Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵy qurmetine oraı uıymdastyrylǵan «Atameken» tarhı-tanymdyq ekspedıııasy Jetisý jerinde jalǵasty. Is-shara barysynda bir top jýrnalıst pen bloger oblystyń Panfılov jáne Uıǵyr aýdany aýmaǵyndaǵy mańyzdy nysandardy aralap, el tynysymen tanysyp qaıtty, dep habarlaıdy egemen.kz.egemen.kz.
Jarkentte jalaýyn kótergen ekspedıııa jumysy aýdandaǵy Dańq mýzeıin aralaýdan bastaldy. Óńirdiń ótkeni men búgingi shejiresin jınaqtap, qundy málimetter men jádigerlerdi kózdiń qarashyǵyndaı saqtap otyrǵan mekeme 4 ekspozıııalyq zalǵa bólingen eken. Munda arǵy zamandarda Jarkent aýmaǵynda sáni men saltanaty jarasyp tirlik keshken qazaqtyń kóshpeli ómir salty men otyryqshylyqqa ulasqan dáýirinen habar beretin aıǵaqtar jetkilikti kórindi. «Shyǵys qaqpa» atanǵan Jarkent shahary ejelden Uly Jibek jolyndaǵy mańyzdy eldi meken bolǵany anyq. Iaǵnı ólkede dala órkenıetiniń izi men qala mádenıetiniń máıegi toǵysyp turǵan. Buǵan Jibek joly boıymen jóńkigen saýda kerýenderi arqyly únemi almasyp, jańaryp turatyn óner men ǵylymnyń alǵashqy jetistikterin qosyńyz. Endi osyndaı tarıhy qatpar-qatpar taǵylymnan turatyn kóne qalanyń shejiresin túzip, dáriptep otyrǵan mýzeı ujymynyń isine qalaı rıza bolmaısyz...
– Murajaıdyń negizgi qory ejelgi tarıhymen, tarıhtaǵy ótkendi anyqtaıtyn zattarymen baılanysty ǵoı. Ári bizdiń mekeme «Dańq murajaıy» dep atalatyndyqtan, jumys retine qaraı ótken dáýirdiń jádigerimen qosa búgingi kezeńdegi iri tarıhı oqıǵalardyń jylnamasyn jazyp, aıtýly adamdardyń erlik isin pash etýge erekshe kóńil bólemiz. Oǵan táýelsizdik dáýirinde qol jetkizgen tabystarymyz týraly aqparattyq kórneki quraldar, osy Jarkent óńirinen shyqqan soǵys jáne eńbek ardagerleriniń atyn, isin dáripteý maqsatyndaǵy is-sharalardy aıtýymyz kerek. Qazir murajaıda 364 mańyzdy eksponat bar. Endi aýdannyń ólketaný mýzeıine aınalsaq pa dep otyrmyz. Bul qasıetti ólkeniń biz áli bile bermeıtin qyry men syry ashylmaǵan ejelgi tarıhtan aqparat beretin tarıhı artefaktiler men sheshýi tabylmaǵan jumbaqtary tolyp jatyr. Máselen, Jarkent óńiriniń ejelgi qalalary – Jarkent, Aqkent, Ilebalyq, Dóńgene, Tyshqan, taǵy basqa bizge beımálim eldi mekender men erte ortaǵasyrlyq qala, kentterdiń qırandylary kóptep sanalady. Ol jerlerge arheologııalyq qazbalar júrgizilse, el men jerdiń tarıhy áli de myńdaǵan jádigermen tolyǵyp, ata-babalarymyzdyń álemdik órkenıetke qosqan úlesi aıqyndalyp, memlekettiligimizdiń máńgilik bolýy men jas urpaq tárbıesinde de ólsheýsiz qyzmet atqarary sózsiz, – deıdi óńir shejiresi men mekeme jumysynan habardar etken mýzeıdiń meńgerýshisi, ólketanýshy-jýrnalıst Qalı Ibraıymjanov.
Jarkent týraly sóz qozǵalsa, osyndaǵy aǵashtan salynǵan meshit týraly aıtpaý múmkin emes. «Atameken» ekspedıııasynyń qatysýshylary da osy tarıhı nysandy kórýge asyqty.
