Dáýren Berikqajyuly. Bizdiń osy bolmysymyzdy keshir...

1133
Dáýren Berikqajyuly - 1974 jyly 15 mamyrda Semeı oblysy, Maqanshy aýdany, Qarabuta aýylynda (qazirgi Shyǵys Qazaqstan oblysy, Úrjar aýdany) dúnıege kelgen. Qazaq memlekettik álem tilderi ýnıversıtetiniń (qazirgi Abylaı han atyndaǵy Qazaq halyqaralyq qatynastar jáne álem tilderi ýnıversıteti) túlegi.
 
Bizdiń osy bolmysymyzdy keshir...

Aıta almaǵan sózim óldi ishimde,
Tózim meni aınaldyrdy músinge.
Kórgenime seni áli kún senbeımin,
Ǵajaıyptaı ǵaıyp bolǵan túsimde.

Kóńilińe salmaıyn dep dyq artyq,
Kún ótkizdim únsiz ǵana qumartyp.
Ishten tynǵan beısharadan beımezgil
Oqta-tekte jylap alar qul artyq.

Umytam dep kúnim qursyn yshqynǵan,
Gúldeı solǵan ǵumyr qaldy kúshti uldan.
Kózderińe qarap áli otyrmyn
Ómirimdi bir-aq sáttik tús qylǵan.

 

***

Kijinýden sharshadym...
Dat aıta almas dáti joqtar jan-jaǵym.
Gúj-gúj etip aıtysady asúıde
Aqordasy tyńdamaıtyn armanyn.

Sóılegenmen irirek,
Óz shyndyǵyn qorǵamaǵan bir ret.
Feısbýkte ulys otyr uran sap
Súıegine ótip ketken sýjúrek.

Júr deseńiz kóshege,
Syltaý aıtyp sharshatady ol nesheme.
Kórse daǵy kórmegendeı bolady
Kózdiń jasyn tamyp ketken kesege.

Ózin-ózi aldaǵan
Osy jerge jınalǵandaı sor támam.
Eń ońbaǵan aqynymyn men sirá,
Memlekettiń buryn-sońdy bolmaǵan.

***

Osy elge el dep sengen mende es joq,
Kórsoqyr bop týsamshy eshteńe kórmes bop.
Jálap bitken kórmeı shala shabylyp,
Jala japty bilmeı jatyp jarmes kóp.

Osy jerde týsam daǵy, osy elde,
Zarymdy uǵar tappaı kettim dos emge.
Zamnyń bárin zálimderden jınap ap,
Zańnyń bárin berip qoıǵan eserge.

Pıǵyldary aýany da taryltqan,
Munda qazir árbir sóılem, qarip qan.
Qoıatuǵyn jer tappaımyn janymdy
Jer betinde ómir súrip jalyqqan.

***

Qańyraǵan qaladaı toı-án bitip,
Uıyqtap ketsem kelmeıdi oıanǵym túk.
Kóńil syndy tolmaǵan úkimetke,
Kókirekte qalǵan bir qaıaý qatyp.

Kúnim kúnge uqsamaı, túnim túnge,
Qarataýdaı qabaǵym bult ilgen.
Ne aıtarym bilmeımin zamanyma -
Ulys ulyp, ult irip, ury kúlgen.

Qaıta-qaıta janymdy otqa malyp,
Túrim qursyn otyrǵan joqqa nalyp.
Tobyr bolmaı ne boldyq obyrdy da
Ómir súre beretin boqtap alyp...

Nálet bizdiń búıtken júriske!

 

***

Qulaqkesti qulynyń pul - ólshemi,
Ólmesińe qoımaıdy bul el seni.
Ultym degen urǵashy qulqyn úshin
Jarqyratyp jelide tur emshegin.

Sózdiń nilin joǵaltqan, kózdiń nuryn -
Tas obadaı melshıip tozdym búgin.
Óz obalym ózime - surap júrgen
El dep sengen telegeı ezdiń qunyn.

Ar dep uqqan aǵa da taıqyp kúnde,
Toı bitkendeı otyram aı bitkende.
Ózim kórgen jalǵanda shyndyq osy,
Ótirigimdi bereıin aıtyp kimge?

 

***

Tiri qalý kúná syndy bul elde,
Esh qulqym joq jylarǵa da, kúlerge.
Barlyǵyna basyn shulǵyp sharshatty
Moıynsunyp úırengender shiderge.

Kúnnen kúnge sóz túsiner jan kemip,
Jalǵandaǵy mán ataýly qaldy ólip.
Yńyranyp pátýa aıtty qazaqqa,
Qaıdaǵy joq blátkiler báldenip.

