"ARTYQ AQShA"
Bir jigit, kóshede júrip, jurttan zakaz qabyldap, anaý pynaý jumystaryn istep berip, kúnine bes myń teńge tabatyn Búr kúni sol jigit bir kúnde on eki myń teńge tabys tapty. Soǵan ishteı qýanyp júr.
Úıge qaıtarda oǵan :
"Osy bes alty myń teńgemen baıyp ketpespin, búgin bir qydyraıynshy" degen oı keldi. Joldan kezdesken bir qyzdy kafege alyp kirip. birer doner, sosyn júz gramnan alyp, ekeýi birer saǵat ýaqyt ótkizdi.
Jigit úıine kelgende saǵat túngi on ekiden ketip edi.
Áıeli uıqyly oıaý:
"Búıtip nege kesh júrsiń?" dep suraıdy.
Jigit:
"Búgin bir jaqsylaý jumys kezdesip qalyp, bir eki myń teńge artyq taptym" dep maqtanyp, qaltasyndaǵy aqshasyn áıeline bereıin dep, qolyn suqsa, qaltasynda aqshasy joq! Ana qaltasyn, myna qaltasyn aqtaryp qaraıdy, aqsha joq. Jigit sasyp:,
"Áteńe nálet, qaltamnan túsip qalǵan ba? ,úıde jeıtin birnárse bar ma ed?i" depti
"Joq! Tipti sýda joq!" dep kelinshegi aıǵaılapty.
Sonda ne isterin bilmeı turǵan jigit:
"Saspa! Erteń sodan eki ese kóp aqsha ákep berem!" degen eken.
"BAQYT" TÝRALY EKEÝDIŃ DIALOGY
Aıdalada qańǵyp, sharshap, demalǵan ekeý áńgimelesip otyr:
--Osy "baqyt" degenniń ne ekenin bilesiń be?
--Bilem
--Ol ne sonda?
--Baqyt" degen qalasa basyńa qonatyn, qalamasa, ushyp ketetin qus sııaqty.
--Óziń baqytty bop kórdiń be?
--Árıne. Mektepti bitirip, ǵashyq bolǵan qyzymdy alǵash súıgende baqytty bolǵam.
--Sosyn?
--Sosyn ádemdegi eń sulý qyzǵa úılengende baqytty boldym.
--Sosyn she?
--Sosynda baqytty boldym. Eń alǵashqy tuńǵysh ulym dúnıege kelgende..
--Sodan keıin?..
--Sodan keıin de baqytty sezimder kóp boldy, ulym alǵash ret aıaǵyn táı táı basqanda... Sony esime alsam, júregim qaq aıyrylady..
--Sodan keıin?...
--Qazir baqytsyzbyn.
--Qalaı?
--Áıelim, alǵash ret meni basqa bireýge satyp ketkende..
--Qazir she?
--Óziń qyzyq jan ekesiń, senimen birge dala kezip, qańǵybas bolyp júrsem, qalaı baqytty bolam? Baqyt qusy menimen osydan talaı buryn qoshtasqan.
--Áıeliń she?
--Ol kúnde baqytty shyǵar
--Qalaı?
--Endi, ózi ańsaǵan, armandaǵan erkektermen kúnde júre alady ǵoı! depti ekinshisi
"MUNYŃ BAǴASY TEMIRDEN GÓRI QYMBATYRAQ..."
Bir kisi erigip otyryp, qasyndaǵy araqqa jaqyndaý kisige Kúmisti kórsetip:,
"Mynaý ne?"- dep surasa ,Anaý:
"Temir"- depti. Sosyn ol altyndy kórsetip:,
"Mynaý ne?"- dep surasa, anaý taǵy:
"Temir ǵoı" -. depti. Sosyn álgi jigit anaǵan spırt quıylǵan shaǵyn shyny ydysty kórsetip:,
"Mynaý ne eken?"- dep surasa, Anaý shynynyń aýzyn ıiskep:
"Oıbaı, mynaý álgi temirlerińnen qymbat Araq qoı!" dep ornynan ushyp turypty.
ELÝ JYL AZAP KÓRSETTI, ELÝ JYL QYZYQ KÓRSETTI"
Aıaq qoly sıdıǵan kempir aýrýhanada jatyr. Medbıkeler, kempirge qolynan kelgen kómegin jasaýda, egedi, dári beredi. Kempir suramasańda áńgimeni aıta beretin áńgimeshil kisi.
Qasyndaǵy áıel:
--Jasyńyz qanshaǵa keldi apa?-- dep suraıdy.
--Sen erkek emessiń ǵoı, jasymnyń qanshaǵa kelgenin aıtaıyn. Soǵystan keıin týdym, Jetpisten astym.
--Ogooo! Balalaryńyz bar ma?
--Bar ǵoı, biraq olardan qaıyr joq, jan jaqqa shashyrap ketken.
--Shalyńyz qaıda?
--Shalym osydan birer jyl buryn ólgen. Biraq, sol shalym keremet jan edi!
--Egee...
--Keremet bolǵanda ómirimde ondaı basqa erkek kórgen joqpyn. Ol maǵan elý jyl azap kórsetti, elý jyl qyzyq kórsetti. Elý jyl súıdi, elý jyl qushaǵynan aıyrmady --depti kempir sonda.
Jumat ÁNESULY, aqyn, jazýshy, ıýmorıst
