Tımýr Qasymuly Beısembıev (1955-2016) búkil sanaly ǵumyryn ǵylymǵa arnaǵan jáne ǵylymǵa adal qyzmet etken jan. Almaty qalasynda 1955-jyly ǵalymdar otbasynda dúnıege kelgen Tımýr Qasymulynyń ákesi Qasym Beısembıev (1919-1980) qazaqtan shyqqan tuńǵysh fılosofııa ǵylymynyń doktory (1958). Anasy Valentına Aıteshevna Isenǵalıeva (1924-2017) f.ǵ.d, professor, tanymal lıngvıst ǵalym, týrkolog. Tımýr Qasymuly mektepti úzdik bitirip 1972-1977 jyldar aralyǵynda QazMÝ tarıh fakýltetinde oqıdy. Ustazy V.P.Iýdınniń (1928-1983) aıtýymen Tashkenttegi Shyǵystaný ınstıtýtynyń aspırantýrasyna túsip 1983-jyly «Tarıh-ı Shahrýhı» kak ıstorıcheskıı ıstochnık» atty taqyrypta kandıdattyq jumysyn sátti qorǵap shyǵady. 1983-1992 jyldar aralyǵynda Sh.Sh. Ýálıhanov atyndaǵy tarıh jáne etnologııa ınstıtýtynda, al 1992-2016 jyldar aralyǵynda R.B. Súleımenov atyndaǵy shyǵystaný ınstıtýtynda jumys istedi.
T.Q.Beısembıev qara shańyraq QazMÝ tarıh fakýltetinde oqyǵanda, aǵylshyn tili tobynda oqyǵanyn jáne sol kezden bastap shetel tilderine degen qyzyǵýshylyǵy erekshe oıanǵanyn árqashan tilge tıek etetin. Onyń ústine ustazy V.P.Iýdınniń shyǵys tilin úırenýshiler úshin ashqan «Shyǵystanýshy» úıirmesiniń belsendi múshesi bolǵanyn, osy úıirmede parsy jáne túrik-shaǵataı tilin meńgergenin áńgimeleýden jalyqpaıtyn. Bul úıirmede tek shyǵys tilderin úırenip qoımaı, shyǵys derekkózderimen jumys isteýdiń ádisterimen tanysqandyǵyn jáne ustazy V.P.Iýdınniń qoljazbalarmen jumys istegende erekshe jaqsy kórip jumys isteý kerektigi týraly aıtqanyn óte áserli etip baıandap otyratyn. Ol kezde parsy tilin arnaıy úıretetin mamandyq Qazaqstanda bolmady, biraq soǵan qaramastan úıirmege baryp júrip-aq parsy tilin jetik meńgerip, shaǵataı-parsy tilderindegi qoljazbalardy erkin oqıtyn jaǵdaıǵa jetedi.
Ǵylymdaǵy joly tarıh fakýltetinen bastalǵan ǵalymnyń basty zertteý taqyryby túrik-parsy tilderindegi Qazaqstan men Ortalyq Azııa elderiniń tarıhy, mádenıeti, tili jáne jazbasha muralary bolatyn. Osy baǵytta myqty maman bolýy úshin birneshe shyǵys jáne batys tilderin bilý kerektigin jaqsy bilgen ǵalym 14 tildi meńgeredi. Onyń ishinde bes tilde erkin sóılep, jazatyn (shaǵataı, parsy, aǵylshyn, franýz jáne nemis). Tımýr Qasymuly birneshe tilde jazylǵan 200 astam maqala men alty úlken monografııanyń avtory.
Shyǵys derekkózderin zerttegendikten jáne Tashkenttegi shyǵystaný ınstıtýtynyń aspırantýrasyn bitirgendikten Tımýr Qasymulyn ǵylymı orta birinshi kezekte shyǵystanýshy retinde tanıdy. Qazaqstandyq shyǵystanýshy retinde qanshama ǵylymı konferenııalarǵa qatysyp ushań-teńiz bilimimen zertteýshilerdi tań qaldyrdy jáne ózine tánti ete bildi.
