Kókjaldar aqyry julyp aldy. Qolynan da, jolynan da. Keshe osy jeli betterinen "eki el kelisimshart jasasty, soǵys toqtap Taýly Qarabaqqa Pýtınniń bitimgerleri kirdi" degen aqparatty kórdim de, "áá, aa... Pýtınnn???" dep qolymdy bir siltep óz sharýalarymmen ketip qalǵanmyn.
Biraq so kezde "ol qandaı shart eken" dep shala - sharpy kóz júgirtkende - aq "Ármenııa terrıtorııasynda Nahıchevannan Ázirbaıjanǵa dáliz ashylady" degen pýnkty oqyp úlgeridim de, osy jaıt sol kezde meni eleń etkizgen edi.
Alaıda kúni boıy "Ilham Álıev óz jeńisin Pýtınge ustatyp báriniń eńbegin esh qyldy, ásirese Anadoly túrikterine obal boldy, Hankendige taıaq tastam jer qalǵan edi, toqtap Qarabaqty tolyq qaıtara almady" degen oıda júrdim.
Keshke úıge kelip asyqpaı jańalyqtardy sholyp, álgi kelisimsharttyń nobaıyn qarap otyrsam.... Qatelesken ekenmin.
Álıevtiń qýanatyn jóni bar eken. Bul jerde Ázirbaıjan men Túrkııa ras jeńipti. Bul operaııany ekeýi óz paıdasyna kúshti sheshken. Utyp otyr.
"orys utty, Ázirbaıjan men Túrkııa utyldy" degen aǵaıyn da bul oqıǵaǵa atústi qarap nemese baıybyna barmaı qatelesti.
Endi bárin basynan tarqatyp aıtsaq... Ázirbaıjanda óz shekarasynan jyraq Nahıchevan degen anklav bar, o jerde jarty mıllıonǵa jýyq kileń ázirbaıjandar turady. Bir qyzyǵy ol anklav jan jaqtan jaýyqqan Iranmen, Ármenııamen jáne baýyrlas Túrkııamen shektesedi de, al bunyń tap osy Ázirbaıjanǵa eshqandaı shyǵar joly joq qorshaýda qalǵan aımaq edi. (Kartada tur).
Ázirbaıjan qurlyqta sondaı geografııasy bar jalǵyz el shyǵar.
Endi... jańa shart boıynsha Nahıchevannan Ázirbaıjanǵa Ármenııa ústinen jańa dáliz ashylady.
Ony orys shekarashylary kúzetedi. Ol jol Túrkııadan sozylyp kelip Kaspıge bir - aq tireledi. Iaǵnı, kúngeı Kavkazda Túrkııa + Nahıchevan + Ázirbaıjan joly paıda bolady. (sýrette kókpen boıap kórsetip qoıdym). Bul keremet. Túrkııa tike shyǵysqa shyǵady, túrki dúnıesine jol tabady.
Qarabaq úshin talas - búıirdegi Nahıchevanmen arany jalǵaıdy. Oǵyz babamyzdyń urpaǵy bir oqpen eki qoıandy atqandaı boldy bul jerde.
"Nege orys kirdi de, Túrik bitimgerleri Qarabaqqa kirmedi" deseńiz, bitimgerdi janjal ortasyna kirgizý úshin halyqaralyq quqyq boıynsha janjaldasýshy eki tarap qana ózara ol bitimgerlerdiń kelýine ruqsatyn bere alady. Ol el bul jerde Reseı bolyp otyr.
Al Túrkııany... Bálkim basqa ǵalamsharda Túrkııa men Ármenııa degen elder ózara tatý shyǵar.. Biraq bul planetada Ármenııa degen el, Túrkııaǵa atam zamannan juldyzy qarsy el... Ol buǵan kónbeıdi.
Áıtkenmen, Álıev Túrkııany orys bitimgerlerimen birlesip ortaq baqylaýshy ortalyq qurady dep japsyryp qoıdy. Keshe túriktiń Hýlýs Akar (Túrkııa qorǵanys basshysy), Chavýshoǵly (syrtqy ister mınıstri), taǵy arnaıy qyzmet uıymy basshysy ýje Bakýge saý ete qaldy. Olar Álıevti quttyqtap ta, jańa josparyn talqylap ta otyr. Sondyqtan túrikter endi Qarabaqta orys pen ármenniń ár qadamyn muqııat qadaǵalap otyrady. Bul faktty orystyń aqparat quraldary aınalyp oraǵytyp ótip, tek "Pýtın - keremet bitimgerdi" shýlatyp jatyr.
Ázirbaıjan shekarasyn qalpyna keltiredi.
Taýly Qarabaqta Ármenııanyń basqynshy áskeri endi joq.
Qazirgi jaǵdaı bir aı buryńǵy jaǵdaıdan aıtarlyqtaı ózgergen.
