Aldyńǵy kúni keshte Ábekem (Abaı Qalshabek) habarlasyp: «Uleke, anaý bir kóship bara jatyp kúlge kúlshe kómgen kelin týraly jazǵanyńyz bar ǵoı?» deıdi. «Iá, bar. Ne boldy?» deımin men. «Sonyńyz ǵasyrlarǵa jalǵasyp jatqan uly qundylyq eken. «Qobylandyny otyryp «Daıaǵashshy» kitabyńyz esime túsedi dep oılamappyn. Mine, oqıyn», - dep 2009 jyly «Jazýshy» baspasynan shyqqan «Batyrlar jyry» kitabyndaǵy «Qobylandy batyr» jyrynan (106 bet) myna joldardy oqı jóneldi.
«Kúl ishinde ne bar dep,
Qobylandy kúldi qarady.
Ashyp kúldi qarasa,
Jaıa menen jal eken.
Túrli tamaq bar eken.
Ózin qalmaq alǵanda,
Kók arbaǵa salǵanda.
«Kez bolsa buǵan batyr – dep –
Taýyp azyq qylsyn» – dep,
Aqyldy týǵan Qurtqanyń –
Bóten nárse tastarǵa
Shamasy kelmeı sulýdyń,
Kómip ketken nany eken.
«Buıyrǵan Qudaıdyń
Osy shyǵar bizge» - dep,
Shetinen tistep alady,
Qorjynǵa batyr salady».
Ornymnan atyp tura jazdadym. Ǵajap qoı! Meniń jazǵan kúldegi kúlshem ary ketse budan 70-80 jyldyń aldyndaǵy bolǵan oqıǵa. Kádimgi keıipkerdi kózimen kórgen aýyldaǵy aqsaqaldan tyńdaǵan áńgimem ǵoı. Sol uǵym, sol tanym, sol áreket «Qobylandy» jyrynda bolsa ǵajap emes pe!?
Endeshe, budan eki-úsh jyl buryn "pisirgen" kómbe nanymdy da usynaıyn. Dám tata otyryńyzdar!
AQYLDY KELIN HÁM KÚLDEGI KÚLShE
Kóshpeli qazaqtyń kórgendi salty, tálimdi dástúri kóp-aq. Kóshpeli turmystan ajyraǵannan keıin, onyń kóbi jumbaq kúıinde qaldy. Mysaly, qazaqtyń “bir sháınek sháı bólinbegen enshi” degen keremet sózi bar. Sóz emes, bul – qaǵıda. Ádette enshini arnaıy bóledi, al, mynaý bólinip qoıylǵan enshi. Tany, tany ma, shóldep kelgen jolaýshy úıińnen bir sháýgim sháı ishýi onyń óz quqy degen sóz bylaısha aıtqanda. Ár qazaqqa enshi bólip ketken atalarymyzdyń danalyǵy degen osy. Dástúr degenińiz osy!
Mońǵolııa men Qytaı shekarasyn arly-berli jylqy aıdaǵan qazaqtar tozdyryp turǵan zamanda mynadaı bir oqıǵa bolǵan eken. Hasen deıtin adýyndy azamatty Mońǵol úkimeti ustamaq bolyp, kúzeýde jalǵyz úı otyrǵan jerinde sherikter jetip keledi. Hasen ań aýlap ketken eken, sybysty estip úıine jolamaı qoıady. Áskerler Hasendi bir-eki kún kútip, aqyry úıdi kóshirmek bolady. Astań-kesteńin shyǵaryp júkterin túıege artady.
Ań aýlaýǵa shyqqanda artyq oq arqalap júrmeıdi ǵoı, Hasenniń myltyǵy qolynda bolǵanymen oǵy úıde qalǵan eken. Endi qaıtpek?
Júk artylyp bolyp qalǵanda Hasenniń kempiri kelinine: «Áı, balam, kúlge kúlshe tastadyńdar ma, kúlshe kómińder, ashyqqan jolaýshy kelip qap jeıtin eshteńe tappasa «kórgensizdiń aýyly eken ǵoı» dep kúlińdi shashyp ketedi» deıdi. Shynymen ol burynnan bar salt. Qarańyzshy, qazekeń úıine kelgen qonaqty qoıyp, jurtyna kelgen jolaýshynyń nesibesin qaldyryp ketip otyrǵan. Mine, kóshpeli halyqtyń danalyǵy! Mine, bizdiń osy kúnge qandaı qarym-qatynaspen jetkenimizdiń belgisi!
Kelini de, qaǵylez adam eken: «Iá, apa, kúlge kómbe nan tastaımyn ǵoı» dep, nan men qosa myltyqtyń oǵyn da aparyp kúldiń shetine kómipti. Mońǵoldar da, kóshpeli jurt emes pe, qazaqtaryń bul saltyn baıaǵydan biletin olar kúlge kúlshe qaldyryp jatqan kelinge nazar da salmapty. Kósh ketedi. Alystan ańdyp jatqan Hasen túndeletip jurtqa keledi…
Keıin aıtady eken jaryqtyq: «Kelinim degdar, tekti jerdiń qyzy edi, oǵymdy kúlshemen qaldyratynyn bilip edim, oılaǵan jerimnen shyqty. Nan men oqty alyp qaıta taýǵa shyǵyp kettim. Sol oqpen ań atyp jep, aıshylyq jol basyp Altaıǵa óttim, jyl attatyp aýylǵa keldim. Ary qaraı uzaq áńgime…», – dep saqalyn saýyp qoıyp, áńgimesin aıtady eken….
