Bul jyr birese asyp-tasyp, asqaqtaǵan adýyndy batyrlyq dastandaı órshelenedi. Endi birde mamyrdaǵy keshteı maýjyrap, názik qana esken qońyr samaldaı mahabbat únin pash etedi. Birde ult shyndyǵynyń sandyǵyn astarlap ashyp, sıqyrly, ǵajaıyp áýenge oıysady. Bul san myń sıpatta túrlengen, kesteli tilmen kómkerilgen, sony soqpaqtaǵy tyń tirkestermen gúldengen, oqyrman kóńiliniń bıigin ıemdengen- aqyn Mereı Qarttyń ádebı álemi. Qazirgi qazaq poezııasyna ózindik tynyspen kelip, bolashaqtaǵy ult ádebıetiniń kepil-kirpishindeı bolyp qalanǵan aqyn Mereıdiń 2019 jyly jaryq kórgen «Qarashyqtaǵy qubylystar» jyr jınaǵyn negizge ala otyryp, qalamgerdiń tabıǵatyndaǵy erekshelikterdi saralap kóreıik.
Mereı Qart-alǵashqy óleńderimen-aq aqyndyq arynyn ańǵartyp, oqyǵannyń tańdaıyn qaqtyryp, shól qandyrýǵa ádebı bastaý izdegenniń aldynan ótkel bermes ózenniń órshil tolqyny bolyp qarsy alatyn syrly sýretker. Qazaq ádebıetine Mereı qalamymen kelgen jańalyqtar ulttyq sóz óneriniń mereıin ósirip júrgeni búkpesiz shyndyq. Bul tosyn jańalyqtar Mereı Qarttyń óz qatarlastarynan qara úzip, ádebı úderiste oq boıy ozyq shyǵýyna negiz bolǵandaı. Jańa ǵasyr poezııasyna Mereı týdyrǵan tańǵajaıyptardy ret-retimen usynaıyn.
Jalpy, qazaq ádebıetinde batyrdyń hám onyń tulparynyń portretin somdaý úrdisi bar. Bul úrdiske Mereı aqynnyń qosqan jańalyǵy-tulpar mingen has batyrdyń tolyq portretin ádebıetke ákelgeni. At ábzelderiniń búge-shigesine deıin sýrettep, tolyqqandy portret jasady. «Saıypqyran Saqtyń ulymyn» degen óleńi-qalamger jańalyǵynyń jarshysy.Bul óleńde taý ózenindeı órshelengen asqaq rýh bar. Oqyrman júregindegi patrıottyq sezimdi alapat órtke aınaldyra alatyndaı qudiretti kúı bar. «Arqyraǵan tarpań kúreńin» júgeninen bastap sıpattaǵan avtor súbeli sózdiń maıny tamyzady.
Arqyrasa tarpań kúreńim,
Bal-bul da janar túr-óńim,
Kóneden qalǵan kózimsiń,
Kúmis kómkergen júgeninm,-dep aqyn Táýelsizdiktiń bir kepilindeı bolǵan tulpar uǵymyn qasıet tutady. Naǵyz qazaqy bolmysyn bir ǵana óleńniń ón-boıyna toǵystyryp bere bilgen sýretker kelesi shýmaqtarda naızaǵaıdaı til qatady:
...Jaratyp mingen kúligin,
Saıypqyran Saqtyń ulymyn,
Úzeńgimen-aq úzgenbiz,
Qarsy shapqan qasqyr julynyn...
Bul rette aqyn «qaharman eldiń urpaǵymyz» degen bıik ıdeıany «úzeńgimen-aq úzgenbiz» degen bir tarmaqqa baılap bergen. Ári qazaqtyń tarıhyndaǵy jaýlaryn termelemeı-aq, «julyny úzilgen qasqyr» beınesinde usynýy da qalamgerdiń sheberliginiń bir kórinisi.Osylaısha Mereı aqyn tutas portret somdaý arqyly qazaq poezııasyna tyń jańalyǵyn alyp keldi.
