2021 jylǵy 2 qańtarda Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev «Ólim jazasynyń kúshin joıýǵa baǵyttalǵan Azamattyq jáne saıası quqyqtar týraly halyqaralyq paktige Ekinshi Fakýltatıvtik Hattamany ratıfıkaııalaý týraly» zańyna qol qoıdy. Alaıda ony ratıfıkaııalaýymen is bitpeıdi eken, dep habarlaıdy «Adyrna» ulttyq portaly inbusiness.kz portalyna silteme jasap.
Bas prokýratýranyń málimetinshe, endi osy Hattama elimizdiń ulttyq zańnamasyna kiriktirilýi (ımplementaııalanýy) kerek. Sonda ǵana tolyqqandy kúshine enedi. Sondyqtan, Prezıdent ákimshiliginiń basshysy bıylǵy 11 qańtarda Bas prokýratýraǵa múddeli memorgandarmen birlesip, ulttyq zańnamany osy halyqaralyq mindettemelerge sáıkes úılestirýge baǵyttalǵan bólek zań jobasyn ázirleýdi tapsyrdy.
Osy maqsatta Bas prokýratýra «QR Qylmystyq kodeksine ólim jazasy máseleleri boıynsha ózgerister engizý týraly» zańynyń jobasyn ázirlep shyqty. Ol alda el Parlamentine engizilmek.
Elimiz BUU Adam quqyqtary jónindegi komıtetine 1 jyl ótken soń, sodan keıin komıtettiń saýaly boıynsha 4 jylda bir esep berip otyrýǵa tıis. Qazaqstan halyqaralyq qujatty sózsiz moıyndaǵan joq, oǵan eskertpe jasap, qosylyp otyr: memleketimiz soǵys kezinde áskerı sıpattaǵy asa aýyr qylmys jasaǵan adamdarǵa qatysty ólim jazasyn qoldaný quqyǵyn saqtap qaldy. Bul halyqaralyq quqyqqa qaıshy emes. Óıtkeni atalǵan Hattamanyń 2-baby soǵys ýaqytynda jasalǵan áskerı sıpattaǵy asa aýyr qylmystar úshin kináli dep tanylǵan adamǵa ólim jazasyn qoldaný quqyǵyn memleketterdiń ózine qaldyrýyna múmkindik beredi. Ol ol ma, tipti 6-bapta tótenshe jaǵdaı kezinde de ólim jazasyna kesýge tyıym salynbaıtyny qosymsha naqtylanǵan. Soǵan qaramastan, osy qujatqa eskertpemen qosylǵan elder qysymǵa ushyraýda eken.
Qazirgi ýaqytta Ekinshi Fakýltatıvtik Hattamaǵa álemdegi 88 memleket qatysýshy bolyp tabylady. Reseı, Belarýs, Tájikstan ólim jazasynan bas tartpady: qujatqa qol qoıǵan da, ony ratıfıkaııalaǵan da joq. Bizge taıaý shet elder arasynda Hattamany Grýzııa (1999 jyly), Túrikmenstan (2000), Ýkraına (2007), Ózbekstan (2008), Qyrǵyzstan (2010) eshqandaı eskertpesiz ratıfıkaııalady. Armenııa 2019 jyly qol qoıǵanymen, sol boıy ratıfıkaııalamady.
Jalpy alǵanda, dúnıejúzinde ólim jazasynan túpkilikti bas tartqan 88 memlekettiń arasynda tek 8 el soǵys ýaqytyna qatysty eskertpe engizý quqyǵyn paıdalandy. Nıetinen qaıtqan elder Artynsha olardyń birazy ártúrli yqpalmen bul raıynan qaıtýǵa májbúr bolypty.
Mysaly, Ispanııa 1998 jyly, Malta 2000 jyly, Kıpr 2003 jyly óz eskertpesinen bas tartty. Áıtpese, bastapqyda Ispanııa óz eskertpesinde tól Áskerı-qylmystyq kodeksinde kózdelgen «erekshe jáne óte aýyr jaǵdaılarda, soǵys ýaqytynda ólim jazasyn qoldaný quqyǵyn» ózine qaldyratynyn aıtyp, tabandaǵan edi. Ázirbaıjan 1999 jyly osy qujatqa qosylǵanda, erekshe jaǵdaılarda arnaıy zań qabyldaý arqyly soǵys ýaqytynda nemese soǵys qateri jaǵdaıynda jasalǵan aýyr qylmystar úshin ólim jazasyn qoldanýǵa ruqsat etti. Alaıda 2000 jyly Franııa, Fınlıandııa, Germanııa, Shveııa jáne Nıderlandynyń qarsylyqtarynan keıin Ázirbaıjan Úkimeti Hattamaǵa eskertpesin ózgertetinin habarlady.
Búginde ólim jazasyn qoldaný týraly normalar Ázirbaıjannyń qylmystyq zańnamasynda qarastyrylmaǵan jáne áskerı sıpattaǵy qylmys túrleri de sol boıy anyqtalmady. Tipti byltyr Taýly Qarabaq úshin Armenııamen soǵysqanda, eshkimge ólim jazasy qoldanylmady. Grekııa da eskertpemen qosylǵan eldiń biri edi. Onda ólim jazasy 1995 jylǵy Áskerı-qylmystyq kodekste qarastyryldy. Áıtkenmen, ózge seriktesteri munysyn qup kórmegen soń, Ellada eli 2004 jylǵy zańymen ony alyp tastady. Osylaısha, barlyq qylmystar úshin ólim jazasynyń kúshin joıdy.
