Jetisaılyq Batyrbek PARSAHANULYNYŃ negizgi mamandyǵy – ekonomıst. Ol birneshe jyl Túrkistan oblysy Jetisaı qalasyndaǵy "Qazpochtada" qyzmet etken. Ónertapqysh "Qazpochtadan" birjola ketkenine kóp ýaqyt ótse de, sol bir qol kúshi men ýaqytty alatyn jumysynyń qıyndyǵyn áli kúnge umyta almaǵan. Kóp oılana kele, pochta qyzmetkerleriniń jumysyn jeńildetý úshin tórt fýnkııany bir mezette oryndaıtyn mór oılap tabady.
Mórdiń ereksheligin bilý úshin «Adyrna» ulttyq portalynyń jýrnalısi Batyrbek Parsahanulynyń ózimen suhbattasqan bolatyn.
- Pochta qyzmetkerleriniń qyzmetin jeńildetetin erekshe qurylǵy-mór oılap tapqan ekensiz, ıdeıa qalaı keldi?
- Ózim Almatydaǵy Ekonomıka jáne statıstıka akademııasyn támamdadym da, eńbek jolymdy 2007 jyly Jetisaı qalasyndaǵy "Qazpochta" mekemesinen bastadym. On shaqty jyl bop qaldy ózim bul saladan ketsem de, pochta qyzmetkerleriniń jumysyn jeńildetetin mór oılap taptym. Bul ıdeıanyń kelgenine de onshaqty jyldan asypty, baqsam, pochta salasynda áli de ilgerileý joq. Jaqyn Almaty qalasyna barǵanda "Qazpochta" basqarmasyna kire kettim. Bári sol qalpy. Baıaǵysha bárin qolmen isteıdi: mórdi, markany qolmen japsyryp, kúni men baǵasyn da qolmen jazady eken. Sondyqtan "Qazpochta" salasyna aıtar usynysym kez kelgen tutynýshyǵa operatıvti túrde qyzmet etý joldaryn eskerýi qajet. Jáne olar meniń bul bastamamdy qoldaıdy dep te oılaımyn.
Rasyn aıtqanda, qyzmet barysynda qatelikter de ketip, jiberýshi men qabyldaýshyǵa qatysty túrli máseleler týyndaǵan kezder de boldy. Ári qazirgi zamanda mundaı baıaý áreketter pochta qyzmetin paıdalanýshylardyń sanyn da azaıtady dep oılaımyn. Bári jyldamdyqty, shapshańdyqty talap etedi.
- Bul qurylǵyny jasaý tehnıkasy qandaı? Nesimen erekshelenedi? Osyǵan toqtala ketseńiz.
- Mundaı qurylǵy-mór álemde joq, alǵash qazaq dalasynda jasalyp otyr.
Mamandar da bul mórge tańqalyp otyr. Eshqashan mundaı mór kórmedik deıdi. Olardyń oıynsha, tórt fýnkııany birden oryndaıtyndyqtan mundaı mórdi jasaý qıyn. Biraq tapsyrys bersek, isteýge bolatynyn da aıtyp otyr.
Menińshe, bul qurylǵyny (mórdi) paıdalaný yńǵaıly, ári óte tıimdi bolmaq. Pochta qyzmetine saı. Bir hatqa birneshe mór men marka japsyrýdyń eshqandaı da qajeti joq. Onyń ornyn toltyratyn, aýystyryp otyratyn – kún, aı jáne baǵasy ǵana. Qalǵandary qurylǵynyń sol qalpynda ózgerissiz, yńǵaıly jumysyn atqara beredi.
Qurylǵy syrt kózge qaraǵanda kádýilgi mór tárizdi bolǵanymen, ol 4 qyzmetti 1 mezette oryndaıdy, ári ýaqytty únemdeıdi:
- Markanyń ornyn atqaratyn jylqy (nemese basqa da) beınesin (ár mekemeniń óz qalaýy boıynsha jasatsa) salýǵa bolady.
- Pochta qyzmet aqysyn (sýmma) kórsetetin baǵan.
- Kún, aı, jyl jazylady.
- Pochtada qoldanylatyn domalaq nemese tórtburysh mórdiń ornyn tolyqtyrady (basqa mór basýdyń qajeti joq).
Bul qurylǵyny talapqa saı, jeke tapsyrys boıynsha jasaý kerek. Negizi mór daıyndaıtyn úlken kompanııalarǵa tapsyrys berip, árbir pochta bólimsheleriniń tolyq adresi jazylyp, ári memlekettik markanyń ornyn tolyqtyratyn beınelerdi ornalastyryp jasaǵany durys.
- Patent alyp, áriqaraı aınalymǵa endirýge árekettenip kórdińiz be? Kedergiler bolmady ma?
- Ideıamdy júzege asyrý úshin qıyndyq bolmady. Patentteýge ótkizip qoıdym. Qanshalyqty júzege asatyny áli belgisiz. Aldaǵy ýaqytta ońynan bolyp, qazaq eline qyzmet etedi degen nıettemin. Álbette, bul ıdeıamnyń júzege asýyna memleket tarapynan qoldaý kerek bolady dep oılaımyn.
- Suhbatyńyzǵa raqmet! Alda bul oılap tapqan jańa modelińiz qoldaý taýyp, eldiń kádesine jaraı bergeı dep tileımiz!
Aıjan PERDEBEKQYZY,
«Adyrna» ulttyq portaly
