QR Premer-Mınıstriniń
orynbasary E.L. Toǵjanovqa
Úsh kún buryn búkil álem Ekinshi dúnıejúzilik soǵysta fashıstik Germanııany talqandaǵan Jeńistiń taǵy bir jylyn atap ótti. Bul kúnderi biz ardagerlerimizdiń óshpes erligin eske alamyz.
Maıdangerlerge qurmet kórsetýmen qatar tyl eńbekkerlerine de izet kórsetý asa mańyzdy dep sanaımyz. Qazaqstanda soǵys jyldarynda olar 460-tan astam zaýyttar men fabrıkalar saldy, mıllıondaǵan tonna astyq pen júzdegen myń tonna et óndirdi, 2,5 mln jyly kıimder, 1600-den astam vagon jóneltilim maıdanǵa jiberdi.
Árbir keńestik tank, ushaq, keme, snarıad quramynda Qazaqstan kenishterinde óndirilgen mys, qorǵasyn, volfram, molıbden boldy.
Urany «Bári maıdan úshin, bári jeńis úshin» bolǵan tyldyń batyrlyǵy bolmasa Uly Jeńiske qol jetkizý múmkin bolmas edi.
Sonymen birge, ákeler men baýyrlar maıdanǵa ketken kezde, tyldyń negizgi jumys kúshin áıelder men jasóspirimder qurady. Búgin sol kezdegi jasóspirimder 90 jasqa kelip otyr.
Soǵys kórgen balalardyń da taǵdyry ońaı bolǵan joq, soǵys ákelerin maıdanǵa, al analaryn áıelder táýlik boıy jumys isteıtin zaýyttar men kolhozdarǵa alyp ketti.
Bul balalar balalyq shaqtan aıyrylyp, muqtajdyqta, ashtyq pen sýyqta ósti. Biraq sodan keıin olar eldi órkendetip, ekonomıka men áleýmettik damýdyń negizin qalady. Bul urpaq KSRO ydyraǵan kezde óz elderiniń memlekettik Táýelsizdigi týraly sheshim qabyldady.
Búginde soǵys balalarynyń mártebesi men jaǵdaıyn qoldaý úshin zańnamalyq aktiler qabyldanýy kezdeısoq emes. Mysaly, Ýkraınada «soǵys balasy» mártebesi zańmen bekitilgen, olarǵa zeınetaqyǵa jeńildikter men ústemeaqylar beriledi. Osyǵan uqsas sharalar Reseıdiń birqatar sýbektilerinde qabyldandy nemese qarastyrylýda. Bulardan basqa da mysaldar kóp.
Osyǵan baılanysty, «Aq jol» frakııasy zeınetaqylarǵa ústemeaqy engize otyryp, 1945 jylǵy 9 mamyrǵa deıin Qazaqstan aýmaǵynda týylǵan jáne turatyn azamattar úshin «Soǵys balalary» mártebesin bekitýdi usynady.
Bul jerde ústemaqy kólemi basty másele emes, bizdiń usynysymyzdyń negizgi maqsaty – memleket tarapynan qurmet pen moıyndaýdy kórsetý, bul balalyq shaǵynan, ata-anasynyń mahabbatynan jáne jylýynan aıyrylǵan, maıdanǵa ketken nemese zaýyttar men ujymshar egistikterinde táýlik boıy jumys istegen adamdar bastan keshken qıynshylyqtardy kórsetý.
Ókinishke oraı, soǵys ardagerleri jyl saıyn azaıyp jatyr. Eger osydan on jyl buryn on myńnan astam ardager aramyzda bolsa, búginde 665-i qana qaldy.
Tıisinshe, memlekettiń osyndaı ardagerlerdi qoldaýǵa jumsaǵan shyǵystary da edáýir qysqardy.
Biz azaıyp jatqan batyrlardyń esebinen únemdeýdi durys emes dep sanaımyz jáne bosaǵan qarajatty olardy maıdannan kútken, tylda eńbek etken soǵys balalaryna qaıta bólýdi usynamyz.
Osy máseleni is júzinde pysyqtaý maqsatynda, kelesi aqparatty usynýdy suraımyz:
- Táýelsizdik alǵan sátten bastap jyl saıynǵy bóliniste Qazaqstandaǵy UOS sany týraly.
- Táýelsizdik alǵan sátten bastap jyl boıynsha bóliniste tyl eńbekkerleri dep tanylǵan adamdardyń sany týraly.
- 1945 jylǵy 9 mamyrǵa deıin (1935-1945 j.j.) Uly Otan soǵysy kezeńinde Qazaqstanda týǵan jáne turǵan adamdardyń sany, onyń ishinde ata-analary soǵys ardagerleri jáne/nemese tyl eńbekkerleri bolyp tabylatyn balalardyń sany týraly.
Sondaı-aq, jyl saıyn soǵys ardagerleri men tyl eńbekkerlerine ústemeaqylar, járdemaqylar túrinde bólingen qarajat týraly aqparat berýlerińizdi suraımyz.
Qurmetpen,
«Aq jol» frakııasynyń depýtattary
