Sóz emes sózdi, kisi emes kisi aıtady

526

Ábilqaıyr han jáne Uly Azattyq joryǵy

22 maýsym kúni 16 saǵat shamasynda feısbýkta saýdyń tamaǵyn jep, jyndynyń sózin aıtatyn bireýdiń posty jarııalandy. Ol mynaý. Aǵedil Aıtýarov: "Ońtústik óńirinde qazaq joq dese de bolady. Uıǵyr men ózbekten ólerdeı qorqatyn, ótirik babasymen maqtanyp, jeti atasynan beri quldyqtan kóz ashpaǵan qazaq atyn jamylǵan qorqaq, eki júzdi, týǵanyn da sata salatyn, jer, ult, til, otan degen nárselerdi sanasyna da, qanyna da bermegen, teksizdegen dúbára tobyr ǵana bar desek durys bolady".

Oǵan birden shymkenttik Mombek Abdakımýly (aty-jóni óziniń jazýymen berilip otyr – avt.) jaýap qaıtardy: "Aǵádil, ne ottap otyrsyń óziń?! Seniń kishi júziń qashan kelip ońtústikti jaýdan tazartyp edi?  (osy jerde jáne ary qaraı qaraıtqan men – Ó.A.).Tarıhty bilmeıtin dúmbilez, shalasaýatty aqymaq, kimniń árýaǵyn basynyp otyrsyń óziń?! Jerinen aýyp kelgen kishi júzińniń jartysy ońtústikte turyp jatyr. Olar da sen aıtqandaı qorqaq shyǵar onda..."

Kúlemiz be, jylaımyz ba?!.. Aǵedil degen nemeniń kim ekeni postty bastaǵan sózinen-aq kórinip qaldy. Al, Mombek, kúngeıdiń tarıhyna qalam siltep júrgen bildeı jazýshy aty bar adam emes pe? "Tarıhty bilmeıtin dúmbilez, shalasaýatty aqymaq, basynyp kimniń árýaǵyn otyrsyń óziń?!" deı otyryp, óziniń qazaq-jońǵar soǵysynyń tarıhynyń ıisi murynyna barmaıtynyn baıqatyp aldy, áıtpese, strateg Ábilqaıyr han 1723 jyly «Aqtaban shubyryndy» bastalǵanda-aq batystaǵy Edil boıynyń qalmaǵy men shyǵystaǵy jońǵardyń túpki oıy qazaqty eki jaqtan qyspaqqa alyp, birjolata joıý, sóıtip ulan-ǵaıyr dalany ıemdený ekenin birden tap basyp tanyǵan. Tanyǵan da Aıýke hanǵa shyǵysqa attanýǵa jol bermeı, ózi olarǵa joryqqa attanǵan. (Al, oırattardyń bir bóligi HVI-ǵasyrda qazaq dalasynyń soltústigi arqyly onyń batysynan bir-aq shyqqan kezde, olardyń túpki oıy qazaqty qorshaýǵa alý edi. Bul ıdeıa olarǵa Shyńǵys han ólgennen keıin mońǵoldardyń Qytaıdy jaýlap alý úshin, bir bóligi onyń shyǵysy arqyly 5 jylda Qytaıdyń ońtústiginen baryp shyqqan, sosyn eki jaqtap qytaıdy jaýlaýǵa kirisken tarıhynan kelgen bolatyn).

