2) óndiris kólemin ulǵaıtý jáne óńdeý ónerkásibi taýarlarynyń nomenklatýrasyn keńeıtý.
Bul úshin kásiporyndardyń jańa tehnologııalardy satyp alýǵa jáne engizýge, jabdyqtardy montajdaýǵa jáne iske qosý-jóndeý jumystaryna, sondaı-aq biliktilikti arttyrýǵa, tehnologııalyq jabdyqtardy satyp alýǵa jáne kredıt berý, onyń ishinde lızıng sharttaryn jaqsartýǵa arnalǵan shyǵyndaryn óteý jónindegi keshendi sharalar ázirlenetin bolady.
Osylaısha, 2025 jylǵa deıin ıfrlyq tehnologııalardy paıdalanatyn óńdeý ónerkásibindegi kásiporyndardyń úlesin 23%-ǵa deıin jetkizý josparlanýda. 2025 jyly jabdyqtar men mashınalarǵa negizgi kapıtalǵa salynǵan ınvestıııalar 1 trln. teńgelen astam.
«Óndiris kólemin ulǵaıtý jáne óńdeý ónerkásibi taýarlarynyń nomenklatýrasyn keńeıtý» mindeti sheńberinde 418 ındýstrııalyq jobany iske asyrý josparlanýda.
2025 jylǵa qaraı negizgi kapıtalǵa 11 trıllıonnan astam teńge ınvestıııa tartylady, sondaı-aq óńdeý ónerkásibiniń ónimin eksporttaý kólemi 24 mlrd. AQSh. dollaryna ulǵaıady. Qurylǵan jańa joǵary bilikti jumys oryndarynyń sany shamamen 100 myńdy quraıdy.
2025 jylǵa deıin iske qosý josparlanǵan iri jobalardyń mysaldary: "Monterra Qasaqstan" JShS, "Evrohım-Qarataý" JShS, "Mega Smart" JShS, "KamLit KZ" JShS jáne basqalary. Bul rette respýblıkalyq deńgeıde 50 negizgi joba aıqyndaldy.
«Munaı-gaz hımııasy keshenin damytý» baǵyty boıynsha syrtqy suranysty qanaǵattandyrý úshin iri joǵary tehnologııalyq munaı-gaz hımııasy óndiristeri engiziletin bolady.
2025 jylǵa qaraı 5 munaı-gaz hımııa zaýytyn paıdalanýǵa berý.
1) polıpropılen óndirisi;
2) benzın men polıpropılenge arnalǵan qospa óndirisi;
3) metanol óndirisi;
4) polıetılentereftalat óndirisi;
5) Qashaǵan ken orny shıkizaty bazasyndaǵy gaz óńdeý zaýyty.
Nátıjesinde munaı-gaz hımııasy ónimderin óndirý kólemi 360 myńnan 2 mln.tonnaǵa deıin 5 esege ulǵaıady, sondaı-aq eksport 9 esege (0,15-ten 1,4 mlrd.AQSh doll) ósedi.
Geologııalyq barlaý salasyn damytý ınvestıııalyq tartymdylyqty arttyrýǵa jáne geologııalyq materıaldardy saqtaý men óńdeý boıynsha qazirgi zamanǵy ınfraqurylymmen qamtamasyz etýge baǵyttalatyn bolady.
Aýmaqtyń geologııalyq zerttelýin qamtý 683,9 myń sharshy km-ge (1576,5-ten 2 260,4 myń sharshy km-ge deıin) ulǵaıady. Bir qor qoımasy,
2 kern qoımasy salynady jáne 4 kern qoımasy jóndeletin bolady.
Tórtinshi baǵyt ekonomıka men halyqtyń ósip kele jatqan qajettilikterin qanaǵattandyrý maqsatynda energetıkalyq keshendi jańǵyrtýdy kózdeıdi.
2025 jylǵa deıin jumys istep turǵan elektr stanııalaryn jańǵyrtý esebinen 5 404 MVt qosymsha qýattardy, onyń ishinde 2 400 MVt JEK qýattaryn, 1 400 MVt bý – gaz qondyrǵylaryn jáne 1 604 MVt iske qosý josparlanýda.