Mereı poezııasyna tán taǵy bir erekshelik-býyrqanyp tekti sóılep, «kók bóriden taraǵanbyz» degen ańyzǵa súıene otyryp, qasqyrlyqty qasıet tutýy. Aqynnyń bul taqyrypqa arnaǵan óleńderin bir toptama retinde alyp qarasa da bolady. Óıtkeni qasqyrlar jaıyna kóptegen óleńderin arnaǵan aqyn óziniń shynaıy qazaqy bolmysyn, tereń fılosofııalyq paıymdaryn, ómirsheń de kórkem obraz týdyrýǵa sheber tabıǵatyn taǵy tanyta túsedi. «Kókjaldyń kúrsinisi» óleńine úńileıik. Shalys uıqas túrinde túıdektete berilgen óleń bir oqyǵanda syryn ashpaı, qaıtalap oqyǵan saıyn túrli qyrynan qubylady. Avtor óziniń «men» beınesin óleńdegi kókjal obrazynda utymdy oraılastyrǵan. Jyr boıynda jeńimpazdyq rýh daýyly kóteriledi.
...Jortyp júrmin uzaq kún,
Jaýǵa toly mańaıym,
Taǵdyrymdaǵy tuzaqtyń,
Talqandadym talaıyn,-dep aqyn oqyrman qulaǵyna jeńimpaz jaýyngerdiń únin ákeledi.
...Sadaqa dep qaqpanǵa,
Sıraǵymdy qaldyrdym,-degen tarmaqtarda Mereı ult tarıhyndaǵy shyndyqty bir tolǵap ótedi. «Bastan qulaq sadaqa» deıtin halyq danalyǵy osy tarmaqtarda ózdiginen sybyrlap turǵandaı.
...Ózime-ózim qyrsyǵyp,
Janym tolǵan taǵy sher,
O, tasbaýyr tirshilik,
Al, qaısymyz qanisher?
Osylaı aıaqtalǵan óleńdegi «kókjaldyń sheri» jeke bastyń emes, ult kúrsinisi, el bolashaǵyna qam jegen azamat aqynnyń tynysy. Kókjaldar týraly jyr tıegin aǵytqan aqyn óziniń tulǵalyq tabıǵaty men adamı aıshyqtaryn da búrkemelemeı jaıyp salady. «Qasqyrlyǵym turady ulyp Aıǵa!» óleńi osy jaıdan tereń syr shertedi.
Ar-ojdanym-aınymas dástúr-dinim,
Júregimmen oıatam tastyń muńyn,
Sum oılardan Sanamdy alastaǵan-
tamyrishi yryldaq qasqyrlyǵym...
Aýzyn ashsa, ardyń úni bolyp aq sóıleıtin, júregin «tastyń muńyn oıatar» joıqyn kúsh kerneıtin, qaısar rýhy qasqyr yrylynan túleıtin Mereı Qarttyń bolmysy bólek bitimi osy. Aqynnyń ár jyrynda onyń óz daýsy astarlanǵan. Ol ózgeniń únin qaıtalamaıdy, basqanyń ustanymyn ulyqtamaıdy. Óz tarazysynan ólshep, kesimin de ózi shyǵarady. «Abadan» óleńinde dál osy yrǵaq jalǵasady.
...Sıraǵymda-jaý-qaqpan,
Aıǵa qaraı iz salǵan,
abadan em aýlaqtan...