– Tarıhı derekterge súıensek, bul meshitti sonaý 1887-1892 jyldary birinshi gıldııaly saýdager atanǵan Ýálıahýn Iýldashev degen kópes halyqtan jınaǵan qarjyǵa saldyrtypty. Ǵımarat Qazaqstan men Ortalyq Azııanyń sáýlet-qurylys óneriniń eń úzdik tásilderi eskerile otyryp jasalǵan. Qurylysty Hon Pık degen qytaı sáýletshisi basqarǵan eken. Meshittiń jalpy aýmaǵy – 54 sharshy metr. Ǵımaratynyń bıiktigi – 14,5 metr. Meshit 52 baǵana tizbegimen aınaldyra qorshalǵan. Arqalyǵy aǵashqa túsirgen ásem oıýlarmen naqyshtalǵan. Bul baǵanalardyń qurylys qańqasyn qurýda ári ásemdik kórik berýde máni óte zor. Baǵanalardy qurastyrý barysynda birde-bir shege qoldanylmaǵan. Olardy qıyp, qashap qııýlastyrǵan. Mundaǵy keregege túsirilgen naqyshty arab jazýlarynyń ózi ásem órnek mindetin atqaryp tur. Meshittiń ishindegi bezendirýlerden qazaq halqynyń qoshqar múıiz oıýlaryn da kezdestirýge bolady, – dedi bizge meshittiń salyný tarıhyn jipke tizgendeı etip aıtyp bergen týrıstik nysan qyzmetkeri Kórkem Rahymǵalıeva.
Aıtpaqshy, Panfılov aýdanyndaǵy adam aıaǵy úzilmeıtin tanymdyq orynnyń biregeıi – Áýlıeaǵash. Derekke úńilsek, dál osyndaı aǵash álemniń 3 elinde ǵana bar deıdi. Bir daraq Mekke qalasynda bolsa, taǵy biri irgedegi Qytaıda eken. Al Jarkenttegi aǵash týraly ańyz kóp.
– Bul kıeli aǵash týraly ártúrli mıftik oqıǵa óte kóp. Sonyń birin «Egemennen» oqyp edim, jýrnalıst Muhtar Kúmisbek jazǵan maqaladan keıin menen de bir tanystar jón suraǵan bolatyn. Qysqasy, ertede Qoqan men Hıýa handyqtarynyń dúrkirep turǵan ýaqytynda Shoınaq atty batyrdyń jary bala kótere almaı júredi de, qasıetti aǵashtyń túbine túneýge keledi eken. Alladan perzent suraǵan báıbisheniń kózi ilinip ketkende, túsine aq saqaldy qarııa kirip, úsh uldy bolatynyn, ol uldarynyń atyn Jantas, Bektas, Ertas dep qoıý kerektigin aıtady. Rasymen, batyrdyń áıeli qursaq kóterip, birinshi uly dúnıege keledi. Onyń atyn Jantas qoıady, artynsha Bektas ómirge keledi. Úshinshi balasy týylǵanda báıbishe kim qoıý keregin umytyp qalyp, Aqpushyq dep ataı salady. Osy túni baıaǵy aq saqaldy qarııa kirip: «Balańnyń atyn nege ózgerttiń, saǵan qajet bolmasa, biz alyp ketemiz», deıdi. Bul túsinen shoshynyp oıanǵan ana sábıiniń shetinep ketkenin kóredi. Osyndaı ańyzdardyń túr-túri el aýzynda júr eken, – dedi alty adamnyń qushaǵyna zorǵa syıǵan alyp aǵashtyń qasynda turǵanda saparlasymyz, bloger Danııar Janys.
Áýlıeaǵashtyń mańyndaǵy en toǵaıdyń ózi bir erekshe erejemen óskendeı eken. Sol mańdaǵy qaraaǵashtar júzin qubylaǵa buryp, sájdege bas qoıǵan adam beınesine uqsap, máýeli butaqtaryn ıip, bir izettilik kórsetetindeı. Dál sol jerde bir tamyrdan taralyp ósken jeti jas aǵash bar. Turǵyndar ony «7 aǵaıyndy jigit» dep ataıdy eken.
– Áýlıeaǵashqa em izdep, tilek tilep keletinder qatary jyl saıyn artyp keledi. Pandemııaǵa baılanysty týrıster legi azaıǵanymen, kelgisi keletinder kóp. Tipti shetelden jón surap, jol surap jatady. Árıne, qazaq dalasynyń túkpirindegi shaǵyn aýyldy kórgisi keletinderdiń qatary kóbeıgeni – biz úshin mártebe. Áýlıeaǵash mańy kórikti óńirge aınalyp keledi. Jaıaý júrginshiler joly tóselip, kelýshilerdiń demalýy úshin alańqaıǵa oryndyqtar jasalǵan. Orman ishin jaryqtandyratyn elektr jaryǵy tartylǵan. Qysqasy, aýdan týrısterdiń kelýine árqashan daıyn, – deıdi Panfılov aýdany ákiminiń baspasóz hatshysy Nurbol Qanaǵat.
Qasıetti Qaradala tynysy
Almaty oblysynyń Uıǵyr aýdanyndaǵy demalys oryndaryna kelýshilerdiń sany jyldan-jylǵa ósip, óńir naǵyz demalys aımaǵyna aınalyp keledi. Muny ekspedıııa múshelerin qarsy alǵan sáttegi áńgime barysynda aýdan ákiminiń orynbasary Kádirjan Baǵbaev aıtty.