Ábilqaıyr osylaısha eki jyl soǵysyp, Edil qalmaǵy qazaqtyń arqasyna pyshaq suǵa almaıtyndaı etip, bas kótertpeı tastaǵannan keıin 1724 jyly qarýly qolymen kelip Túrkistandy azat etken bolatyn. Biraq, jońǵardyń úlken qoly kómekke kelgende, Túrkistandy ustap turýǵa shamasy jetpeıtinin bilip, keıin shegingen. Sol sebepti endi ábden daıyndalyp, árqaısysy onǵa tatıtyn tájirıbeli, shynyqqan, shyńdalǵan sarbazdarymen 1726 jyly Uly Azattyq joryǵyna shyqqan. Ony Tóle bastaǵan qazaq bıleri de 1726 jyly kóktemde Ordabasyda búkil qazaq áskerine Bas qolbasshy etip, sońynda qalyń qoly, óziniń qolbasshylyq bilimi men bedeli bolǵannan soń saılaǵan. Eń alǵash jeńisti búgingi Badam stansasynyń kúnbatysyndaǵy jazyqtaǵy aıqastan bastap (burynǵy Mamaevka, kázirgi Kóltoǵan aýlyna kiberistegi jotadaǵy qaptaǵan tóbe - "baýyrlastar zıraty", sheıitterdiń árqaısysyn arýlap qoıýǵa jaǵdaı kótermegen soń solaı kómilgen), Arqadaǵa ataqty "Qalmaqqyrylǵanda" jalǵastyryp, 1730 jyly Ańyraqaıda jońǵardyń belin syndyrýmen aıaqtap, 4 jylda osy Shymkent, Saıram, Túrkistanymyzdan bastap, Ile-Balqashqa deıingi jerdi azat etken joq pa edi? Eńbegi, erligi bolmasa "Qalmaqqyrylǵannyń» qasynda «Ábilqaıyr ózeni», Shý men Talas ózeniniń arasynda «Ábilqaıyr dalasy», Qarataý qoınaýynda «Ábilqaıyr bulaǵy», Ańyraqaı shaıqasy ótken óńirde, Hantaýynan Shýǵa qaraı sozylyp jatqan «Ábilqaıyr jaly» degen taý ataýyn qazaq ne úshin bergen? Batystaǵy adaı baýyrlardyń osy Azattyq joryǵy "Saýran aınalǵan" degen atpen saqtalǵan. Adaı qolynyń basshysy Shotan batyr atynda Jezqazǵan jaqta jer bar. Olar seniń myna sózińdi estise ne deıdi, Mombek, rahmet aıta ma saǵan?..

"Jerinen aýyp kelgen kishi júzińniń" degen ne sóz, Mombek?! Olar óz elinde kúnin kóre almaı kelip pe sonda?! Esińde bolsyn, Qazyǵurttaǵy adaı, ramadannan bastap, Altaıǵa deıin oıdym-oıdym talaı Kishi júz rýynyń jurnaǵy bar. Olardyń búgingi urpaǵy keshegi zulmattardyń saldarynan ata-tegin umytyp ta qalǵan, "Kishi júz ekenimizdi bilemiz, al, tarata almaımyz" deıdi. Meniń ózim solarǵa 1994 jyly jer silkinisinen soń Zaısanǵa jumysshylar aparǵanda, sosyn 2014 jyly issaparda Taldyqorǵanda júrgende jolyqtym. Altaıdaǵy naımanda "naıman-tama" degen el bar, naımanǵa sińip ketken tamalar óz atyn umytpas úshin osylaı etken. Olar qaıdan júr Altaıda? Kishi júzdiń alǵashqy tolqyny Ábilqaıyrmen birge 1726 jyly kelgen. Tórt jyldyq Uly joryqtan soń han eline qaıtqan kezde oǵan deıin Kishi júzdiń jigitteriniń qyrylǵany qyrylyp, aman qalǵanynyń bir bóligi eline qaıtqan, al, ekinshi bóligi qalyp qoıǵan bolatyn. Nege? «Biz o basta osylaı shyqanda jońǵardy Altaıdan asyra qýyp, qazaq jerin jaýdan birjolata azat etip qaıtamyz!» dep anttaspap pa edik? «Ózekti janǵa - bir ólim», saý adam óle me, soǵystaǵy adam óle me, ony bir Alla biledi, qalamyz!» desken olar.  Solardyń erligin baǵalaǵan, búgingi biz sııaqty emes, sóz ben istiń qadyryna jete bilgen babalarymyz ortalarynan oıyp oryn bergen!

