Toqaevtyń úndeýi: Saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn aqtaý úshin arnaıy memlekettik komıssııa qurýdy tapsyrdym

340

Qurmetti otandastar!

HH ǵasyrdyń 20-50 jyldaryndaǵy saıası qýǵyn-súrgin zobalańy – halqymyzdyń tarıhyndaǵy qasiretti kezeń.

Qazaqstan táýelsizdik alǵannan keıin osy náýbettiń qurbandaryn máńgi este qaldyrý úshin memlekettik deńgeıdegi tıisti sharalardy júzege asyra bastady.

1993 jyly «Jappaı saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn aqtaý týraly» zań qabyldandy.

1997 jyly Elbasy N.Nazarbaevtyń Jarlyǵymen 31 mamyr Saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý kúni retinde belgilendi.

Keńes zamanynda ómir súrgen halyqtarǵa «úlken terrordyń» orasan zor qasiret ákelgeni esimizde. Zulmat jyldarda Qazaqstanǵa KSRO-nyń túkpir-túkpirinen bes mıllıonnan astam adam jer aýdaryldy.

100 myńǵa jýyq azamatymyz qýǵyn-súrginge ushyrap, sonyń 20 myńnan astamy atyldy.

Jazyqsyz jazalanǵandardyń qatarynda Á. Bókeıhan, A. Baıtursynuly, M. Tynyshbaev, M. Dýlatuly, T. Rysqulov, M. Jumabaev, S. Seıfýllın, I. Jansúgirov, B. Maılın, S. Asfendııarov sııaqty kórnekti memleket jáne qoǵam qaıratkerleri, basqa da ult zııalylary bar.

Otanyn satqandar áıelderiniń Aqmola lageri («ALJIR») sol jyldardaǵy qatygezdik pen jaýyzdyqtyń qara tańbasyndaı boldy. Munda saıası tutqyndardyń jaqyn týystary, áıelderi men balalary qamaldy.

Búgin biz ujymdastyrý jyldarynda ashtyqqa ushyraǵandardy, sondaı-aq týǵan jerinen ketýge májbúr bolǵandardy da eske alamyz. Bul zobalańnyń qasiretin úsh mıllıonǵa jýyq adam tartty.

Sol jyldardaǵy orasan zor adam shyǵyny men taǵdyr taýqymeti árbir azamattyń júregine jara saldy.

Totalıtarızmnen zardap shekken kóptegen ult ókilderi úshin qazaq jeri qutty mekenge aınaldy. Ata-babalarymyzdan daryǵan qaısarlyq pen tózimdiliktiń arqasynda qatań synnan abyroımen ótip, birtutas ult retinde birigýge múmkindik aldyq.

Búginde respýblıka óńirlerinde «Qazaq halqyna – myń alǵys» monýmentteri ornatylǵan. Bul – qazaq jurtynyń aq peıili men danalyǵyna degen sheksiz rızashylyqtyń belgisi.

Tarıhı ádildikti qalpyna keltirý jumystaryn aıaqtap, saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn aqtaý úshin arnaıy memlekettik komıssııa qurýdy tapsyrdym.

Biz jazyqsyz jazalanǵandardyń árqaısysyn este saqtaý arqyly ǵana kemel keleshekke jol ashamyz. Bolashaqtyń berik negizi Táýelsizdikten bastaý alady.

Ótken ǵasyrdaǵy eń qıly kezeńniń birinde jazyqsyz japa shekkenderdiń rýhyna taǵzym etý –  barshamyzdyń perzenttik boryshymyz.

Pikirler
Redakııa tańdaýy