12 Sáýir — Qazaqstanda Ǵylym Qyzmetkerleriniń Kúni
Eki suraq
Akademık Qanysh Sátbaev keńes delegaııasynyń quramynda Anglııaǵa barady, keńes delegaııasyn bir oraıly shaqta Anglııanyń prımer-mınıstiri Ýınston Cherchıll qabyldap, qonaqasy beredi.
Dastarhan basynda Cherchıll Qanysh Sátbaevqa nazar aýdaryp, ázilge balaǵan suraq qoıady:
– Sátbaev myrza, aıtyńyzshy qazaqtardyń barlyǵy da ózińizdeı suńǵaq boıly ma?
– Meniń halqym ózimnen áldeqaıda bıik, - dep jaýap beredi Qanekeń.
Kelesi bir sátte Cherchıll ornynan turyp kelip, Qanańnyń rıýmka kóterýine de-meý lebiz bildirip, taǵy da bir keleńsizdeý, tosyn suraq qoıady:
– Sátbaev myrza, Siz osy neshinshi rázimerli bas kıim kıesiz?:
Qanekeń sál jymıyp, esh irkilmesten:
– Cherchıll myrza, eger Siz ekeýmiz bas kıim aıyrbastasaq, eki jaǵymyz da ókin-bes edik! - degen eken.
Súzgish jazýshy
...Bir myń toǵyz júz elý altynshy jyl. Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń burynǵy úıiniń zalynda prezıdıým májilisi ótip jatyr. Kún tártibinde múshelikke kisi alý. Kezek Islámǵa keldi. Kepildemeni basqalar emes, tap Muhtar Áýezov pen Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń predsedateli Ǵabıt Músrepovtiń ózderi bergen. Sonyń ózinde de talas týdy. Múshelikke alýdyń basty sharty – kórkem kitaptyń bolýy. Al myna kisińizde ondaı kitap joq. Suraq:
– Jarylǵapov joldastyń qandaı kitaptary bar eken?
– Gerenniń «Kto vınovat?» romanyn aýdaryp bitirgenime biraz ýaqyt ótip edi. Qazir sol aýdarmamdy súzip jatyrmyn, - dep jaýap berdi Islám.
Sózdi Muhtar Áýezov ilip áketti:
– Mine kórmeısińder me, Islám qazaq tiliniń sıqyryn jaqsy meńgergen jigit. Tilge jónsý basqa bireý bolsa, - redakııalap jatyrmyn... jóndep jatyrmyn... túzep
jatyrmyn... qaıta qarap jatyrmyn... - der edi. Al Jarylǵapov súzip jatyr.
Muhtar túsindirmesiniń áseri adam aıtqysyz boldy. Islám Jazýshylar odaǵyna bir aýyzdan qabyldandy.
Sodan beri tabany kúrekteı jıyrma toǵyz jyl zymyrap ketti. Al Jarylǵapov bolsa, Gerenniń «Kto vınovat?» romanyn áli kúnge súzip, aıaǵyna shyǵa almaı keledi.
Ýaqyt shirkin óteıin dese op-ońaı-aq eken-aý!?
***
Úlken bir jınalysta fınans mınıstri baıandama jasapty. Úzilis kezinde bes-alty kisi ortasynda áńgime aıtyp turǵan Muhtar Áýezovke álgi mınıstr kelip, sálemdesipti de:
– Qalaı, Muqa, meniń baıandamam sizge unady ma? - depti. Sonda Muqań:
– Páli, el senen aqyl surar deısiń be, aqshańdy berip tursań bolǵany da, - dep, jurtty dý kúldiripti.
Ishekeńniń ısharaty
Medıına ǵylymdary akademııasynyń korrepondent múshesi, professer, qazaq jastaryna tárbıelik máni zor «Qyryq suraq» kitabyn jazǵan áıgili ǵalym-dáriger Ishanbaı Qaraqulov ázil men qaljyńǵa kelgende aldyna jan salmaıtyn, tilge sheshen kisi bolsa kerek. Ishekeń jetpistiń tórtine shyqqan shaǵynda. Birde taıaaǵyn tyqyldatyp Almatynyń kóshesin qydyryp júrip, qyzyqtap «Muhıt» dúkenine kirip ketedi. Zamannyń keń kezi ǵoı, bir buryshta sýǵa toly bóshkelerdi birinen soń birin tizip qoıyp, ishinde júzip júrgen balyqtardy shuqyp kórsetip:
– Devýshka, skajıte polalýısta, ý vas etı ryby svejıe? - dep surapty.
