Asqar Sábıtov: Tiri ólik

1771

Áńgime

Ólip qalyppyn. Ózimdi aınadan ǵana kórýshi em, endi óz máıitim ózimniń kóz aldymda. Kim birinshi biledi eken dep, kútip jatyrmyn. Alǵash sezgen – úlken ulym. Onyń qasyma ne úshin kelgenin bilmeımin, jaqyndap, ıyǵymnan túrtkileı bastady.
-Tursańshy, áke! Aýyz bekiteıik dep jatyrmyz. Sheshem seni ǵana kútip otyr,- demekshi boldy ǵoı deımin. Aqıǵan kózimdi kórip, toqtaǵan demim men sýyǵan denemdi bilgennen keıin ańyrap, sheshesine qaraı júgirdi. Qudaı-aý, kýhnıadaǵy dastarhan basynda duǵa oqyp otyrǵan sheshesine onyń aıtqan sózin anyq estidim.
-Ákem ólgen adam sııaqty jatyr. Demi toqtap, denesi sýyp, kózi aqıyp ketken,- dedi abdyrap. Jylamsyrap sóılegen sııaqty, kózi botalap ketti ǵoı deımin: qatynym saspastan:
-Nemenege sorańdy aǵyzyp tursyń? Ólgen adamnyń qandaı bolatynyn sen qaıdan bilesiń? Qazir kóremiz,- dedi.
Ulym áskerde júrgende asylyp-atylyp ólgen soldattardyń kóp bolǵanyn, solardyń birazyn arýlap tabytqa salǵanyn aıtyp jatqan sııaqtandy. Qatynym apyrlaı-topyrlaı kelip, adýyndy shapalaqtyń ishi-syrtymen eki betimnen:
-Tur-eı, alqash! Jatysyn qarashy súmireıgen súmelektiń!- dep, kezek-kezek osyp-osyn jiberdi. Buryndar, shynymen, súmireıip ushyp turýshy em, bul joly bylq etkem joq. Sodan keıin balan úırek jáne ortan terek saýsaqtaryn búgip, ekeýin qyshqash qyp ashyp aldy da, murnymnan qysyp, julqylap, burap-burap jiberdi. Kenet:
-Oıbaı! Kótók! Myna jeksuryn, shynymen, ólip qalǵan ba? Alqashtyń sandyraǵyn aıtyp júr me desem? Báse, báse! «Túsimde ájemdi kórdim, meni shaqyra beredi. Marqum ákem de birdeńe dámetip júr ǵoı deımin, meshitke baryp quran oqytyp, sadaqa bermesem bolmaıdy» dep, menen 5 myń teńge surap alǵan. Qaıdan bileıin... Buryn da osyndaı sózderdi san qaıtalap, ýdaı mas bop keletin...- dep, suńqyldaı jóneldi.
-Ne isteımiz?!- dedi ulym jasqana sóılep.
-Ne istegeni qalaı? Koronovırýs kezinde ólgeni durys boldy. Áıteýir, eki ret vırýstyń aqshasyn aldy. Ómir boıy jazýyn jazyp, basyn jazyp qana ótti. Jalǵan dostary men jalań but qalamdastarynan basqa jıǵan eshkimi de, eshteńesi de joq. Ózimiz-aq kómemiz...
Qatynymnyń tarpańdap sóılegeni sonshalyq, tirilip kete jazdap baryp, ólgenim esime túsip, únsiz qaldym. Biraq, qatynymnyń sózi ulyma da unamaǵan syńaıly.
-Kómemiz degenińiz qalaı? Jerleımiz dep aıtsańyzshy! Jáne eshkimi, eshteńesi joq dep aıtpańyz! Halqy bar, artynda qalǵan mol murasy bar,- degen ulymnyń sózi kóńilime jaǵyp ketti. Ornymnan turmaq ta boldym, biraq, ólgenderge óıtýge bolmaıdy ǵoı.