Sondaı-aq, Batys Qazaqstan, Atyraý jáne Mańǵystaý oblystary arasynda ekinshi tizbek (220 kV) salý josparlanýda.
Qabyldanǵan sharalardyń nátıjesinde elektr energııasyn óndirýdiń jalpy kólemindegi JEK-ten alynatyn elektr energııasynyń úlesi 6%-ǵa jetedi. Jobalardy iske qosý ekonomıkanyń elektr energııasyna qajettiligin 120 mlrd.kVts deıin óteýdi qamtamasyz etedi.
Shıkizattyq emes eksportty ilgeriletý baǵyty boıynsha shıkizattyq emes eksport kólemin 41 mlrd. AQSh doll. deıin ósirý mindeti sheshiletin bolady.
Bul úshin jańa eksporttaýshylardy ósirýge jáne jumys istep jatqan eksporttaýshylardyń quzyretterin arttyrýǵa baǵyttalǵan eksporttyq akseleraııa baǵdarlamasyn damytý jalǵasady.
1000 belsendi eksporttaýshynyń syrtqy naryqtarǵa shyǵýy qamtamasyz etiletin bolady.
Sonymen qatar 350-ge jýyq eksporttaýshyny elektrondyq saýda platformalaryna (Alibaba, Amazon, OZON) shyǵarý josparlanýda.
Memlekettik etalondardyń halyqaralyq talaptarǵa sáıkestigin qamtamasyz etý úshin synaq zerthanalyq bazalarynyń 30%-y (250-den astam) jańǵyrtylatyn bolady.
Eksporttaýshylardy syrtqy naryqtarǵa ilgeriletý mynadaı sharalar esebinen qoldaý tabady:
- eksport aldyndaǵy jáne eksporttyq qarjylandyrý;
- saqtandyrý, aınalym qarajatyn tolyqtyrýǵa qarjylandyrý;
- Eksporttaýshylardyń shyǵyndaryn óteý (saýda sóreleri men saýda alańdaryn jalǵa alý, sheteldik sertıfıkattaýdan, akkredıtteýden, ınspekııadan ótý, taýarlardy shetelde jarnamalaý, sheteldik kórmelerge, forýmdarǵa, jármeńkelerge, konkýrstarǵa qatysý);
- eksporttaýshylardyń kólik shyǵyndaryn óteý.
Nátıjesinde shıkizattyq emes taýarlardyń eksporty 14-ten 29 mlrd. AQSh dollaryna ulǵaıady. Kórsetiletin qyzmetter eksportynyń ósýi 2,4 eseni (5-ten 12 mlrd. AQSh doll.) qurady.
Ulttyq jobany qarjylandyrýdyń jalpy kólemi 15,9 trln.teńgeni quraıdy, onyń ishinde respýblıkalyq bıýdjette 402 mlrd. teńge qarastyrylǵan. 15,5 trln teńge jeke ınvestıııalar tartý kózdelip otyr.
Ulttyq jobany iske asyrý nátıjesi 2025 jyly mynadaı nysanaly kórsetkishterge qol jetkizý bolady:
- 102 myńnan astam jańa turaqty jumys orny;
- eńbek ónimdiliginiń 20%- dan astamǵa ósýi;
- óńdeý ónerkásibi ónimderin óndirý kólemin 1,5 esege ulǵaıtý.
- shıkizattyq emes eksportty 41 mlrd. AQSh dollaryna deıin eki esege ulǵaıtý.
- JEK-ten elektr energııasynyń úlesi generaııanyń jalpy kóleminiń 6%-yn quraıdy.
Ulttyq joba Jalpyulttyq basymdyqtardy jáne eldi damytýdyń 2025 jylǵa deıingi ulttyq josparyn iske asyrý úshin qalyptastyryldy jáne 2025 jylǵa qaraı ornyqty ekonomıkalyq ósýdi 5%-ten tómen emes deńgeıde qamtamasyz etýge baǵyttalǵan.
"Adyrna" ulttyq portaly