Satýshy qyzdyń basyna qan shapshyp, kózi atyzdaı aınalyp, shamdanyp qalady.
– Vy chto, starık, ne vıdıte chto lı, onı je jıvye? - deıdi aıqaıǵa basyp.
Sonda Ishekeń túk bolmaǵandaı sabyrmen:
– Ný ı chto je? Ý menıa doma starýha est...
I ona jıvaıa, no daleko ne svejaıa, - depti de, kezekte turǵan jurtty qyran-topan kúlkige batyryp, dúkennen shyǵyp ketipti.
Sońǵy jańalyq
Tarıh salasynyń ǵalymy Bek Súleımenovpen Álekeń (Álkeı Marǵulan) kórshi turypty. Bes-on kúnde bir ret Álekeń, Bekti shaqyryp alyp, jaıýly dastarqan basynda:
– Al, Bek, jerdiń beti, aıdyń júzi, kúnniń kózinde nendeı jańalyq bolyp jatyr, sóıleı otyr, - deıdi eken.
Bul oqıǵa birneshe ret qaıtalanǵan soń, ǵylymmen shuqshııa aınalysatyn Álekeńniń kúndelikti baspasózdi qarap otyrýǵa ýaqytynyń bola bermeıtinin túsingen Bek Súleımenov, munan keıin sońǵy jańalyqtardy shola áńgimelep berýdi ádetine aınaldyrǵan eken.
Bilgen sóıleıdi
Bir ǵalym óziniń doktorlyq eńbegin qorǵap jatsa kerek. Daýly pikirler týyndap, akademık Álkeı Marǵulan eki-úsh ret shyǵyp sóılepti. Sonda oınaı beretin bireý:
– Áleke, búgin kóp sóılep kettińiz ǵoı, - deıdi. Buǵan Álekeń:
– Kisi ne nárse týraly birdeńe bilgen soń sóıleıdi ǵoı, bilmese nesin sóılesin,- dep jaýap beripti.
Tapqyr jaýap
Belgili ǵalym, Keńes Odaǵynyń Batyry Málik Ǵabdýllın 1946 jyly demokratııashyl jastardyń búkil dúnıejúzilik federatııasynyń quryltaı májilisine qatysý úshin Anglııaǵa barǵan saparynda bir top aǵylshyn:
– Sizder nege qudaı joq deısizder. Bizder, aǵylshyndar buǵan myqtymyz. Aǵylshyndar dinge berik! - dep ózeýrep qoımapty.
Sonda Mákeń:
– Sizder ózderińiz qarsy shyǵyp tursyzdar! - deıdi.
– Qalaısha?
– Sizderdiń Charlz Darvın degen ǵalymdaryńyz bolǵan joq pa edi. Shamalaryńyz kelse aldymen sol kisimen daýlasyp alyńyzdar, - degen eken sonda Mákeń.
Ózeýregen aǵylshyndardyń aýyzdaryna qum quıylypty.
***
Bir jınalysta belgili ǵalym Ysqaq Dúısenbaevtyń artqy jaǵyndaǵy oryndyqqa Syrbaı Máýlenov otyryp qalypty. Sonda Syrbaı aqyn Ysekeńniń bitimin meńzep:
Jelke jaǵy jeti adyr, Jylqy jaısań jetkendeı. Tóbe jaǵy tap-taqyr Taılaq taıyp ketkendeı, - dep ázildegen eken.
Darqan minez
Birde «Almaty» sanatorııinde Ǵabıt Músirepov pen belgili synshy-ǵalym Nyǵmet Ǵabdýllın birge demalypty. Áldebir áńgimeniń oraıynda Ǵabeń:
– Nyǵmet, sen baıqaısyń ba?... Osy maqtaý sózge kelgende aqyn-jazýshylardyń ishinde Syrbaıdan asqan sheshen adamdy kóre almadym. Ásirese Syrbaı ıýbıleılerde sóılegen kezde et júregińdi eljiretip jiberedi. Endi bir ańǵarǵanym – bizdiń Syrbaı maqtaýǵa kelgende adam ataýlyny alalamaıdy. Onysy nesi? - dep surapty.
