Budan 11 jyl burynǵy, ıaǵnı 2009 jyldyń 1 sáýirinde Ulttyq baspasóz klýbynda ótken atyshýly baspasóz máslıhatyn jurtshylyq umyta qoımaǵan bolar. Bul jıyndy ásirese kóziqaraqty jýrnalıster qaýymy jadynan shyǵarmaıdy. Óıtkeni dál osy baspasóz máslıhatynda «QazAtomÓnerkásip» ulttyq kompanııasynyń prezıdenti Muhtar Jákishevke aıyp taǵyldy. Al endi suraq...
Muhtar Jákishevke aıyp taqqan kim?
Bárin de basynan bastaıyq. Ol –Tatıana Kvıatkovskaıa. 2009 jyldyń 1 sáýirinde sol kezdegi «Otan» partııasynyń múshesi Tatıana Kvıatkovskaıa degen belsendi baspasóz máslıhatynda Muhtar Jákishevtiń isin sotta qaraý týraly másele kóterdi.
Onyń aıtýynsha, «Muhtar Jákishev basqarǵan «QazAtomÓnerkásip» kompanııasy «ýran kenishterin talan-tarajǵa salǵan». Jákishev «QazAtomÓnerkásiptiń» «Aqdala», «Iýjnyı Inkaı», «Ortalyq Myńqudyq», «Qorasan-1», «Qorasan-2», «Soltústik Qorasan» sııaqty iri-iri ýran kenishterin offshorlyq kompanııalarǵa qaıtarymsyz negizde satqan». Kvıatkovskaıanyń deregine sensek, «Aqdala», «Iýjnyı Inkaı» kenishteri qurdas ári bıznes-áriptester Áblıazov pen Jákishevtiń ortaq kásiporny «Betpaqdala» JShS-na berilgen. Bir jyldan soń atalmysh kenishterdiń 70 paıyzyn Áblıazov AQSh-tyń Urasia Energy offshorlyq kompanııasyna 350 mln dollarǵa satyp jibergen. Bir sózinde Kvıatkovskaıa «óz múddesi úshin memleket baılyǵyn shashqan Jákishev pen Áblıazovtyń mundaı zańsyz áreketteri salmaqty qylmystyq tergeýdi talap etedi» dep, quzyrly organdardyń buǵan nazar aýdarýyn talap etken.
Mine sodan keıin Muhtar Jákishevke qysym kórsetý bastalǵan. Kvıatkovskaıanyń atyshýly baspasóz máslıhatynan keıin bir jarym aı ótkennen soń, ıaǵnı 23 mamyr kúni ol ustaldy. «Oǵan iri ýran ken oryndaryndaǵy memlekettik úlesti satty» degen aıyp taǵyldy. Aqyry 14 jylǵa sottaldy. Sot úkiminde Jákishevtiń 99,6 mıllıard teńge mólsherindegi shyǵyndy óteý qajettiligi aıtyldy. «QazAtomÓnerkásip» ulttyq kompanııasynyń eks-prezıdenti ózine taǵylǵan aıyptyń bárin joqqa shyǵardy. Biraq bılik, sol kezdegi sot júıesi degenin istedi. 11 jyldan astam ýaqyt boıy Qazaqstannyń ár aımaqtaǵy túrmesinde otyrǵan Muhtar Jákishev jazasyn tolyq óteý merzimine 3 jyl, 2 aı 17 kún qalǵanda 2020 jyldyń 19 naýryzynda bostandyqqa shyqty.
Jákishev 1998 jyldary ««QazAtomÓnerkásip» kompanııasyna basshy bolyp keldi. Al aqıqatyna kelsek, ol aınalasy 10-12 jyldyń ishinde turalap qalǵan elimizdegi ýran ónerkásibin aıaǵynan tik turǵyzdy. Bir jyldyń aınalasynda kompanııanyń 85 mıllıon dollar bereshegin japty. 2009 jyly «Qazatomónerkásip» ýran óndirý kólemi boıynsha álemde birinshi orynǵa shyqty. Álemdik naryqqa shyǵyp, Japonııamen kelisimshart jasaý baǵyty taıap qalǵanda ol sottaldy. Al munyń artynda kimder turǵany týraly joramaldar birqatar buqaralyq aqparat quraldary men ınternet kózderinde aıtyldy da, jazyldy da
Al Jákishevti «sottatqan» Tatıana Kvıatkovskaıa kim?
Onyń mamandyǵy - zańger, jýrnalıst. Talǵardyń týmasy. ál - Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetin bitirgen. 1990 jyldardan bastap, elimizdiń beldi basylymdarynda jumys istegen. Kezinde Almaty energetıkalyq koalıııasynyń tóraıymy, APK qoǵamdyq keńesiniń sarapshysy bolǵan. «Drýjnaıa rebıata» balalar basylymynda jumysyn bastap, ártúrdi BAQ-ta qyzmet istegen. 1992-1994 jyldary «Azııa» jáne «Kazahsstanskaıa pravda» gazetteriniń parlamenttik tilshisi bolǵan. Baǵa jáne monopolııaǵa qarsy saıasat memlekettik komıteti tóraǵasynyń orynbasary bolyp qyzmet istegen. Ekonomıka jáne saýda mınıstrliginiń Turǵyn úı kommýnaldyq salasyndaǵy jáne tutynýshylar quqyn qorǵaý departamentiniń dırektory qymetinde bolǵan. Birneshe jyl «Ádilet» joǵary mektebinde oqytýshylyq qyzmet atqarǵan. Zań ǵylymdarynyń kandıdaty. doent. 1998-1999 jyldary «Otechestva» basylymynyń bas redaktory bolyp jumys istegen. 1999 jyldyń qazan aıynda «Otan» (qazirgi – «Nur-Otan) respýblıkalyq partııasynyń atynan Májiliske depýtat bolyp saılanǵan.
