Kúni keshe mádenıet jáne sport mınıstri Aqtoty Raıymqulova ánshilerdiń "tártibine qatysty" zańnamaǵa ózgeris pen tolyqtyrýlar engizýdi usyndy. Bul ózgerister boıynsha konertter men túsirilimderge kelmese, keshikse jáne ádepsiz qylyq tanytyp kıinse, repertýaryna anaıy sózder qossa, ákimshilik jazaǵa tartylatyn bolady dep habarlaıdy "Adyrna" ulttyq portaly Stan.kz saıtyna silteme jasap. Buǵan ánshilerdiń qalaı qaraıdy?
Kelisilgen konertterge ánshilerdiń keshigip kelýinde ózindik sebepteri bolady degen Seıfýllın Jolbarys uıymdastyrýshylardan da qatelik ketetinin aıtady. Al ózi aıtqan ýaqyttan keshikpeýge barynsha tyrysamyn deıdi.
"Jalǵyz ánshiler emes, ómirde kim bolsa da jazalanady. Al kelisilgen konertterge baǵdarlamaǵa keshigip kelý nemese múldem bara almaı qalý degen ánshiler arasynda bolyp qalatyn jaǵdaı. Keıde aýyryp qalady. Aqyly konertterge kele almaı qalǵan jaǵdaıda aıyppul salynsa, tóleýge daıynmyn. Biraq taıaqtyń eki ushy bar. Keıbir uıymdastyrýshylar konertke segizde kel dep aıtady, ýaqytynda barasyń, on-on birge deıin sandaltyp qoıady. Ol endi uıymdastyrýshylar tarapynan ketetin qatelik. Keıde ánshi barǵysy kelmegen soń emes, túrli syrtqy faktorlar áser etedi. Aýyryp qalýy, ushaǵy keshigip, ekinshi qalaǵa jete almaı qalýy múmkin. Oǵan aýa raıy da kedergi bolýy múmkin. Osyndaı olqylyqtarǵa baılanysty usynylyp jatqan zań shyǵar. Bul tańǵalatyn zań emes. Ol burynan bar nárse", - deıdi ánshi Seıfýllın Jolbarys.
Ánshiniń sózinshe, konertterge baılanysty zańdy qatańdatyp jatqanymen, otandyq ónerpazdar kóp konert bermeıdi de.
"Kim konertke shyǵyp jatyr, barlyǵy toıda júredi. Qazir ol toı da joq. Al toıdaǵy máselelerge aralasa almaıdy dep oılaımyn. Óıtkeni, toı ıesi men ánshi arasynda júretin kelisim. Kelisilgen aqshasy tólengen konertterde másele shyqsa aıyppul tóleýi kerek. Ózim keshikpeı, dál ýaqytymen baramyn dep aıta almaımyn. Degenmen, keshikpeýge tyrysamyn", - deıdi ol.
Ánshi Seıfýllın Jolbarys eger kelisim bolǵan jerde ózinen ketken qatelik bolsa, aıyppul tóleýge daıyn ekenin jetkizdi.
"Jigitter" tobynyń ánshisi Baǵlan Ábdiraıymov te "Ýádege berik bolyp, aıtqan sózinde turý - adamnyń tikeleı ózine baılanysty. Bul usynys ózgelerge sabaq bolatyna senimdimin", - dep mádenıet mınıstriniń usynysyna qoldaý bildirdi.
Onyń sózine sensek, mundaı qatal talaptar keıbir "juldyz aýrýyna" shaldyqqan ánshilerge tusaý bolady eken. Oıynsha, bul óskeleń urpaqtyń sanasyna jaýapkershilik qaǵıdattaryn sińirip ósýge úlesin qosady.
"Juldyz aýrýy" , "Men barmasam, túsirilim bolmaıdy" degen sezimde júretin ánishiler bar. Bir-eki ánderi hıt bolyp qalsa, onsyz túsirilim ótpeıtindeı kórinedi. Sondyqtan ónerde júrgen ini-baýyrlarǵa jaqsy sabaq bolady. Keleshek balalarymyz sahnaǵa shyǵyp án oryndap jatsa, tártip retinde qabyldap, sanasyna sińirip ósedi. Jaýapkershilikpen qaraıtyn bolady", - deıdi ol.