Sonda Nyǵmet sál oılanyp:
– Ǵabe, ol kisi ǵumyry tiri janmen júz shaıysyp kórgen joq qoı, - deıdi. – Eshkimmen uryspaıdy da, renjispeıdi de... kóńili de saryarqadaı keń, darqan adam emes pe! Sosyn ózgelerdi de ózindeı sanap, shetinen maqtaı beredi de! - dep jaýap beripti.
Kúı men kóńil
Ǵalym, jazýshy Myrzabek Dúısenov birde áıgili kompazıtor Dına Núrpeıisovanyń tartqan kúıin tyńdap otyryp, erekshe áserge bólengen sezimmen:
– Eki dúnıeniń qyzyǵyn kórińiz,- depti.
– Qaıdam, dombyra tartqan kisi ol dúnıede tozaq otyna kúıedi deýshi edi, maǵan jumaǵyn qııa qoıar ma eken? - dep qart áje jymııady. Sonda Myrzabek otyryp:
– Dombyranyń arqasynda bul dúnıeniń qyzyǵyn kórdińiz. Al, ol dúnıede jazataıym múńkir-náńkir kelip tergeı bastasa, siz jaýaptyń ornyna kúıińizdi tarta berińiz. Sańylaýly bolsa ózderi de oılanar, - degen eken.
Mártebeli baǵa
Akademık Ahmet Jubanov pen Hamıt Erǵalııev kórshi turypty desedi. Joly bir bolǵan soń Ahań Hamańdy kúnde máshınásimen ala ketedi eken. Birde jolda kele jatyp: Ahań:
– Hamıt, osy sen qandaı aqynsyń? - dep surapty Hamańnan.
– Ony endi ózińiz bilesiz ǵoı, - depti Hamań tikeleı jaýaptan jaltaryp.
– Men bilsem, sen osal aqyn emessiń, - depti Ahań.
– Mundaı baǵa berýińizge ne sebep?
– Sebebi sol, shoferi akademık aqyn osal bolmasa kerek, - degen eken Ahań.
«Akademıktiń balasy emespin ǵoı»
Pıanıno oınap, nota jazyp otyrǵan akademık-kompozıtor Ahmet Jubanovqa qyzy Ǵazıza «ana notany durys almadyńyz, mynasy olaı emes» dep eskerte beripti. Sonda Ahań:
– Qyzym-aý, men sen sıaqty akademıktiń balasy emespin ǵoı. Jáı qara sharýadan týǵanmyn, sondyqtan da qatelesýim zańdy,- depti.
Ismet Keńesbaev pen Máýlen Balaqaev
Ýnıversıtet qabyrǵasynda stýdentter esinde qalǵan erekshe tulǵanyń biri Ismet Keńesbaev bolsa, ekinshisi Máýlen Balaqaev. Ekeýi de Ulttyq akademııanyń múshesi, ekeýi de professor. Ekeýi de til mamany, álemge áıgili túrkologtar. Qazaq tili biliminiń negizin birge qalasqan, úzeńgi qaǵysyp qatar júrgen qurdastar. Ǵylym, bilimde de, ómirde de birge júrip, aqtyq saparǵa da birinen biri qalmaı ýádeleskendeı birinen soń biri qalmaı attandy. Ózderi ketkenmen qazaq tili biliminde óshpes izderi qaldy, qanshama shákirt tárbıelep, solar arqyly taǵlym, tárbıeniń úlgisin qaldyrdy. Ekeýi de Ýnıversıtettiń aıtýly ustazdary edi.
Ekeýiniń sabaq berý úlgisi eki basqa edi, sondaı-aq tyńdaýshyny uıytarlyq qabilet-qarymy da árqıly bolatyn. Sekeńniń sóıleý maqamynan máseleni aýmaǵymen qoparyp qısyndata túsindirý jaǵy basym kórinetin. Qaı máselede de alǵyrlyǵy baıqalyp turatyn. Qazdyń daýysyndaı sańqyldaı shyǵatyn qońyr úni kimdi de bolsa uıytyp áketetin. Sóziniń ara-arasynda ázil-qaljyńyn da aralastyryp otyratyn. Qaljyńnyń kóbi óziniń qatar-qurby dostaryna baǵyttalyp jatatyn. Ondaı ázil-ospaqtyń sadaǵy ásirese M. Balaqaev pen Ǵ. Musabaevqa týralanady.