Óleńde Abadan, Aı, jaý-qaqpan beıneleri óte astarly beınelengen. Abadan-qasqyrlar úıirin bastaıtyn eń myqty kókjal. Aqyn Mereıdiń ózin abadanǵa balaýynyń da zor máni bar. Ári qazaqtyń sóz bastaǵan dúldúl sheshenderiniń jıyntyq beınesi de bir ǵana abadanǵa sátti sabaqtastyrylǵan. Halyqtyń muńyn muńdap, joǵyn joqtap, «jaý-qaqpanmen» alysyp ótý-bıik tulǵalarǵa ǵana tán tekti qasıet. Abadan taǵdyry buıyrǵanyna qalamger dán rıza. Bul qasıetti «mańdaıyna mórlengen taǵdyrynyń jazýy» dep qabyldaıdy. «Abadan» óleńindegi óreli oıdy «Aqpan aıy» jyryndaǵy jandy tebirenter shuraıly tin men oralymdy oı sabaqtaıdy.
...Tisteskenniń ketetuǵyn tisinde,
Aıamaıtyn ar aldynda kúshin de,
Qasqyrlardy qurmet tutam taǵy da,
Syńaryna adaldyǵy úshin de.
Aqpan aıyn «qasqyrlardyń bal aıy» dep kórkemdep ataǵan aqyn tabıǵattyń bul perzentin nege sonsha asqaq jyrǵa qosqanyn osylaısha sóz sońynda aıqyn ańǵartady. Bul shýmaqtan taǵy da qalamgerdiń móldir, antyna, ýádesine berik, jalǵanǵa bermes erik tunyq jany men mundalaıdy.
Tarpań kúreńge mingen batyr men Aıǵa qaraı iz salǵan abadan beıneleri kóńil túkpirine qonaqtap qala berdi. Endi bir sát nazdy áýen estilip, kóńil kókjıegi alýan túspen qubyldy. Bul Mereı Qarttyń ǵashyqtyq jyrlar álemi edi. Lırıkalyq keıipkerdiń ishki sezimderine qurylǵan mahabbat jyrlary erekshe názik, sulý syrǵa toly. Mereı shaıyr kónemen tildesip, jańamen úndese biledi. Bul qasıetin ǵashyqtyq taqyrybyndaǵy óleńderinde de anyq ańǵartty. «Iinaǵash» óleńinen úzindige kezek bereıik.
Iyǵyńda taldyrmash,
Iinaǵash terbelgen,
Qylyǵyńa boldym mas,
Alǵash seni kórgennen...
Kózden óship, kóńilden jyraqtaǵan ıinaǵash asqan qyz beınesin Mereı Qart jańa ǵasyr ádebıetine qaıta alyp keldi. Óreli ótkensiz baqytty bolashaq joǵyn bek baıqatqan aqyn tylsymyna taǵy da kýá boldym. Sezim órnekterin óleń qyp órgen aqynnyń jyrlarynda naǵyz qazaq arýynyń beınesi bar. «Ǵashyqtyǵym» óleńine nazar salaıyq.
...Burymyń bulań qaqqanda,
Jupary esti kóktemniń,
Araılap aq tań atqanda,
Aq mańdaıyńnan ópkenmin...
Ǵashyǵyn mańdaıynan ópken seri jigit pen burymy bulań qaqqan kermıyq kerbez. Bul beıneler oqyrman kóńilin qytyqtap, Aqan serinń joıqyn mahabbatyn, Birjan saldyń ǵajap dańqyn eske túsiredi.
Aqyn Mereıdiń sezim gúlderimen túrlengen mahabbat ólkesi salıqaly, tuńǵıyq bir kúıge ulasty. Bul-jas shaıyrdyń qarttyq shaǵynda aıtar oılaryn qazirdiń ózinde lyqsytyp úlgergen tereń fılosofııalyq ıirimderge toly ómir, qoǵam, zaman jaıly tolǵanystar taraýy. Bul jyrlarǵa qarap, jas Mereı emes, abyz Mereıdiń eles beretinin-shaıyrdyń tym kesek, ataly sózdi kórkem tilmen jetkize bilgendigi dep túsinse abzal. Osy rette qalamgerdiń fılosoftyq deńgeıiniń bıiktigi kórinedi. «Kúnder óter...» óleńi-aqyn Mereıdiń jan tebirenisin asa baı kesteli tilmen ǵajaıyp etken taǵdyrly týyndysy. Taǵdyrly deýimniń sebebi-bul óleńde ómir jaıly ózekti oılar qalamger tiliniń marjandarymen áshekeılengen.