Otandyq shyǵystanýshylardyń ishinen alǵashqylardyń biri bolyp qol jetpeıtindeı kóringen Oksford, Kembrıj, Indıana ýnıversıteti men Parıj jáne Tokıo qalalaryndaǵy Ortalyq Azııany zertteý ortalyqtary men ulttyq kitaphanalarynda granttyq jáne ǵylymı zertteýshilerge arnalǵan stıpendııa baǵdarlamalaryna qatysyp jumys istegen ǵalym. Sonymen qatar, alǵashqylardyń biri bolyp eńbekterin aǵylshyn tilinde jarııalaǵan birden-bir otandyq shyǵystanýshy desek artyq aıtqan bolmaımyz. Aǵylshyn tilinde maqala shyǵarý kóptegen zertteýshiler úshin muń bolsa, Tımýr Qasymuly bir emes eki monografııasyn aǵylshyn tilinde jaryqqa shyǵarǵan.
Onyń biri Tokıoda 2008-jyly aǵylshyn tilinde «Annotated Indices to the Kokand Chronicles» degen atpen jaryq kóredi (889 bet). Ekinshi eńbegi – Mulla Muhammad Yunus Djan Shighavul Dadkhah Tashkandi. The Life of ‘Alimqul. A Native Chronicle of Nineteenth Century Central Asia» dep atalady. Bul eńbek 1834-jyly qurylǵan Routledge Curzon baspa úıinen 2003-jyly jaryq kóredi. Atalmysh monografııasy ekinshi ret jaryq kórgen jáne Eýropanyń kóptegen elderindegi kitap dúkenderinde satylatyn otandyq shyǵystanýshynyń eńbegi ekendigin maqtanyshpen aıtýǵa tıispiz. Qazirgi tańda bul kitapty kez-kelgen oqyrman ınternet tapsyryspen satyp alýyna bolady.
Tımýr Beısembıevtiń barlyq eńbekteri bir tóbe de, Aýfıdiń «Hıkaıalar jınaǵy» aty eńbegi bir tóbe (al-‘Aýfı, Sadıd ad-Dın Mýhammad. Djavamı‘ al-hıkaıat va lavamı‘ ar-rıvaıat // «Sobranıe rasskazov ı blestıaıe ıstorıı». Sokrovınıa vostochnoı mýdrostı / podgotovka ızdanııa, predıslovıe, perevod s persıdskogo, kommentarıı, prılojenııa ı ýkazatel Tımýra K. Beısembıeva). Bir tóbe bolýynyń ózindik sebepteri de joq emes. Sońǵy jyldary T.Beısembıev ǵylymı joba sheńberinde Aýfıdiń «Hıkaıalar jınaǵyn» zertteýmen aınalysty. Uzaq jyldar boıy bir taqyrypty qaıta-qaıta joba etip tańdaǵany úshin áriptesterdiń qatań syńyna da ushyrady. Biraq T.Qasymuly búl kúnderi aıtyp júrgen pánaralyq zertteý ádisin qoldaný arqyly bir taqyryptyń sheńberinde birneshe joba jasap, birneshe baǵytta Aýfıdiń eńbegin zerttegenin kópshilik ýaqytynda túsinde almady. Biraq, kópshiliktiń pikiri T.Qasymulynyń qarqyndy túrde jumys isteýine kedirgi bolǵan emes. Kerisinshe ár joly ınstıtýtqa kelgende mindetti túrde Aýfıdiń bir áńgimesin baıandaıtyn. Aýfıdiń hıkaıalarynyń mazmunyna kelsek, onda Ǵaznevıler men Seljúkter, Qarahandar men Horezmshahtar tusyndaǵy áleýmettik, saıası, dinı, bala tárbıesi, turmystyq máseleler, memleket basqarý, áskerı jáne tildik máselelerge qatysty hıkaıalar qamtylǵan. Avtordyń ózi Orta Azııadan shyqqandyqtan osy aımaqqa qatysty máselelerdi barynsha tıimdi qamtýǵa tyrysqandyǵyn, túrikterdiń mońǵol shapqynshylyǵyna deıin musylman álemine tıgizgen áserin, mıdaı aralasqan sátterin Tımýr Beısenbıev Aýfıdiń «Hıkaıalar jınaǵy» eńbeginiń sheńberinde zerttegen.
Aýfı eńbekterin zertteýde túrkologtar jasaý kerek jumys kóp dep aıtyp otyratyn.