Al M. Balaqaevtyń taqyleti múlde basqashalaý. Ol esh ýaqytta daýysyn kóterip sóılegen jan emes. Soǵan qaramastan onyń aıtqany dittegen jerine jetpeı qoıǵan emes. Qazaq sóziniń maıyn tamyzyp sóıleýge sheber-aq edi. Óıtkeni, ol kisiniń sózinde artyq-aýys eshteńe bolmaıtyn. Mákeń ázil-qaljyńǵa tipti sheber bolatyn. Maqtamen baýyzdaı-tyn kisiniń ózi.
Qazaq tili sabaǵynyń ózinde ýytty qaljyń sózin tuzdyqtap, tyńdaýshysyn sergitip alyp, maqsatty oıyn ary qaraı jaılap jalǵastyra beretin. Sodan da bolar ol kisiniń dárisinen eshkim jalyǵyp kórgen emes. Ustazdan uıat bolmasyn dep sabaǵynan qalmaı, ber-gen tapsyrmasyn buljytpaı oryndaýǵa tyrysatynbyz.
Sekeń men Mákeńniń ýnıversıtette dárisin tyńdap ósken kóp shákirtteriniń birimin. Taǵdyr buıyrtyp keıin ekeýimen de qyzmettes bolyp, shákirttik isimdi jalǵastyra berdim. Ismet Keńesbaıuly Til bilimi ınstıtýtynyń dırektory da, Máýlen Balaqaıuly sol ınstıtýttaǵy til mádenıeti bóliminiń bastyǵy boldy. Men ǵylymı jumysqa osy bólimde baýlyndym. Ekeýi de ustazdyq ónerin toqtatqan joq. Eki ustazdyń tárbıesin kóp kórdim, taǵlymyn aldym. Kandıdattyq jumysty da, dıktorlyq jumysty da ustazdarymnyń batasyn ala otyryp qorǵadym. Aıaýly ustazdar qasynda kóbirek bolǵandyqtan olardyń adamı qaljyń ázilderi, adamı ara qatynasy jadymda. Solardyń qaısybirin qaıtalap eske alǵan artyq bolmas. Bilgen kisige olardyń tárbıelik máni bolar deımin.
Jalpy Mákeńniń qazaqy tilmen aıtqanda jatyp atarlyǵy basymdaý edi. Qısyny kelgen tusyn qalt jibermeıtin. Jambasqa salyp tartyp jiberetin. Qaısybir tusta ańǵal-dyq pen qopaldyq jasap alǵanmen Sekeń de esesin jibermeıtin. Elge áldeqashan ańyz bop tarap ketken myna bir qaljyńdy qalaı umytarsyń. Birde Ismet Keńesbaıuly qatty naýqastanyp aýrýhanada jatyp qalady. Ejelgi dosynyń kóńilin suraýǵa Máýlen baryp «á, sabazym ol jaqtan da aman qaıtqanbysyń» deıtin kórinedi. Sóıtse, áreń sóılep jatqan Sekeń «qulaǵyńdy jaqyndat» deıdi de «Ketip-aq qalatyn ret bolǵan edi. Biraq ol jaqta da adamdy alfavıt tártibimen alady eken. K-niń ázirge keregi joq, bizge B kerek dep saǵan meni shaqyrtýǵa jiberdi, Balaqaev» dep jaılap ezý tartqan eken.