Esek tildep, eser júndep, ez kúndep,
Basym aýǵan jaqqa qaraı bezdim kep.
Kósem bitken kókke atyp qalpaǵyn,
Sheshen bitken máz bolsynshy ozdym dep.

 

***

Adamnan góri árýaq jaqyn bul kúnde,
Zor shemen jatyr zorlanyp shyqqan kúlkimde.
Qar basyp qalǵan qarasha da bir, men de bir,
Qap-qara shashy aǵaryp ketken bir túnde.

Ósimdik syndy hoshy joq ósken dárimen -
Kóńilim qalǵan jaqsy deıtinniń bárinen.
Turpatym mynaý yzaly qasqyr sııaqty
Qorqaý bitkenniń záresin alǵan zárimen.

Tańqalyp elge jaqsy kúnderden dámeli,
Sát saıyn meniń ishimde bir ún óledi.
Búgingi qyrtpen ómirim ótti-aý alysyp,
Erteńgi qurt pen qumyrsqalardyń qoregi.

 

***

Birin biri sharshatatyn bos kúndep -
Telefondy qosqym joq.
Aıta almaıtyn jasqa keldik, o toba,
Bir adammen dospyn dep.

Qusa menen tola muń -
Ózimdi aldap óleń jazǵan bolamyn.
Ajal deıtin áýmeserleý o da bir -
Kútip júrgen jalǵyz meniń qonaǵym.

Júıke byrt-byrt úzilgen,
Tún shoshıdy álemtapyraq júzimnen.
Bir albasty solq-solq etip jylaıdy
Tamshylarǵa qosylyp ap tizilgen!

 

***

meniń suraǵanym kóp pe edi:
nege ýaqyt ótpedi?
nege akvarıýmdaǵy balyqqa jetken ottegi
halyqqa jetpedi?
nege zorlyq máńgilik,
nege órlik ótpeli?
nege meni qınaıdy bolashaq,
nege ony qınaıdy ótkeni?
nege, nege tereze ókpeli?
qar nege jasqanshaq,
bar nege bolady adamdar joq meni?
qaraımyn bulttarǵa kóktegi...
qaraıdy japyraq úzilgen ot demi,
nege súlesoq janardyń átteńi
seni emes,
ony emes,
qajaıdy tap meni?
joq álde ar degen dúnıe,
biz baıǵus bar degen dúnıe
áýelden joq pa edi?

 

***

Seniń atyń - Ot!
Otqa qarap turýdan asqan lázzat joq.

Lap-lap etesiń jalynyń sharpyp,
Meniń jaryǵymnan seniń zaryǵyń artyq!

Kóbelek bılep turǵandaı qanaty kórkem,
Sen degen...
sen...ne degen ádemi dert eń!

Seni kórgende es aýyp...
qolym sozamyn,
Aınalyp ketken ǵajapqa meniń azabym!

Túptiń túbinde meni qylatyn joq,
Seniń atyń – Ot!

 

***

Bir kúni joq bolasyń,
Ómirde bolmaǵandaı.
Saǵatyń toqtaǵasyn,
Jylaıdy toqtaı almaı

Kitaptar únsiz ǵana,
Kitaptar shańǵa bókken.
Móńirep muńsyz qala,
Eńirep bala kóktem.

Árkim óz tirligimen,
Umytar seni jyldam:
«Sharshatqan shyndyǵymen,
Bireý dep qudaı urǵan».

Bir kúni joq bolasyń,
Ómirde bolmaǵandaı.
Eń arsyz baqtalasyń,
Boqtaıdy toqtaı almaı.

Joqtasa, joqtaıdy tek,
Eskirgen kitap qana.
Minberde ottaıdy kóp,
Bir jerde jutap mola...

 

***

Sáýirdegi sátteı bir sógiler seń,
Esim shyǵyp ketedi seni kórsem.
Mendeı jyndy joq shyǵar sonda daǵy
Kórip ólsem deıtuǵyn, kórip ólsem.

Oıran salyp júrse de obyr óńsheń,
Qaıran qalyp turamyn seni kórsem.
Mende de arman bolmas ed, beý, dúnıe,
Sol sózime sen daǵy senip ólseń!

 

***

Miskin jandaı tili joq qor pishinde,
Kórgen saıyn birdeńe óldi ishimde.
Ólgen saıyn birdeńe...qylyǵym da
Qalyp qoıǵan adamdaı órt ishinde.

Baıqamaǵan adamdaı sonyń birin,
Kóńil jyryn aıtasyń, ómir jyryn.
Taý qozǵalyp keterdeı biz qozǵalsaq,
Qozǵalmaıdy seniń de oryndyǵyń...
Qozǵalmaıdy meniń de oryndyǵym.