– Byltyr Qaradala jazyǵyndaǵy tabıǵı eskertkishter men ystyq sý kózderine kelgen saıahatshylar sany 62 500 adamǵa jetti. Nátıjesinde, qyzmet kórsetýden túsken tabys kólemi 310 mln 500 myń teńgeni qurady. Alaqandaı aýdan úshin bul az olja emes. Al aýmaqtyń týrızmdi damytyp, tabysty arttyrýǵa múmkindigi bar. Sonyń biri retinde aýdan aýmaǵyndaǵy geotermaldy sý kózderiniń tartymdylyǵyn aıtýǵa bolady. Jer astynan shyǵatyn ystyq sýdyń emdik qasıeti joǵary ekeni ǵylymı negizde dáleldengen. Onyń shıpasy sý quramynyń mıneraldy qospalarǵa baı bolýynda bolsa kerek. Al aýdan úshin osy jerasty sýy jyl on eki aı boıyna jumys ornyn ashyp, óńirlik týrızmdi damytýdyń da jańa múmkindigi ekeni anyq. Óıtkeni bul jerdegi jumys, ıaǵnı demalys maýsymy qońyr kúzden bastalyp, kún qatty ysıtyn jaz aılaryna deıin qyzady. Sondyqtan da munda kelýshiler jyl saıyn artyp otyr, – dedi ol.
Jalpy, Qaradalaǵa tabany tıgen adamnyń jol boıyndaǵy Sharyn shatqaly men Eren toǵaıǵa soqpaı ketýi sırek. Ári bul eki tabıǵı oryn da qalyptasqan týrıstik nysan qataryna jatady. Bul ispen qazir Sharyn memlekettik ulttyq tabıǵı parki aınalysýda. Ulttyq park quramyna Sharyn shatqaly, qamaldar men ańǵarlar, Úlken Buǵyty taýy jáne Sarytoǵaı, Eren toǵaıy sııaqty tabıǵı demalys aýmaǵy kiredi. Búginde park aýmaǵyna arnaıy keletin adamdar úshin 4 týrıstik baǵyt jasalǵan
Jalpy uzyndyǵy 49 shaqyrymǵa sozylatyn bul marshrýt boıynsha Sharyn shatqalyn, sol mańdaǵy eski beıitter men qorǵandardy, álemde sırek kezdesetin ósimdikter dúnıesi saqtalǵan Erentoǵaıdy kórip, aralap shyǵýǵa bolady.
– Qazir bul týrıstik marshrýt boıynda 3 qonaqúı, balalar lageri jáne arasan kesheni jumys isteıdi. Jaz maýsymynda jolaýshy túnep, demalatyn 52 kıiz úı tigiledi. Dúnıe júzi boıynsha dál osy Sharyn tektes shatqal Soltústik Amerıkada ǵana bar ǵoı. Sol sebepten alyp daladaǵy tereń quzdy kórip, tamashalaýǵa el ishinen bólek, shetelden de adamdar jıi keledi. Al Eren toǵaıy týraly áńgime tipten bólek. Derekter bul Eren toǵaıy sonaý neogen kezeńinen saqtalyp qalǵan tabıǵat syıy ekenin aıtady. Tańǵajaıyp toǵaıdy kartadan izdegender Ile ózeniniń sol jaq salasy men Sharyn ózeniniń ortańǵy aǵysynyń tusynan, Sarytoǵaı aýylynyń mańynan taýyp, kóre alady. Tek bul keremetti kózben kórý kerek, – deıdi ekspedıııa múshelerine óńir týraly mol maǵlumat bergen Uıǵyr aýdany ákiminiń baspasóz hatshysy Aqjol Turarhan.
Osylaısha, Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵyna oraı «Egemen Qazaqstan» jáne «Kazahstanskaıa pravda» gazetteri tarapynan uıymdastyrylǵan «Atameken» tarıhı-tanymdyq ekspedıııasy Jetisýdyń shuraıly ólkelerin aralap shyqty. Bul sapar barysynda kórgenimiz de, kóńilge túıgenimiz de kóp boldy. Ásirese Uıǵyr aýdanyndaǵy «Jarty baba» tarıhı-tanymdyq kesheni basynda ataly sóz aıtyp, at ústindegi azamattarǵa jetkizip baryńdar dep amanat júktegen aýdannyń aýzy dýaly aqsaqaly Yzǵarbek Bektursynovpen aradaǵy áńgimege áli de oralamyz. Qos aýdandaǵy eńbek adamdarynyń eren isterinen de erekshe bir ekpin baıqadyq. Ekonomıkanyń damýyna úles qosýdyń úlgisin de Panfılov pen Uıǵyr aýdandarynyń sharýalary men kásipkerleri kórsetip otyr. Ol da bólek taqyryp bolsyn.