-Áı, sen de ákeń sekildi jetesizsiń! Mıǵulasyń! Eshkimge qajeti joq shımaı-shatpaǵyn mura deıdi ǵoı... Artynda mıllıondaǵan aqshasy, el qyzyǵatyndaı dúnıe-múlki qalýy kerek edi. Sen qyzyǵatyndaı, seniń kádeńe, bir paıdańa jaraıtyndaı nesi qaldy? Aqshasy barlardy ǵana TAÝDAǴY KEŃSAIDA jerleıdi. Al, ákeń sııaqtylardy Boraldaıdyń qumyna kóme salady. Baryp kórshi óziń. Kóbisiniń basynda tas ta, belgi de joq. Tipti, kim ekeni belgisiz. Áıteýir, bári bir qorshaýdyń ishinde,- dep, qatynym aýzy kópire sóılep, ulymdy basyp tastap, ekeýi meniń ólip jatqanymdy qolma-qol umytty. Týystaryma, basqalarǵa qalaı habarlaıdy, qalaı daıyndalady, qaıda jerleıdi, bári-bári jaıyna qaldy. Morgtyń ıesiz máıitterdi satatyny, soıyp-soıyp, bárin mıdaı aralastyryp, bir kórge kóme salatyny jaıly qatynym áńgime bastady.
-Ne úshin?- dedi ulym.
-Medakademııanyń stýdentterine soıdyryp, ota jasatyp úıretý úshin,- dedi qatynym. Bul – men eshqashan oılanbaǵan, tolǵanbaǵan jaıt. Ulym da:
-A, ıá, endi túsindim. Morg – medakademııa men máıittiń ortasyndaǵy posrednık. Znachıt, morg máıitterdi medakademııaǵa satady. Marqumdardy soıyp, medıınalyq saraptama jasap baryp qana týystarynyń qolyna berý jóninde mınıstrdiń buıryǵy bar. Olardy da osy maqsatqa paıdalanady eken ǵoı,- dedi bilimdarlyǵyn kórsetip.
-Morgke aqsha tússe boldy: bylaıǵy jurtqa da satady. Ana kottedji, eki-úsh djıpi, dombyra jasaıtyn sheberhanasy bar Dórbithandy bilesiń ǵoı. Sol jasaǵan dombyrasyna adamnyń ishegin salady deıdi. Dombyralary –sheshen, ǵajap sóıleıdi! Aǵashy da keremet. Bir dombyrasy 3-4 myń dollar. Batys jaqqa odan da qymbatqa satady. Máıittiń satatyn basqa jerleri de kóp, máselen, qolań shashy... Biraq, qalqıǵan ákeńniń qaı múshesin satasyń? Samopal men qytaıdyń spırtinen organynyń bári qoq bop kúıip ketken shyǵar...
-Mama, ne aıtyp kettińiz ózińiz? Ondaıdan qudaı saqtasyn! Ákemdi Keńsaıǵa aparyp ataqtylardyń qasyna jerleımin! Basyna mramordan eskertkish te turǵyzamyn!- dedi ulym nyq senimmen.
-Áı, aqshany qaıdan tabasyń? Qazir – karantın. Ákeńdi arqalaǵan seni ol jaqqa ótkizbeıdi. O jaqtyń jeri buryn 3 myń dollar edi, qazir múlde qymbattaǵan shyǵar. Osyny jetiskennen aıtady deımisiń? Janazasyna jınalǵan aqsha jete me dep, sony oılap otyrmyn. Bir jaǵy, myna koronovırýs jaqsy boldy. Janazasynda 10 adamnan artyq qatyspaıtyn shyǵar, alystaǵy týystary kele almaıdy. Biraq, «janazaǵa qosatyndaryńdy jiberińder!» deımiz ǵoı. Aıtpaqshy, kaspıı goldyn taýyp qoıaıyqshy, toptarǵa, týystaryna salamyz,- degen qatynym únsiz telmirip, maǵan baǵjııa qarap, tapjylmaı uzaq otyrdy. Ólgen adam da qorqady eken-aý, shoshıyn dedim. Endi ol ózinen-ózi sóılep, jan shoshyrlyq, joq, joq: janym joq eken ǵoı, adam shoshyrlyq sóz aıtty. Janym baǵana murnymnan ushyp shyǵyp ketse de, qyzynyp, áli keppegen qanym oınap, tirilip kete jazdap, tyńdap jatyrmyn.