Jaryqtyqtar qısyny kelgen jerde qaljyń sózden ekeýi de bas tartpaǵan. Tipti Qanysh Imantaıuly qaıtys bolyp, ol kisiniń máıiti salynǵan tabytty búkil el ortalyq beıitke deıin jaıaý aparǵany jadymyzda. Sol qaraly sherýdiń bir tusynda Sekeń Mákeńdi nusqap ejelgi ádetine basyp «Qashanǵy qazaq qyryla beredi osy. Seniń de kezegiń kelgen joq pa ózi» deıdi jaılap. Sonda Mákeń qolyn joǵary nusqap, «Ismet, ol bizge baılanysty emes. Onyń bıligi joǵaryda, ol kisi bárin biledi. Ázir kileń ıgi jaqsylardy alyp jatyr. Endigi ıgi jaqsymyz Sen dep júrmiz ǵoı» depti. Jurt ashyq kúle almaı ishten býly-ǵypty.
Ekeýiniń bir-birine degen qımastyq sezimi tereń bolǵanyn Ismet Keńesbaıuly qaıtys bolǵanda kórdim. Mákeń eski dosynyń basynda otyryp egil-tegil jylady. Ol kisiniń jylaǵanyn birinshi ret kórýim. Opasyz jalǵan dúnıe-aı!
( Ómirzaq Aıtbaıuly. «Ónegeli ómir» atty kitaptan», 129-131 better. – Almaty: Qazaq ýnıversıteti, 2016)
Mákeń men Sekeń aıtqan eken...
Qazaq tiliniń qos tarlany (Máýlen Balaqaev pen Ismet Keńesbaev) aıtty degen áńgimeniń kóbi bul kúnde ańyzǵa aınalyp ketti. Bul adamdardyń ǵalym retindegi eńbekteri óz aldyna da, adam retindegi áńgimeleri ekinshi bir qyzyqty sala. Sál de bolsa ezý tartqyzyp, es jınatatyn olardyń ázil-qaljyńdaryn keıingi urpaqtyń da bile júrgeni maqul-aý degen oımen qolǵa qalam alyp em. Endi soǵan kezek berelik.
Mákeńniń dırektorlyǵy
Bir joly Sekeń uzaq merzimge shetelge saparǵa shyǵatyn bolady, ýaqytsha dırektor etip qaldyratyn bir solıdnyı adam izdeıdi. Ári oılastyra, beri oılastyra kelgende, Mákeńnen artyq laıyqty adam tappaıdy. Sóıtip Qanekeńmen (Qanysh Sátbaevpen) kelisedi de Mákeńdi ınstıtýtqa dırektor etip qaldyrady. Bul til men ádebıettiń bir ınstıtýt bop turǵan kezi bolatyn. Josparly jumys burynǵysha óz jónimen júrip jatady. Merzimdi ýaqyty bitip, Sekeń sapardan oralady. Asa kóńildi alpaýyt adam áýeli Mákeńe (óziniń kabınetine) kelip, áserlerin uzaq áńgimeleıdi. Biraq Mákeń elpektep, ornynan qozǵalyp, oryndyq usyný ornyna, barynsha salmaqtana, syzdana tyńdap otyrady. Áne-mine degenshe Sekeń áńgimesin taýysyp bitedi de aýyldyń jaǵdaıyn suraı bastaıdy. Mákeń bolsa kresloǵa jabysyp qalǵandaı dırektorlyq oryndy bosatar túri joq. Shydamy taýsyla bastaǵan Sekeń endi birdeńe deı bergende telefon shyr ete qaldy. Mákeń trýbkany jaılap aldy da:
- Á, Qanekeńbisiz. Iıa, ııa keldi, osynda otyr. Joq áli bilmeıdi, aıtqan joqpyn. Aptyǵyn bassyn ýaqyt bar ǵoı. Bálkim ózińiz ... Men-aq aıtaıyn ba, meıli, jaraıdy Qaneke, - dep sózdi toqtatady. Sóıtip stol jıegindegi shaqyrtqy knopkany basyp qalady. Sylań etip jetip kelgen sekretarshaǵa:
- Bizge bir shaı keltirshi, qalqam. Sekeń uzaq joldan keldi ǵoı, shaı iship entigin bassyn, - deıdi barynsha salmaqpen. Myna jaǵdaıdy kórip otyrǵan Sekeń bir qýaryp, bir qyzaryp, ne derin bilmeı, entik baspaq túgili, endi bolmasa jarylarman kúıge túsedi. Aqyry shydamy taýsylǵan ol:
- Iıa, al ne jańalyq bar, jaǵdaılaryń qalaı? - deıdi.
