Mańǵystaýda bir baý shóptiń baǵasy 17 myń teńgege, bir keli arpanyń baǵasy 95 teńgege jetti. Bul tórt túlikti kásip etken aýyldaǵy aǵaıynǵa ońaı bolmaı tur. Jurt jut keldi dep alańdaıdy. Al depýttar osynyń bári júıeli jumystyń joqtyǵynan dep Úkimetke syn aıtty. Elde sheshimin tappaı turǵan munan da ózge túıtkilder bar. Qýańshylyq, búıirden qysqan qymbatshylyq, bilim berý salasyndaǵy olqylyqtarǵa qatysty depýtattyq saýaldar da joldandy, dep habarlaıdy «Adyrna» ulttyq portaly «Astana» arnasyna silteme jasap.
Depýtat Edil Jańbyrshınniń aıtýynsha, teńizder men ózenderdiń tartylýy, jaýyn-shashynnyń azdyǵy kóp aımaqtyń, ásirese Atyraý, Aqtóbe, Qyzylorda, Mańǵystaý jáne Túrkistan oblystarynyń aýyl sharýashylyǵy salasyn aıaqtan tartyp tur. Sý tapshylyǵy men qýańshylyq jaıylymdyq jerdiń kúıin qashyrdy. Jyl basynan beri Mańǵystaýda myń jarym myńǵa jýyq mal qyrylǵan. Qyzylordada da jaǵdaı máz emes. Mal azyǵy baǵasynyń eselep kóterilýi de máseleni onan saıyn shıelenistirip barady.
«Elimizdiń mal sharýashylyǵyn damytýǵa jáne onyń azyǵyn daıyndaýǵa arnalǵan júıeli-josparly jumystyń joqqa jaqyn ekenin aıqyn kórsetip otyr. HHI ǵasyrda ǵaryshty ıgerip, Aýstralııa men Kanadan asyl tuqymdy mal aldyryp, dúnıeniń bárin ıfrlandyryp jatqanda, malǵa azyq taýyp bere almaı jatqanymyz óte uıat! Qazaq atymyzǵa syn emes pe?» - deıdi QR parlamenti májilisiniń depýtaty Edál Jańbyrshın.
Depýtat jut jaılaǵan aýdandar men aımaqtarda shuǵyl túrde tótenshe jaǵdaı jarııalanýyn jáne olarǵa tıisti kómekter kórsetýdi surady. Sondaı-aq qýańshylyqtan qıyndyq kórip otyrǵan óńirlerge basqa oblystardan mal jaıýǵa jáne mal azyǵyn daıyndaýǵa jer telimderi ýaqytsha berilsin degen usynys aıtty.
Al depýtat Aıbek Paıaev elimizde ósiriletin bıdaıdy ózge memleketter shıkizat retinde alyp, naryqqa shyǵaryp, paıda taýyp otyrǵanyna qynjylady. Biz bar nárseni uqsata almaı otyrmyz deıdi.
«Ózbekstan un tartý salasyn damytyp, dıirmendi kásiporyndar saldy.Qazaqstannan baratyn bıdaıdan qosymsha qun salyǵyn alyp tastady. Bıdaıymyzdan un shyǵaryp ony tek ishki naryǵymen qamtyp qana qoımaı, bizdiń unymyzdy satyp alatyn Aýǵanstanǵa da, basqa da naryqtarǵa undy jibermekshi.Sonda bizdiń úkimet uıyqtap otyr ma? Qaıda bizdiń aına sharalarymyz?» - deıdi QR parlamenti májilisiniń depýtaty Aıbek Paıaev.
Taǵy bir ózekti másele-1 jáne 5 synyptarǵa arnalǵan aǵylshyn tili oqýlyǵynda kemshilik kóp. Depýtat Maqpal Tájmaǵambetovanyń aıtýynsha, Bilim jáne Ǵylym mınıstrligi tarapynan oń baǵa berilgen oqýlyqta oıǵa qonymsyz dúnıeler kezdesedi. Aqylǵa syımaıtyn ertegiler, mentalıtetimizge jat mátinder jas urpaqty adastyrady deıdi májilismen.
«Ekinshi synypqa arnalǵan oqýlyqta ulttyq dástúrdiń qataryna pasha men maslennıany engizipti. Muny árıne, qazaqstandyq merekeler dep kórsetse túsinýge bolady. Qazaqtyń salt-dástúrleri men ádet-ǵuryptary dep jazylǵan taqyrypta shildehana men balany qyrqynan shyǵarý sııaqty salt-dástúrdiń janynda dinı merekeler nege júr?» - deıdi QR parlamenti májilisiniń depýtaty, Nur Otan frakııasynyń múshesi Maqpal Tájmaǵanbetova.
Al Depýtat Darıǵa Nazarbaeva jekemenshik balabaqsha qyzmetkerleriniń jalaqysyn kóterýge qatysty saýal joldady. Buǵan deıin bul másele qaralǵan. Biraq áli sheshimin tappaı tur. Jergilikti ákimdikter respýblıkalyq bıýdjetke qosymsha qarjy bólý jóninde ótinim berse de, qarajat áli joq.
"Adyrna" ulttyq portaly