2015-2017 jyldarǵan arnalǵan ǵylymı jobasy da osy taqyryptyń sheńberinde bolatyn. 2016-jyldyń sońynda dúnıeden ótýine baılanysty jobanyń sońǵy 2017-jylǵy jumysyn atqarýdy moınyma alǵan bolatynmyn. T.Beısenbıev aǵamyzdyń ár joly Aýfı týraly jan-tánimen berilip aıtqan áńgimeleri, bul hıkaıalardyń sany eki myńnan kóp ekendigi jáne ishinde áli zerttelmegen hıkaıalar kóp ekendigin estip júrgendikten bir jaǵy júreksinsem de osy jobany atqarýǵa kiristim. T.Beısembıevtiń aýdaramyn dep josparlaǵan hıkaıalaryn jeke jumys kabınetinen de, kompıýterinen de tappaǵandyqtan bárin basynan bastaýǵa týra keldi. Joba 2017-jyldyń sońynda sátti aıaqtaldy. Ǵalymnyń ózi bolmaǵanmen onyń jobasy taǵy bir jylǵa deıin jalǵasty. Biraq ǵalym aǵamyzdyń ǵylymdaǵy joly eshýaqytta aıaqtalmaıdy, árqashan jalǵasyp tabady dep oılaımyz.
T.Beısembıevtiń otbasy ǵalymnyń barlyq arhıvin ózi jumys istegen R.B. Súleımenov atyndaǵy Shyǵystaný ınstıtýtyna ótkizdi. Bul arhıvtiń bıblıografııalyq kórsetkishi daıyndaldy. T.Qasymuly kitaphanasynda saqtalǵan kitaptardyń úlken bóligi sırek kezdesetin parsy tilindegi kitaptar. Bul kitaptar Irannyń ózinde sırek kezdesetinin erekshe atap kórsetken jón. Irannyń sońǵy shahy Muhammad Reza 1970 jyldary Pehlevı áýletiniń 2500 jyldyq mereıtoıyn halyqaralyq deńgeıde atap ótedi. Sol mereıtoıdyń qarsańynda kóptegen ǵylymı zertteý jumystary jasalady. Irandyqtar búkil álemge ózderiniń tarıhymen, ádebıetimen jáne jazba eskertkishterimen erekshe el ekendigin kórsetý maqsatynda kóptegen qoljazbalardy jaryqqa shyǵarady. Sol kezde jaryq kórgen eńbekter sapaly ári qundy dep esepteledi. Jáne, bul kúnderi ol kitaptar sırek kitaptar qataryna jatady.
T.Qasymuly Iranǵa barǵanda sırek kezdesetin kitaptardy aptalar boıy eski kitaptar satatyn kitap dúkenderinen izdeýmen aınalysatyn.
Bir qyzyǵy Tegerandaǵy barlyq kitap dúkenderiniń ıesi T.Qasymulyn tanıtyn. Kitap dúkenindegi barlyq kitaptardyń aty men avtoryn jatqa biletin adamdy kúnde kezdestire bermeıtindikten ǵylymǵa sonshalyqty berilgen, aq kóńil adamdy eske saqtamaý múmkin emes bolatyn. Onyń ústine T.Qasymulynyń parsy tili úıirmede júrip úırengen kitabı parsy tili bolatyn. Iranǵa alǵash barǵan kezde kúndelikti aýyzeki tilde sóıleýdi úırengenshe T.Qasymulynyń tilin ırandyqtar qyzyq kóretin.
Ortaǵasyrlyq tilde sóıleıtin adamdy kezdestirdik dep ırandyq ǵalymdar jarysa aıtatyn.
Biraq, T.Qasymuly ushan-teńiz bilimimen, ǵylymǵa degen sheksiz adaldyǵymen kez-kelgen adamdy ózine tánti etetin. Sondyqtan ırandyq áriptesteri T.Qasymulyn erekshe qurmetteıtin jáne ár kelgende arnaıy ǵylymı baǵdarlamalarǵa shaqyratyn. Aǵylshyn jáne parsy tilderinde erkin sóıleıtin ǵalym ırandyqtardyń ózderi bilmeıtin derekterdi atap kórsetýimen ár joly kópshilikti tań qaldyryp, tańdaı qaqtyratyn.