Kún-japyraq,
Ýaqyt jelge úzilgen,
Ketermiz-aý,
Qus jolynyń izimen,
Arman qalar jerge kózi súzilip,
Qoshtasasyń qys pen kóktem, kúzińmen...
Beıneli tilmen óz oıyn nyq bederleı bilgen sýretker ár shýmaqta ómirdiń ótkinshi ekenin oqyrmanyna syı-tartýdaı usynǵan. Al «Quzǵyn» óleńinde pálsapalyq túıin úsh-aq shýmaqtan turatyn shaǵyn jyrdy sheksiz oı keńistishinde qalyqtaǵan qyran-tarmaqtarǵa aınaldyryp jibergen.
Quba Quzdarǵa qalqyǵan,
Qara bas quzǵyn sańǵyǵan,
Alystan Ajal shaqyryp,
Jyrtqyshtyń jolyn ańdyǵan...
Osyndaı sıpattaýmen sóz bastaǵan qalamger ómirdiń mánin quzǵyndaı uzaq jasaýda emes ekenin nasıhat etedi.
...Qusqa da, ańǵa túz qymbat,
Olarǵa sor ǵoı-bizdiń Baq,
Ne qaıyry bar biraq ta?
Myń jasaǵannan quzǵyndap...
Iá, aqynnyń ýaǵyzdap otyrǵany- qaıyrsyz uzaq quzǵyn-ǵumyr emes, ıgilikti, parasatty qyran-ǵumyr. «Qala-qoǵam» óleńinde avtor qala ómiriniń túıtkildi qyrlaryn túırep ótip, kúnáhar qyrlaryn áshkere etedi. «Qala» uǵymyna buryn-sońdy esh qalamgerde kezdespegen áshekeı-tirkes taǵaday:
...Qala degen-qorǵansyzdar qabiri,
Amalsyzdan óletin...
Óz kúnásine ózi tunshyqqan «kúpir Túnniń» «jaryq Kúndi saǵynýy» óleńniń tolǵamyn tereńdetip, boıaýyn asyra túsedi.
...Ýa, jaryq Kún, seni qatty saǵynyp,
Kúbirleıdi kúpir Tún.
Al ekinshi shýmaqta kezdesetin «kafe» sózi bir ýys altynnyń ishindegi tattanǵan temirdeı áser qaldyrady. Degenmen aqyn tiliniń tegeýrindiligi sonsha-bir bóten sóz onyń kórkemdik aınasyna qylaý juqtyra almady. Óıtkeni Mereıdiń aqyndyq tili tyńnan órilgen tól tirkesterge toly. Óleńin «jyly jańbyr» kóretin Mereı Qarttyń «kóńiliniń qaýyzy» bar, «armanynyń kózi» bar, «Qus-qııaly» sharlap keń álemdi, Táńirden alǵan aq batasy-namys pen ar.
Jyldyń tórt mezgiline jyr arnap, aı nurynan syr ańdap, sezim men rýhtyń jelkenin kótergen aqyn Mereıdiń ádebıetke ákelgen jańalyqtaryn baıan qyldym. Aqynnyń jan syryn-óleńderin oqyrmanyna aıan qyldym. Qazirgi qazaq poezııasynyń kóginde janǵan Mereı juldyzy ámanda bıik bolary sózsiz. Oǵan júrekpen jazatyn aqynnyń arly jyry men sanasa taýsylmas alýan qyry kýá. Arly jyrdyń Abadany áli talaı tyń jortyń, tań asyp, tún qatyp, jyrdan Aıǵa aparar altyn munara turǵyzary aqıqat.
Aızat Raqysh
jazýshy