Mákeń onsha mán bermegendeı, kresloǵa odan saıyn shalqalaı berip:
- Shaı alyp otyrsańyzshy, Seke?! - dep tipti syzdana túsedi. Buryn «sen» dep sóılesip júrgen qurdasy, endi búgin syzdanyp «siz» dep syzyla qapty. Bárinen de osynysy ótip barady. Bir ózgeristiń baryn ishi seze bastaǵanmen, manaly beri suraýǵa batyly barmaı otyrǵan Sekeń, nede bolsa bileıin degen oımen:
- Áı, nemene sonda, birdeńe boldy ma, aıtsańshy, - dep edi Mákeń odan saıyn mańyzdanyp, oń qolyn kóterdi de:
- Áı, batyr, sabyr. Er jigittiń basyna dúnıede ne kelip, ne ketpeıdi. Keshe sen, búgin men degendeı, almasyp kele jatqan zaman ǵoı. Sen ketkeli talaı ózgerister bolyp jatyr. Qazir estısiń. Bárin aqylǵa jeńdiretin alyp adamsyń ǵoı, dostym. Sabyr et! - degen. Sekeń tipti tútige bastady.
- Ne bop qaldy, sonshama, ákesi ólgendi de estirtedi degen, aıtsańshy!
Julqyna túsken Sekeńniń odan saıyn degbirin qashyryp, Mákeń únsiz ǵana taǵy da shaqyrtqy tetikti basyp qoıady. Lyp etip kirip kelgen qyzǵa «keshegi, Qanekeń bergen buıryqty ákelshi» dedi. Ol dereý álgi qaǵazdy Mákeń qolyna ustata qoıdy. Óz oıymen ózi álek bop alaburtyp ol qaǵazdyń qandaı qaǵaz ekenimen sharýasy boǵan joq. Áıteýir bir sumdyqtyń habarshysyndaı ony Mákeń sıpalap otyrdy da:
- Dostym, aýyr bolsa da aıtaıyn, ne bolsa da kóterip ketetin narlyǵyń bar edi ǵoı tyńda, shyda ııa. Sen ketkeli talaı ózgerister bolyp jatyr. Men buryn bile bermeıdi ekem. Myna jumys maǵan tipti qolaılyraq sııaqty. Jospar ózinen-ózi júrip jatyr. Anda-sanda keletin qaǵazdarǵa buryshtama qoıyp otyrýǵa da ábden daǵdylanyp aldym. Óziń bilesiń, sen sııaqty emes, minezim jumsaq adammyn ǵoı. Sodan da shyǵar kollektıv te «Máke, Mákelep» maǵan ábden baýyr basyp aldy. Al meniń jurtpen bet jyrtysa bermeıtinim ózińe de aıan emes pe?! Shamasy Qanekeńe de osy minezim unaǵan bolý kerek, onyń ústine jumystar da yń-jyńsyz bitip jatyr. Bir kúni meni shaqyryp alyp: «Máke, Sizdi biz osy dırektorlyqqa uıǵaryp otyrmyz?» demesi bar ma. Men úshin bul kútpegen jaǵdaı edi. Sasqanymnan: «Qaneke-aý, Sekeń áli tiri ǵoı!» deppin. Ol: «Sekeń jóninde saspańyz, biraz jyl istedi. Ózimiz aıtarmyz, túsinigi mol adam ǵoı» degen soń otyrǵan jaıym bar. Seke! Mine, jańalyǵymyz osy...
Shydamy ábden taýsylǵan Sekeń álgi ásheıin qaǵazdy tekserýge de murshasy kelmeı, aýyr denesimen apyryp-japyryp, kabınetten ata jóneldi. Sol daýyl keýlegen ekpinmen baryp, kelesi bólmede otyrǵan Músilim Bazarbaevtyń (ol kezde dırektordyń orynbasary bolatyn) esigin julqa ashady da, amandyq joq, saýlyq joq:
- Sender báriń menen qutyla almaı júrsińder ǵoı, á? Búldirýin búldirip, sen de túk bilmegensip otyrsyń ba?