 

Aqyn Saranyń aıtysta Tórebaıdan jeńilýi

 

Sózimizge bir ǵana dálel keltire keteıik. «Aıtys» kitabynyń 2-tomyndaǵy Jaǵalbaıly Tórebaı aqynmen aıtysqanda óz eliniń urysyn «batyr» dep maqtaımyn dep sózden ustalǵan Aqyn Saranyń sasqanynan qarsylasyna qaıta-qaıta «kelimseksiń» dep tıise bergen sózi men  oǵan Tórebaıdyń qaıtarǵan jaýabyn yqshamdap bereıik.

Sara:

...Belgili áıelde erke, sal ekenim,

Biledi úısin, naıman Sara ekenim.

Ataqty Birjan saldan  bata alǵanmyn,

Biledi el óleńge ebim bar ekenin.

 

Men bilem Alshyn jeri tar ekenin,

Qonysqa jaǵalbaıly zar ekenin.

Júz qyryq úı jaǵalbaıly kirme elsin,

Yǵynda júretuǵyn Qarekeńniń.

 

Tórebaı:

...Men de bilem seniń de bar ekeniń,

Naımanda aqynsymaq Sara ekeniń.

Birjanǵa on segizde muńyń shaǵyp,

Qutylǵan Jıenquldan jan ekeniń.

 

Málim ǵoı maǵan-daǵy úısin, naıman,

Meniń de habarym bar ár jaǵdaıdan.

Arǵyn menen qypshaqty kemsitem dep,

Jeńildiń súıindik arǵyn  Jámshibaıdan.

 

Sara, sen emessiń ǵoı onsha aqyn,

Birjannyń arqasynda shyqqan atyń.

Kóp sóılep, kók ezý bop shalqı berseń,

Naımannyń shyǵarasyn jaman atyn.

 

Sara:

...Barýǵa óz elińe erinsheksiń,

Daýly iske kelgende kóńilsheksiń.

Menimen Tórebaıym salǵylaspa,

Sen kelgen bizdiń elge kelimseksiń.

 

...Kirmesiń jaǵalbaıly zatyń alshyn,

Shapqylaýmen kúni ótken netken jansyń.

Elińe bı bolam dep shirenbe sen,

Bir kezde tórege ergen shabarmansyń.

 

...Órlep ketem men sózdi aıtqan saıyn,

Az ǵana Alshyn belgili seniń jaıyń.

Jetisýda kún kórmeı elińe qaıt,

Osymen aıtys bitti, Tórebaıym!

 

Tórebaı:

...Az alshyn bolsamdaǵy shettegem joq,

Ózime úısin, naıman bettegen joq.

Kórmesten bosqa sóılep sandalasyń,

Attaryn tórelerdiń erttegem joq.

 

Jalaıyr Shybyndydaı qystaý berdi,

Qarsy aldy, esh bireýi ket degen joq.

Sońyma úısin, naıman jigiti erdi,

Bárin de joldas ettim, jek kórgem joq.

 

...Anadan sen týǵanda men de týǵam,

Men de sendeı jasymnan óleń qýǵam.

Kirmesiń dep betime salyq qylma,

Talaıyn sendeılerdiń sózben býǵam.

 

Men emes adasatyn el taba almaı,

Júrgem joq baratuǵyn jer taba almaı.

Jaqsysy úısin, naıman ótingen soń,

Qalyp em sol sebepti elge barmaı.

 

Osy kezde Sara jeńilgenin moıyndap, bylaı deıdi:

Tórebaı, sózdi taýyp jeńip kettiń,

Daýym joq aıtar túıir bos ustasyp.

Keshegi on segizdiń shaǵy bolsa,

Keter em ózińmenen qol ustasyp.

Ulyń bolsa bolsa qyz berem, bı Tórebaı,

Bolaıyq quda ekeýmiz, bek dostasyp!      (Eki aqyn qudandaly bolady...)

