Muhtar Sherim. Halyq soqyr emes

1313

Jastar tilimen aıtsam, «jyndy» jańalyq ashtym. Alǵashynda uıalyp, betimdi bastym. Jańalyǵym mynaý: «Kóz fonar–2020» dep atalady. Qazaq jańalyq asha almaıdy, Japonııa men Amerıkadan asa almaıdy degender dambaldaryn bastaryna kıip alsyn!
Meniń kózimniń kórý sapasy kún saıyn nasharlap bara jatqan soń, soqyr bolyp qalam–aý, degen ýaıym jep, oılana kele qýattaǵysh apparat oılap taptym! Oryssha aıtqanda, kózderdi «zarıadtaıdy». Apparattyń shaǵyn klemasyn, (Qazaqsha ne deıtin edi, qudaı–aý?) kirpikterime qystyryp, apparatty tok kúshine qosyp, 24 saǵat tósetkte qýattalyp jattym. Erteńine tursam, kózderim jarq etip jana ketti. Kádimgi qol fonarık sııaqty. Keshke qaraı qyzyq boldy, qarańǵy kósheniń shetimen kele jatsam, qarsy kele jatqan kólikterdiń shamy óship janady. Maǵan: «Dalnyıyńdy óshir!» degen belgisi ǵoı. Kózderimnen jarqyraǵan, jaryq áserinen qyzdardyń ózi kózderin kólegeılep, bastaryn ala qashatyn boldy. Sondyqtan, kózderimdi túnde júrsem, syǵyraıtyp alatyn boldym. Bir kúni kóshede kózimdi jumyp kele jatsam, eki buzaqy qýa jóneldi. Qarańǵy buryshta ustap aldy. Qolynda pyshaq. Sasqanymnan kózderimdi baqyraıta ashyp qalyp edim, qoryqqan baıǵustar tura qashty.
Endigi qyzyqty aıtaıyn. Osy kóz apparatymdy patenttep alý úshin úkimetke shyqtym. Quptady, tań qaldy, biraq patent berýden qashty. Aıtatyn syltaýlary, energııanyń shyǵyny kóp eken. Keıin bildim, eger meniń apparatymdy halyq paıdalanar bolsa, kózderi ashyq bolyp, úkimettiń nebir qıturqylaryn bilip qoıady eken. Saıqal saıasattyń sýyn ishedi eken. Oý, aǵaıyn, halyqtyń kózi onsyz da ashyq emes pe? Kóńil kózderińizdi aıtamyn? Meniń oılap tapqan jańalyǵym qalaı, a?

Muhtar Sherimniń qyshqyl satırasy,

«Adyrna» ulttyq portaly

Pikirler
Redakııa tańdaýy