Erkin júrip-turatyn, erkin kúlip,
Seni kórsem áıteýir erkim quryp...
Maǵynasyz áńgime aıta berem
Dertim bilip qoıardaı, órtim bilip.

Miskin jandaı tili joq qor pishinde,
Kórgen saıyn birdeńe óldi ishimde.
...ántek qana jymıyp sen otyrsyń
Janyp jatqan adamǵa órt ishinde.

 

***

Názik jany sonsha qumar jeńiske,
Menen basqa jurttyń bári – perishte.
Pysh-pysh etip jınalyp ap barlyǵy,
Meni kúnde shyǵaratyn teriske.

Ózin-ózi jaqsy kórgen qylaýsyz,
Qarǵys aıtyp perishtedeı júr-aý qyz.
Kim kóringen sottap júre beretin
Ibilistiń janymyn men suraýsyz.

Qasıet dep qýlyq penen sumdyǵyn,
Qudaıshyl da perishte bop júr búgin.
Barlyǵyna tek ibilis kináli,
Barlyǵynyń kórip qoıǵan urlyǵyn.

Arsyzdaý bir ataq úshin bolmaıtyn,
Adamdar-aı birin-biri aldaıtyn.
Razymyn men dańq penen daqpyrtqa,
Qyr sońymnan óle-ólgenshe qalmaıtyn.

Názik jany sonsha qumar jeńiske,
Menen basqa jurttyń bári – perishte.
Pysh-pysh etip jınalyp ap barlyǵy,
Meni kúnde shyǵaratyn peıishke.

 

***

Syǵymdalǵan ottegideı tereńde,
Syǵymdalyp bitti ábden jan myna.
Birajola kettim dep ap kelem de,
Kórgim kelip otyrady taǵy da.

Osynaý bir jyndy adamnyń tirligin
Ózge túgil, ózim de uqpaı baramyn.
Tozaq bolyp bir kúnimnen bir kúnim,
Ǵajap bolyp ishken saıyn araǵym.

Bul minezden qajyp ketti barlyǵy,
Ójet deıtin azyp kettiń sen de ábden.
Ǵashyq bolǵan saǵan esi bar kúni,
Bir esýas dop oınaıdy shaldarmen.

Syǵymdalǵan ottegideı tereńde,
Syǵymdalyp bitti ábden jan myna.
Kúte-kúte keýdede anaý sher óngen,
Kózdiń jasy qaldy ma?

 

***

Kún ótti terezege qaraýmenen,
Tún ótti qabaty kóp, qanaty joq.
Jan bar ma meni osy ómirde bar-aý degen -
Jaryǵy azaımaǵan, bala júrek?

Qulaqqa urǵan tanadaı jym-jyrt bári,
Kúlkisi sónip qalǵan qala sulyq.
Bir tamshy jas ún-túnsiz syrǵyp taǵy,
Túnimenen shyǵasyń alasuryp.

Bir tún emes, ótkendeı ǵasyr tutas,
Bir kún emes, ketkendeı ómir kóship.
Jasym da tas bul kúnde, basym da tas,
Temir etip jibergen temir esik.

Kún ótti terezege qaraýmenen,
Tún ótti qabaty kóp, qanaty joq.
Saǵatyn syrt-syrt soqqan sanaýda óleń,
Saǵatyn sanap otyr qara júrek.

 

***

Nıý-Iorkti eske alý

I.Brodskııge

Qudaı bárin kórsetip, jadymdy óshirip tastady:
Esimde joq Manhettenniń aspany,
Esimde joq qaı metrony tosqanym.
Esimde tek kóshelerdiń tastaryn
Brodskııdi oılap basqanym...

Besin aýyp ketken kezde, bes terlep
jetken Brodveı, Ýoll-strıt ta este joq!
Esimde tek jyndy aqynnyń óleńin
Long-Aılendte eske alǵanym keshke kep.

Avenıýde taban tozyp dańqy áıdik,
Atyshýly skverlerde shalqaıdyq.
Úsh-aq kúnde tozyp kettim eldi oılap,
Jıyrma tórt jyl shydady eken ol qaıtip?

Ustaǵandaı sol ustaǵan tutqany,
Qaıda barsam sol esimnen shyqpady.
Osyndaı da jerde adam tura ma,
Aýyrmaıtyn túk jany?

Sambyrlasyp bir oıymmen bir oıym,
Ushty daǵy júrdi osylaı úreıim.
Osyny da eń keremet shár deıdi-aý,
...qaıdan bileıin?