Joıylǵanǵa deıin ólim jazasy Grekııada dushpannyń jaǵyna ótý nemese oǵan qyzmet etý, dushpanǵa kómektesý, áskerden qashýǵa ıtermeleý, memleket basshysyna ne áskerı generaldarǵa qastandyq jasaý, tutqynǵa túsý, dıversııa, tyńshylyq úshin qarastyrylǵan-tyn. Nátıjesinde, qazirgi ýaqytta Brazılııa (2009), Chılı (2008) jáne El-Salvador (2014) elderinde ǵana eskertpeleri kúshinde qaldy. Biraq olar da halyqaralyq qaýymdastyqtyń narazylyǵyna kezigip júr.
Atap aıtqanda, Brazılııanyń eskertpesine qatysty Fınlıandııa BUU Bas hatshysyna málimdeme joldap, Brazılııa Úkimeti soǵys ýaqytynda qoldanylatyn ulttyq zańnamasynyń erejeleri týraly habardar etpegenine nazar aýdartqan. Quqyq qorǵaýshylar bul memleketti ólim jazasynan tolyqqandy bas tartpaǵan el dep aıyptap júr: buǵan Brazılııada 1988 jylǵy Konstıtýııada áskerı emes qylmystar úshin ólim jazasyn taǵaıyndaýǵa tyıym salynǵany da toqtaý bolar emes.
Sebebi, brazılııalyq Áskerı-qylmystyq kodekstiń 355–368-baptarynda áskerı qyzmetshiler jáne keı jaǵdaıda eldiń urys qabiletine zııan keltirgen azamattyq tulǵalar asa aýyr qylmystary úshin ólim jazasyna jazalanady. Onyń ishinde tutqynǵa túsý ne jaý jaǵyna ótý, qarý-jaraq pen soǵys quraldaryn tastaý, jaý áskerlerine qyzmet etý, komandırdi sheginýge, tutqynǵa berilýge ne jaý jaǵyna ótýge májbúr etý, tyńshylyq, urys dalasynda qorqaqtyq nemese urys alańynan qashý, búlik jáne jaýǵa kómek kórsetýdiń basqada túrleri ólim jazasyna soqtyrady.
El-Salvador da 2014 jyly ratıfıkaııalaý kezinde áskerı zańnamada kózdelgen jaǵdaılarda ólim jazasyn taǵaıyndaý quqyǵyn ózine qaldyratynyn eskertti. Osyny aıtýy muń eken, birden 14 memleketten BUU-ǵa El-Salvadordyń eskertpesine qatysty qarsylyqtar kelip tústi. Bul el báribir óziniń osy táýelsiz quqyǵyn saqtap qaldy. Memlekettiń Áskerı sot tóreligi kodeksine sáıkes, ólim jazasy soǵys ýaqytynda memleketke opasyzdyq jasaǵandarǵa jáne beıbit ýaqytta asa aýyr jaǵdaılarda, soǵys ýaqytynda – tyńshylyq jasaǵandarǵa, kóterilis nemese búlik basshylaryna, qashýdy uıymdastyrǵandarǵa qatysty taǵaıyndalady.
Eń joǵarǵy jaza kimderge qoldanylmaq?
Memleketimizdiń halyqaralyq qujatqa jasaǵan eskertpesine sáıkes, ólim jazasy 4 bapta saqtalyp qalady dep josparlanýda. Bas prokýratýra ázirlegen zań jobasy sony kózdeıdi. Naqtylaı ketsek, birinshiden, basqynshylyq soǵysty tutandyrý nemese júrgizý úshin aıyptalǵandarǵa (Qylmystyq kodekstiń 160-baby, 2-bóligi). Ekinshiden, tyıym salynǵan jappaı qyryp-joıý qarýyn qoldanǵandarǵa (QK-niń 163-baby, 2-bóligi). Úshinshiden, okkýpaııalanǵan aýmaqta ne soǵys qımyldary aýdanynda qarýyn tapsyrǵan, qorǵaný quraldary joq, jaralanǵan, aýrý, keme apatyna ushyraǵan adamdardy, medıına qyzmetkerlerin, dinı personaldy, áskerı tutqyndardy, azamattyq turǵyndardy óltirýshilerge (QK-niń 164-baby, 2-bóligi).
Tórtinshiden, soǵys ýaqytynda jasalǵan genoıd (QK-niń 168-baby, 2-bóligi) úshin áskerı trıbýnal arqyly ólim jazasy tetigi iske qosylmaq. Zań jobasy: «Ólim jazasy beıbit ýaqytta oryndaýǵa jatpaıdy» deıdi. Qazaqstanda 17 jyl boıy ólim jazasyna moratorıı kúshinde boldy. Alaıda sýdıalar sottalǵandardy 17 bap boıynsha eń joǵarǵy jazaǵa kesýin jalǵastyrdy. Saldarynan eger moratorıı joıylǵanda olardyń báriniń jany jahannamǵa jiberilýi múmkin edi.
Eń sońǵy ólim jazasy týraly úkimniń biri 2016 jyly Almatyda polıeılerdi atyp, 10 adamdy óltirgen Rýslan Kúlekbaevqa qatysty shyǵaryldy. Keıin onyń jazasy ómir-boıǵa bas bostandyǵynan aıyrýǵa aýystyryldy. Qalaı bolǵanda, Qazaqstan Ekinshi Fakýltatıvtik Hattamaǵa eskertpesin qabyldaǵannan keıin halyqaralyq qysymǵa dýshar bolýy múmkin. Sonda bıliktiń tabanynyń búri joq bolyp, ustanymynda tabandaı almaı, árli-berli taıǵanaqtamasa bolǵany.