"Qarabaq ortalyǵy - Hankendi qalasy báribir orys pen ármenniń qolynda qaldy" deseńiz... Bular ony menińshe Nahıchevan dálizine aıyrbastap otyr.
Jalpy, Hankendiden ary Qarabaqtyń soltústigine qaraı Askeran, Martakert degen eldi mekender baǵzy zamannan qalyń ármender otyrǵan jerler. Reseı, Álıev áskerin beker osy jerden toqtatyp otyrǵan joq. Hankendi - Stepanakertten asqan aımaq - Qarabaq ármenderiniń etnıkalyq aýmaǵy.
Baıaǵyda 80 jyldardyń aıaǵy, Sovettiń kezi "bólinip Ármenııaǵa qosylamyz" dep tap osy jerdegi qarabaq ármenderi shataq shyǵarǵan. Meniń túsingenim: orys - túrik bitimgerleri solardy ázirbaıjandardan qorǵamaqshy.
Menińshe, Álıev Qarabaqtaǵy ázirbaıjan eldi mekenderiniń bárin túgel qaıtaryp, al ármenniń etnıkalyq shaǵyn anklavyn orysqa tabystap (Hankendi - Stepanakertti) Nahıchevan dálizine aıyrbastap ketti. Buǵan Erdoǵan da basyn ızegen bolýy kerek. Ondaı usynys buryn da aıtylǵan bolatyn. Erdoǵan sózsiz bul jerde ár nárseni jiti qadaǵalap temada otyr.
Kóńiline birdeme jaqpasa ol mindetti túrde shataq shyǵarar edi, al ol keshke Pýtınge zvandap alǵys aıtqandaı boldy.
Nahıchevan dálizi Túrkııa úshin de, Ázirbaıjan úshin de óte mańyzdy jol.
Pýtınniń bitimgerlerin de, Túriktiń baqylaýshylaryn da bes jyldan soń keri qaıtarýǵa bolady. Biraq olardyń qazir birdeńege kepil bolǵany da durys shyǵar. Óıtkeni sálden soń ishki Ázirbaıjannan Bakýdiń baǵdarlamasymen atajurtyna buryńǵy Qarabaq ázirbaıjandary aǵylyp qaıta oralýy múmkin.
Olar sonda, bir kezde óz ata - babalarynyń zıratyn qorlap, meshitin shoshqa qoraǵa aınaldyrǵan ármendermen kórshiles bolady. Mine, sol kezde jaǵdaı qalaı bolady degendeı....
Soǵys toqtaǵanymen halyqtar arasyndaǵy óshpendilik qalady ǵoı. Bitimger qalqaıyp tursa ondaı odaǵaı ister bola qoımas....
Kelisim shart kóńilden shyǵady, áıtse de alańdatatyn jaıttar barshylyq.
Bul shart tap osylaı oryndala ma.... ol da alańdatatyn bir másele. Reseıdiń bir qolymen túzegendeı bop ekinshisimen bylyqtyratyn ádeti bar ekenin kúlli álem biledi. Kezinde "Reseımen jasasqan sharttyń qara baqyr quny joq" dep Bısmark ta aıtqan bolatyn..
Taǵy bir alańdaıtyn nárse, kúl talqan bop jeńilip Erevandaǵy tepsinip jatqan ármenderdiń ne bilgeni bar eken.... Olardy osy Pýtın toqtata ma, álde odan ary qozdyra ma? Ol da sálden soń belgili bolady.
Jalpy, basqa da aıtar nárse kóp. Tek onyń bárin jazýǵa post uzaryp ketkeli tur. Men qysqasha basty nárselerge ǵana toqtaldym.
Jáne bir jaǵynan bul jerde áli de biraz nárse qazir aıqyn emes.
Biraq Pýtekeń bul jerde osy shartymen ózi ańdamaı túrkilerge shyǵysqa jol ashyp, jaǵdaıyn jasap "Turan birligi" úshin biraz eńbektengen eken.
Degenmen mynalar qazirdiń ózinde aıshyqtalyp tur:
bul soǵystan
Baýyrlas Ázirbaıjan — jeńis pen jerin qaıtaryp utty.
Ármenııa — geosaıası, saıası, áskerı jeńilis, kúl talqan boldy.
Pashınıan — masqara jeńilispen taǵynan ushady.
Pýtın — "bitimger aqpatsha" degen ataǵyn aldy.
Erdoǵan — abyroımen shyǵysqa dáliz saldy.
Qysqasy, qalaı desek te birlesken bóriler ázirshe utyp tur.
Aqylǵa salatyn jerin aqylǵa salyp, kúshke salatynyn kúshke salyp.... Bular jarady.
Aqjol, qardeshter!
Oljas ÁBIL, saıasattanýshy.
Foto ashyq derekkózden alyndy.