 

***

                                      Moldabek Saǵymbek aǵama

 

Eskirip ketken sııaqty sóz de, baq túgil,
Ne bolsa da bárin jaqsylap qudaı atty bir.
Albasty kórgendeı japadan jalǵyz otyram,
Jaqynyma da jaqyndaı almaı, jat túgil.

Maldaǵy úıdeı adyra qaldy barlyǵy,
Keńsaıǵa tartam kóńilimniń hoshy bar kúni.
Kezdesse bireý ishkim keledi ókirtip,
Ushqym keledi oılamaı múlde arǵyny.

Keshegi kóp ıt múrıtke búgin aınalyp,
Kótińdi qys ta adam bol deıdi qoı baǵyp.
Osyndaı aqyl estigen saıyn tańqalyp,
Aýrý jandaı qoıamyn taǵy oılanyp.

Jaqyn degenniń sharshadym bárin aralap,
Qınaıtyn óstip qudaı da shirkin sheber-aq!
Moldeke, kelshi Maqataevtyń boıyna,
Taǵdyrymyz úshin isheıik birge sál olaq.

 

 

***

Kózim aldy otyratyn býlanyp,
Kóne Babyl, átteń sende týmadyq!
Tań atqansha shýmerlermen shýyldap,
Dýhanada jatatuǵyn ýlanyp.

Óz-ózińe kóńil tolmaı qoıǵan shaq,
Qaıyqpenen Efratta saıran sap.
Alty aınalyp júrer me edik Ishtardy,
Asaý attaı bolyp qalǵan aınalshaq.

Bálkim tipti tamsandyrǵan jas táni -
Amıtıstiń baǵynda qap aspaly,
Jyr oqyr ma ek Assırııany adaqtap,
Kózge ilmeıtin bir ózinen basqany.

Minájat qyp Mardýk qudaı aldynda,
Kıparısteı batar ma edim sál muńǵa.
Ǵımaratta salynǵan tek kúmisten,
Zıkkýratta malynǵan tek altynǵa.

So bir bolǵan dýman qalyp, dý qalyp,
Myńjyldyqtar boıy adamzat týlady!
Babyldy aıtsa urpaqtary Qabyldyń
Sharap ishem endi kózim sýlanyp...

E, dúnıe-aı!

 

***

Bári de umytylady...
Ujdansyz uldy ýaqyt uly qylady.
Eskertkishterge satqynnyń qashalyp aty,
Keńsaıda appaq mármár bop ury turady.

Halyq pa? Halyq
qol soǵýdan basqa ne isteıdi ol esinep alyp?!
Elim dep ótken aǵekem eńirep taǵy
Betkeıde qaldy túspeıtin tósine jaryq.

Aıtqyń kelmeıdi...
Kún ótken saıyn aıardyń aty órleıdi.
Ury men qary turǵyzǵan memleket osy,
Maǵan dese asylyp, ıa atylyp ól meıli!

 

***

Afrodıta oıanyp ketken syndy,
Uıyqtaı almaı ótkizdim ótken túndi.
Qaradym da otyrdym sýretińe,
Menen, sirá, joq shyǵar ótken jyndy?!

Týmasań da teńizdiń kóbiginen,
Sezimderdi oıattyń óli kileń.
Seni kórgen erkekte es-aqyl joq,
Seni kórgen shaıyrdyń sory túmen.

Sulýlyq qudaıyndaı ańyzdaǵy
Jymııasyń jandaı bir jany izgi ári.
Ómir ańqyp ana bir muńaıǵanyń,
Óleń ańqyp sýretiń tamyzdaǵy.

Tal boıyńda buralǵan min joq tegi,
(desem bireý qalady-aý tildep meni).
Jarty álemniń oıatar qyzǵanyshyn
Kóz aldymnan kózderiń bir ketpedi.

Osy óleńdi jazbaı-aq qoıam dep em,
Seni kórip jap-jaryq oıandy álem.
Seni kórgen armansyz Ares shyǵar,
Seni jáne kórmegen Haııam menen.

 

***

júıkeleri tozyp ketken adamdar
óz-ózinen bezip júrgen dáýir
tynyshtyqtan mezi bolǵan salondar
kúrsinedi aýyr

kóktem kútip kún sanaǵan terek
munarasyn muń tonaǵan meshit
bulttar anaý –
bólek-bólek-bólek
bara jatyr kóship

buıyǵyńqy muz qursanǵan Esil
selt etpeıdi syz jastanǵan kóńil
bizdiń osy bolmysymyzdy keshir
...ómir
…ómir
…ómir

"Adyrna" ulttyq portaly

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Pikirler
Redakııa tańdaýy