 

Tileý batyr kim?

 

Mine, máseleniń máni qaıda jatyr! Qazaqtyń eli úshin qanyn tógip, janyn qıǵan ata-babalarymyzdyń arýaǵyn «seniń kishi júziń qashan kelip ońtústikti jaýdan tazartyp edi?» dep nege qorlaısyń, Mombek? 1711 jyly «Saıram soǵysyna» sonaý Aqtóbeden 17 myń qoldy bastap kelip, sońǵy shaıqasta 10 myń sarbazy men kishi uly Joldaıaqtan aırylǵan, ózi de opat bolǵan, áıgili Móńke bıdiń ákesi Tileý Aıtuly batyr men sol sheıitterdiń mazary Saıram kentiniń ortasynda qalǵanyn sen shynymen bilmegeniń be, Mombek? Batyr men onyń ulyna arnalǵan eskertkishti qoıýǵa Shymkent qalasynyń ákimderinen qoıatyn jer ala almaı, ortalyq stadıonnyń qasyndaǵy jer qandaı aıqas-tartyspen  - tólebılik Qudaıbergen aqsaqaldyń ataly sózine toqtaı bilgen sol kezdegi qala ákimi Ǵabıdolla Ábdirahımovqa rahmet! – alynǵanynan, eskertkishti ornatyp jatqan keshte músin avtoryna  birneshe «aqsaqal men kóksaqal» (ondaılardy «kóksoqqandar» dep ataǵan durys shyǵar...) kelip, «kim ol biz bilmeıtin Tileý degen, nege ornatasyńdar bul jerge?» dep qıǵylyq salǵanynan habarsyzsyń, árıne. Sirá, seniń «aǵalaryń» bolsa kerek olar, óıtkeni búgin eldiń aqsaqaly bolar jasqa kelgen seniń sózińniń túri mynaý...

Demek, sen sol eskertkishtiń ashylǵanynan da beıhabarsyń, odan bergi birneshe jylda bul kim eken dep qyzyǵyp, surastyrýǵa da jaramaǵansyń ǵoı. Al, «urynyń aty ózine saı bolady, batyrdyń qatyny ózine saı bolady» demekshi, Tileý batyr joryqqa attanarda báıbishesi: «Bir tilegimdi berip, osy jaryqqa barmańyzshy, belińizde Móńkeden de ataqty bolar ul ketip bara jatyr, barsańyz qaıtpaısyz...» dep ótingende de atynyń basyn burmaǵan.

Meni tanıtyn jigitter rýshyldyq, júzshildik degen aýrýdan aman ekenimdi biledi. Al, biraq, men sen «kishi júziń qashan kelip ońtústikti jaýdan tazartyp edi?» dep otyrǵan, sol Ábilqaıyr hanmen jas kezinde birge kelip, 1754-55 jyldardaǵy jońǵardy jappaı qýǵan kóp joryqtyń birinen soń qaıtys bolǵan, denesin býraǵa artyp, Túrkistanǵa, Áziret sultan kesenesine ákelip qoıǵan, keseneniń ishine jerlengender tiziminde 67-shi bolyp: «Sherkesh Sútemgen batyr» degen jazýly turǵan Sútemgenniń urpaǵymyn. Ol endi sen sııaqty saýatty nadandardyń jalasynan ózin qorǵaı almaıdy, sol sebepti men jaýap berip otyrmyn... 12 ata Baıulynyń ishindegi Sherkeshtiń Qosymynyń Qudaıberlisi deıdi bizdi. Kúngeıde Qudaıberliden Sútemgenniń baýyry Itemgen ekeýiniń urpaǵy ǵana barmyz, qalǵan aǵaıynnyń bári Batysta. Sútemgennen taraǵandardyń arasynan ataqty akter Asanáli Áshimov pe áıgili gımnastshy qyz Álııa Iýsýpova shyqty.