Mynadaı oqys áńgimeden shoshyna túsken Músilim:
- Oý, Seke, ne bop qaldy, assalaýmaǵaleıkúm, áýeli amandasalyq ta, - deı bergende, basqa áńgime qulaǵyna enbeı turǵan Sekeń, odan ári julqynyp:
- Ne dep otyr, anaý Murynyń. Jaryǵan ekensińder dırektorlyqqa. Mundaı mansapqorlyǵyn qarashy, kótin jelimdep qoıǵandaı, ornynan turyp sálem de almaıdy ǵoı, - degende baryp mán-jaıdy ańǵarǵan Músekeń, shek-silesi qatqansha kúledi.
- Seke, qurdasyńyzdyń qaljyńyn shyn kórip qalǵannan saýmysyń, - dep alpamsadaı adamnyń ańǵaldyǵyna odan ári máz bolady. Óziniń qopaldyǵynan qaljyń toryna ońbastaı túskenin endi ǵana ańǵarǵan Sekeń keri short buryldy da qoıqalańdap baryp óz kabınetiniń esigin qaıta ashty.
- Áı, Murnyńnyń... tur bylaı, Múıiziń qaraǵaıdaı bolǵan shyǵar, bosat oryndy, - degen Sekeńniń myna qylyǵyn ájýaǵa aınaldyrǵan máz Mákeń sylq-sylq kúlip ornynan tura beripti.
(Ómirzaq Aıtbaıuly. Tilǵumyrlar (Qazaq lıngvısteri) atty kitaptan» , – Almaty,2011. 165-166 better.)
Jumystan shyqqan Shora
Shókeń (Shora Sarybaev) biraz ýaqyt Til ınstıtýty dırektorynyń orynbasary bolyp jumys isteıdi ǵoı. Dırektory Ábdýálı Qaıdarǵa óziniń aýrýlaryn tizip, jumystan bosatýyn surap aryz jaza beripti. Oǵan Ábekeń: “Aýrýy shydaýǵa bolatyn aýrý” dep buryshtama soǵyp qaıyrady. Shókeń taǵy birde aryz jazyp: “Buryńǵy aýrýlarym azdaı, endi qarap otyryp ózimmen ózim sóılesemin”, - depti. Ol aryzǵa Ábekeń: “Bul - aljýdyń nyshany eken, bosatý kerek”, - dep sheshipti.
«Qysqartý»
Til ǵylymynyń belgili mamany, akademık Shora Sarybaevtyń jasy kelýine baılanysty ulttyq akademııanyń prezıdenti Shorany jumystan qysqartpaq bolady. sonda ol:
– Báseke, myna bir jáıtti eskerýińizdi ótinemin: eger siz meni jumystan qysqartsańyz, úıdegi jeńgeńiz de qysqartyp jiberetin bolady, - depti.
Maqal jetiskennen shyqpaıdy
Belgili jazýshy Muhtar Maǵaýın sekseninshi jyldardyń orta kezinde «jazýshy» baspasynyń bas redaktori bolyp qyzmet atqarady. Birde baspanyń kúıip-janyp jatatyn jumisimen renjińkirep otyrsa qalamdas dostarynyń biri kelip:
– Muha, sharshap otyrsyz ǵoı, jumys kóp-aý tárizi, - deıdi. Sonda Muhtar:
– Baspanyń jumysy emes, basqanyń jumysy sharshatady, - depti.
– Ia, qaǵazbasty jumys qoı, - deıdi qalamdas dosy jany ashyǵan keıipte.
- Jumysyń buzyq bolsa da, qaǵazyń túzik bolý kerek, - dep Muhtar bul joly da kelte til qatady.
– Muha-aý, tek maqalmen sóıleıtin bolǵanbysyz? - deıdi dosy. Sonda Muhtar:
–Maqal jetiskennen shyqpaıdy, - dep bul jolyda kelte qaıyrǵan eken.
Qorqynyshtyń túrleri
Belgili arhıtektor Shota Ýalıhanov uly Shoqannyń aǵaıyndas urpaǵy ǵoı. Sol kisige birde bir tanysy:
– Osy seniń famılıańnan qorqamyn! - depti.
Sonda Shota:
– Famılıama bir kóleńke túsirip almasam eken dep, senen buryn ózim qorqamyn! - degen eken.
Qurastyrǵan Maqsuthan Jaqyp