Baǵlan Ábdiraıymov jaýapkershiligi az óner ıeleriniń jazasyn budan da qatańdatý kerek degen pikirde. Onyń paıymynsha, ádepsiz kıinip, anaıy sózder aıtatyn ánshilerdi taıaqpen "tárbıeleý" kerek.
"Al boǵaýyz sóz aralasqan án aıtyp, ádepsiz kıinetinderge qazirgi usynys azdyq etedi. Olardy sabaý kerek. Ondaı áreketti óziniń atyn shyǵarý úshin jasap jatqan shyǵar. Biraq jeke basy úshin osylaı arzyzdyqqa baryp, teleekrannyń ar jaǵynda otyrǵan jastardyń psıhologııasyn buzady. Ánderinde anaıy sózderdi qoldanyp, ádepsiz kıinetinder sanasyz bolǵan soń sondaı áreketke barady", - dep kesip aıtty ánshi.
Bul sózine áriptesterińiz renjip júrmeıdi me dep naqtylaǵanymyzda "qazir adamdar qoryqqannan syılaıdy" dep qaıtardy.
Esterińizge sala ketsek, kúni keshe májilis tóraǵasy Nurlan Nyǵmatýlın: "Konertinde fonogramma qoldanatyn bolsa, bılet alyp otyrǵan halyqty aldamaı qulaqqaǵys etip jazsyn. Halyq sodan keıin ol konertke bara ma, barmaı ma ózi sheshedi. Eger fonogrammamen aıtatyn bolsa, halyq ta aqshasyn kóshirmeden ótkizip tólesin" dep ázil-shyny aralas aıtqan bolatyn.
Bul sózge ánshi Merýert Túsipbaevanyń aıtar ýáji bar.
"Kúni keshe halyq ártisi Maqpal Júnisova apaı ekeýmiz osy zańnamaǵa qatysty, jalpy májilis spıkeriniń sózine baılanysty máseleni talqyladyq. Maqpal apaı ánshiniń óz daýysyn kórsetip, tiri daýysta aıtýy úshin jaǵdaı jasalmaǵanyn aıtyp kúıinedi. Tolyqtaı kelisemin. Nyǵmatýlın myrza, óz isiniń has sheberi, onyń jasap jatqan isterine qurmetim joǵary. Biraq meniń memlekettik basqarýdan, zańnama jasaýdan habarym joq sııaqty, Nyǵmatýlınniń de ánshilikten habary joq. Ol kisi máseleniń betin ǵana kórip, kelte piship tur. Tolyqqandy zerttep, tereńine úńilmegen adamǵa olaı aıtý ońaı. Máseleniń túp-tórkini qaıda jatyr? Ánshiler ne úshin fonogrammamen aıtyp ketti? Mine osy suraqtarǵa jaýap bergen kezde ǵana áńgimeniń qaıda jatqanyn ańǵarýǵa bolady", - deıdi Túsipbaeva.
Qaıda júrse jurt nazarynda júretin ánshilerdiń de máselesi kóp ekenin aıtqan Merýert Túsipbaeva olardyń birqataryn atap ótti.
"Respýblıka saraıynda "tiri daýysta" án aıtýǵa jaǵdaı joq. Tipti, mınýspen aıtqan kúnniń ózinde ol jerdegi appartýra sáıkes kelmeıdi. Ánshiniń daýys erekshelikterin kórsetý úshin tehnıka kerek. Ártisterge memleket jaǵdaı jasasyn. Toıǵa shyǵady dep aıtady. Ánshiler toıǵa shyqpasa, ashtan óletin edi. Óıtkeni memleket ártisterge jaǵdaı jasap otyrǵan joq. Jaǵdaıyn jasap, sonda da fonogrammamen aıtýyn qoımasa, ondaı ánshilerdi sahnadan qýsyn. Men oǵan daıynmyn", - degen ol zań shyǵarmas buryn sol máselege tereń úńilip qaraý keregin aıtady.
Al mádenıetke jaýapty tutas salanyń basshylyǵy men májilis spıkeri usynǵan zań qabyldana ma, qabyldanbaı ma - bul ýaqyt enshisindegi másele. Bir belgilisi, bizdiń ónerpazdar ony qýana qarsy ala qoımady.