Tımýr Qasymuly árqashan 14 tildiń ishinen parsy tilin biletinin maqtanyshpen aıtyp otyratyn jáne parsy tilin erekshe jaqsy kóretin. Parsy tili týraly: «Parsy tilin adam mansap pen baıý úshin oqymaıdy. Bul tildi adam ádepti hám bilimdi bolý úshin jáne ómirge degen qushtarlyǵyn arttyrý úshin oqıdy. Parsy tili eshkimdi eshnársege táýeldi etpeıdi, kerisinshe erkin oılaýǵa, azat jáne keń bolýǵa jeteleıdi». Sizder baqytty adamdardyń qataryna jatasyzdar, sebebi shyǵystyń eń ádemi tili – parsy tilin úırenip júrsizder. Tańdaǵan shyǵys tiliniń qadirin bilip, kádege jarata bilińizder. Parsy tili sonaý Iran patshalarynyń, nebir ǵalymdardyń, aqyndar men tarıhshylardyń, dıplomattar men fılosoftardyń tili. Jáne, parsy tili úlken bir kenish sekildi, qansha qazsań da taýsylmaıdy. Kim qazsa da, baılyqqa keneledi», dep aıtatyn.
T.Qasymuly sanaly ǵumyrynda ǵylymǵa adal qyzmet etti. Kóptegen ǵalymdarǵa jetise bermeıtin kisilik pen adamshylyqty bir sátke de umytpaǵan ǵalym. Ómirinde jaǵympazdaný ne ekenin bilmegen, baılyqqa da mansapqa qyzyqpaǵan, tipti onyń ne ekenin bilmeı ótken zamanymyzda sırek kezdesetin erekshe tulǵa. Bir qyzyǵy, sheteldik zertteýshiler, ásirese shyǵystanýshylar jaqsy tanyǵan, árbir maqalasyn izdep júrip oqıtyn ǵalymdy óz elinde kópshilik qaýym jaqsy tanymaıtyn.
T.Qasymulynyń 60-jasqa tolý mereıtoıy ómiriniń sońǵy jylyna týra keldi. Jyldar boıǵy ǵylymǵa sińirgen eńbegi úshin alǵan bar syılyǵy tós belgi ekendigin aıtýdyń ózi kóńilge muń uıalatady.
Mereıtoıy qarsańynda óziniń qurmetine ǵylymı shara ótedi dep kútken bolsa kerek. Anasy V.Isenǵalıeva 2015-jyly ulynyń mereıtoıyna arnap óz qarajatyna kitap shyǵarady. Kitaptyń atyn «Znamenıtyı ýchenyı, ıstorık-vostokoved Tımýr Kasymovıch Beısembıev» dep ataǵan. Kitapta T.Qasymulynyń týǵan kúninen 2015-jylǵa deıingi ǵumyry, ǵylymdaǵy orny men eńbekteri baıandalady. Bul kitap bálkim Tımýr Qasymulynyń ómirindegi eń úlken qurmet pen syılyq bolǵan shyǵar. Ol jaǵyn eshýaqytta bile almaımyz.... Alaıda, otandyq shyǵystanýshylar osyndaı ǵalymnyń eńbekterin ary qaraı zertteýdi jalǵastyrýy kerek dep esepteımiz. Álemniń túpkir-túpkirinen attaı qalap alyp kelgen kitaptaryn shyǵystanýshylar oqyp, ǵalymnyń baı murasyn zertteýi qajet. Ásirese ırantanýshylar men tarıhshylar T.Qasymulynyń kitaphanasymen tanysyp, ǵalymnyń zertteýge ǵumyry jetpegen taqyryptaryn ary qaraı zertteýi asa mańyzdy. Aldaǵy ýaqytta T.Beısembıev atyndaǵy kabınet, syılyq, stıpendııa, grant taǵaıyndalsa nur ústine nur bolar edi. Eki jylda bir ret «Beısembıev oqýlary» sekildi ǵylymı sharalardy ótkizý arqyly ǵalymnyń muralaryn zertteýge úles qosqan bolar edik. Ǵalymnyń kózi tirisinde kórsetpegen qurmetti osyndaı jolmen kórsetý arqyly álemdik deńgeıde tanylǵan ǵalymǵa jáne búkil otandyq ǵylymǵa degen qurmetimizdi kórsetken bolar edik.
Ǵalııa QAMBARBEKOVA,
Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń
Shyǵystaný fakýlteti,
Taıaý Shyǵys jáne Ońtústik Azııa
kafedrasynyń aǵa oqytýshysy