Jalpy Tatıana Kvıatkovskaıanyń esimi jalpaq jurtqa «Jákishev isinen» keıin tanyla bastady desek, qateleskenimiz. Ol 1995 jyly parlamentti taratqan «tulǵa» ekenin qazirgi jas býyn bile bermeýi múmkin. Keıinge sheginis jasar bolsaq, Tatıana Grıgorevna 1994 jyldyń naýryz aıynda Joǵary Keńestiń 13 shaqyrylymynda saılaýǵa túsip, ol bar-joǵy 31,01 paıyz ǵana daýys jınap, qarsylasy D. Ádilbekovten utylyp qalady. Ortalyq saılaý komıssııasyna aryz jazyp, kóptegen zańsyzdyqtardyń bolǵanyn atap kórsetedi. Sol talap-aryzdyń negizinde Konstıtýııalyq keńes saılaýdyń Konstıtýııaǵa saı ádil ótpegeni týraly sheshim shyǵarady. Sóıtip, Joǵary keńestiń 13 shaqyrylymy zańsyz dep tanylyp, parlament taratylady.
Sol parlamenttiń depýtaty bolǵan, aqyn Oljas Súleımenovtyń «Joǵarǵy Keńesti taratý úshin Elınge úsh tanki qajet bolsa, Nazarbaevqa bir Tanka jetkilikti boldy» degen qanatty sózi keıin el arasynda mátelge aınalyp ketti.
Reseıdiń parlamenttik tarıhyna kóz júgirter bolsaq, Borıs Elın 1993 jyldyń 21 qyrkúıeginde arty saıası teketireske ulasqan №1400 jarlyǵyn shyǵarǵan. Sol kezdegi parlamenttiń tóraǵasy Rýslan Hasbýlatov Elınniń bul áreketin «tóńkeris» dep baǵalap, jaqtastarymen birge Joǵary keńestiń ǵımaratynan shyqpaı qoıǵan. Aqyry Elınniń buıryǵymen úsh tank parlamenttiń joǵary qabatyn atqylaǵan. Birneshe ýaqyttan soń narazylyq bildirgender syrtqa shyǵyp, ustalyp, qamalǵan. Keıinnen bári bosatyldy. Al aqyn Oljas Súleımenov joǵarydaǵy qanatty sózi arqyly osy saıası kórinisti aıtyp otyr.
"Joqsyń sen, qaıdasyń, qaıda?!."
Biz osy maqalany jazý barysynda birqatar buqaralyq aqparat quraldaryn aqtaryp, ınternet kózderinen atyshýly Tatıana Kvıatkovskaıanyń deregin izdedik. Bir qyzyǵy, parlamenttegi ókilettik merzimi bitkennen keıin ol jumys izdep, «óz-ózine tender» jarııalaǵan eken. Bul shamamen 2006 -2007 jyldar bolsa kerek. Bir kezeńderde Ulttyq bankten ketkennen soń joǵary jalaqy surap, Grıgorıı Marchenko da ózine tender jarııalaǵany belgili. Rasynda depýtattyq merzimi aıaqtalǵan soń, Kvıatkovskaıa da eýropalyq deńgeıdegi jalaqy izdegen. Biraq tapty ma, joq pa, ol jaǵy málimsiz kúıinde qalǵan.
Al bizdiń esebimiz boıynsha Súleımenovtyń sózimen aıtsaq, «Nazarbaevtyń Tankasy» Muhtar Jákishevke aıyp tapqan 2009 jyldary 61-de bolǵan. Demek ol zeınetker jasynda Jákishevke qatysty «tapsyrysty» oryndaǵan.
1995 jyly parlamentti taratyp aty shyqqan, 2009 jyldary «Jákishev isin» zerttep. ony sottatqan Tatıana Kvıatkovskaıa búgingi kúni tiri bolsa, jyldyń aıaǵynda 72 jasqa tolady. «Tiri bolsa» dep beker aıtyp otyrǵan joqpyz. Bir qyzyǵy, 2009 jyldardan keıin, sońǵy 10 jylda onyń aty-jóni esh jerde atalmaıdy. Tipti gazet-jýrnaldarda, ınternet kózderinde múldem kezdespeıdi. Soǵan qaraǵanda, ol kórinbeıtin kóleńkeli jaqqa ketse kerek. Álde Reseı asyp ketti me? Múmkin saıası belsendiligi tómendep, ál-qýaty kemip, kári qurtań kempirge aınaldy ma eken.
Sondyqtan búgin bizge amal joq, jurt jıi aıtatyn hıt ánniń qaıyrmasyn ǵana qaıtalaýǵa týra kelip tur:
... «Tanka» joqsyń sen, qaıdasyń, qaıda?
Erkin Qaldan,
«Adyrna» ulttyq portaly