Kishi júzdiń odan keıingi tolqynynyń bári de kúnin kóre almaı «aýyp kelgen» joq, Mombek! Olardyń bári sansyz kóterilisterdiń saldarynan jerinen qýyldy. Bul jóninde jańatastyq jazýshy Pernebaı Dúısenbınniń «Úrkerdeı bolyp kóshken jurt» degen kitabynda tolyq jazylǵan. Nemese, olardyń asharshylyqtyń alapat azaby ákelgen. Seniń ata-babań asharshylyqqa urynǵan joq pa edi?.. Eń sońǵy tolqyn, Táýelsizdik kelip, bizdiń nurlanǵan kósemderdiń «kóregen saıasaty» aýyldyń bárin qańyratyp tastaǵan soń keldi. «Arqada qys jaıly bolsa, arqar aýyp nesi bar?»

Aıdaladaǵy ne aıtyp ne qoıǵanyn bilmeıtin Aǵedil emessiń, abyroıy bar azamatsyń, sony kishkentaı da bolsa saqtap qalǵyń kelse, elden, odan da buryn arýaqtardan keshirim sura, Mombek!

 

Qazaqtaı baýyrmal halyq álemde joq!

 

          Onyń solaı ekenin ata-babalarymyz Manas batyrdyń qasynan tabylǵan zamanda-aq dáleldep qoıǵan. Manastyń eń senimdi serigi Almambet pen Er Kóksheden bastap qazaqtyń talaı eriniń esimi atalady aıtýly eposta. Noǵaılynyń Qyrly qalasy men Syrly qalasyn qyzylbastardan azat etýge Qobylandy batyr men Qaraman batyr qalyń qolmen attanǵan. Qazan qalasyn orystardan qorǵaýǵa shyqqanda, qazaq batyrlary ýaǵdalasqan jerge ýaqtyly jıyla qoımaı, soǵan ashýlanǵannan jalǵyz attanǵan tama Shora batyrdyń jolda boranǵa ushyrap, adasyp, jaýrap, sol kezde Alla-Taǵaladan:

«Men Qazanǵa jetkenshe, qar jaýmasyn, nur jaýsyn!

Men Qazanǵa jetken soń, qar jaýmasa qan jaýsyn!» dep tileıtini bar...

Tarıhty bilmeıtin, árýaqty syılamaıtyn jalǵyz Mombek bolmasa kerek. Solardyń kesirinen, odan da buryn osyndaı teńdessiz baýyrmaldyqty otyz jyldan beri nasıhattaıtyn, jalpaq jurtqa erlerdiń erligin, eldiń eldigin jarııa qylatyn, pash etetin Ulttyq ıdeıanyń, soǵan jumys isteıtin Ulttyq ıdeologııanyń joqtyǵynan Áziret Sultanǵa zııarat etýge shyqqandar aldymen Saıramda jatqan onyń atasy Ibrahım men anasy Qarashashtyń mazaryna zııarat etedi, al, sol Qarashash-ana mazarynan 200  metr jerdegi tóbede Saıram soǵysyna sonaý Aqtóbeden kelip mert bolǵan 10  myń  sarbaz jatqanyn eshkim bilmeıdi. Eshqandaı belgi, kórsetkish taqta degendi tappaısyz. Mine, ıdeologııanyń joqtyǵynyń dáleli. Sebebi, ondaı máselemen aınalysý birinshe kezekte memlekettiń, ókimettiń mindeti ǵoı. Ana jyly «Ońtústik Qazaqstan» gazetiniń tilshisi Sýhanberdi Orazalın osy taqyrypty kóterip, kólemdi maqala da jazdy. Ózgergen eshnárse joq. Esesine búgin bizde bir rýdan 24 mınıstr, tóraǵa laýazymynda adamdar júr...

 

 

Ómirzaq Aqjigit

 

 

Pikirler
Redakııa tańdaýy