-Qyryq jyl 2-3 jerde jumys istep, orys pen uıǵyrdyń bosaǵasynda júrip, irkip aqsha jınap, jer satyp alyp, úı salyp, endi adam bolamyz degende, qarashy... Myna qazaqtyń keń, darhan dalasynda ómir súrip, ólgenge de jer satyp alasyń. Jáne ýdaı qymbat! Bizdiń ókimet tiri kezińde qanyńdy, ólgende janyńdy sorady. Myna baıǵus zar-muńyn qalamyna tógip, araǵyn iship, eshteńe kórgisi kelmeýshi edi! Sol úshin eken ǵoı! O shunaq qudaı! Nemerelerim men jıenderimdi ortaǵa alyp, bir kún bolsyn, rahatty kún keshem be dep em, tozaǵym endi bastaldy deseńshi! Ómir boıǵy maqsatym – aqsha, aqsha, aqsha! Nemerelerimniń tili de «Aqsha! Aqsha!» dep shyqty. Myna baıǵus ta 40 jyl boıy anda-munda tentirep, «ózimniń qaltama emes, qazaǵyma qyzmet etemin» deýshi edi... Al endi qadirińdi qaı qazaǵyń biler eken? Ólimniń «kedeıdiń kótin ashamyn» degeni osy! Ashyldy, mine, kótiń!- dep, zar ılegen áıelimniń sózi saı-súıegimdi syrqyratty.
Aıtpaqshy, ólgen adamnyń saı-súıegi syrqyraı ma?! Ómirdiń azaby meni ne úshin qursaýlap, ana ómirdiń esigin ne úshin asha almaı jatyrmyn? A, ıá, ıá, qaryzdarym bar eken ǵoı basymnan asatyn. Kredıt, dúkenderge bereshegim, oryndaı almaǵan ýádelerim, maqsattarym men armandarym, balaǵattaǵan adamdarym, tilimniń qanyn aǵyzyp otyryp tildegen sheneýnikter... Olardyń eshqaısysynan keshirim surap úlgermedim! Ári, janaza namazym da oqylǵan joq. Osynyń bári aıaǵymnan tartyp, janymdy rahatqa bóleıtin ólim álemine jibermeı jatyr eken ǵoı. Áli de zil batpan bolǵan júgimdi arqamnan túsirip, meni ertoqymy alynǵan qur attaı qylyp ana dúnıege jiberetin tiri adam tabyla ma?! Uldarym bar emes pe? Qudaıǵa shúkir, inilerim de jer basyp júr. A, ıá, ıá, kenje ulym – qara shańyraqtyń ıesi bar ǵoı. Qazaqtyń dástúri solaı deıdi. Biraq, biraq... óz kúnin ózi qalt-qult etip áreń kórip júrgen aqkóńil kenje ulym men úshin taǵdyrdyń tarazysyna túsýge kóner me?! Já-á, qoıaıynshy, bul meniń sharýam emes, artymda qalǵan tiriler oılansyn: men óldim emes pe?! Endigi mindetim – qııamet kúni kelip jetkenshe, nárestedeı pák janymdy rahatqa bólep, jer-besigimde typ-tynysh uıyqtaý. Tirshiliktiń qam-qareketi ábden qajytyp, julma-julma bolyp, sýalyp semip, kepken júregim, tyshqan kemirip bitirgenshe, lázatty bir kúı keshsin... Biraq, biraq... Artym tııanaqtalar ma?! Úrim-butaǵymnyń ishinen meniń qaryzdarym men bereshegimdi moınyna alyp, arman-maqsattarymdy boıyna qondyratyn bireý tabylmaı jatsa, qadym zamannan beri bárin tııanaqtaǵan ata-babamnyń attamaǵan dástúri bar emes pe?! Sony sanasyna sińirgen bireýi erlikke júginer, taǵdyrdyń tálkegimen arpalysar, alysar... Tek, adamdar tarapynan men sııaqty mazaqqa ushyramaı, qoldaý tapsa eken...
Ár qazaqtyń oshaǵynyń oırany shyǵyp, ishinen irip jatqany – tarıhynyń taptalyp, tili men dininiń, dástúri men saltynyń shóre-shóre bop qalǵanynyń saldary. Buǵan kim kináli? Saıtannyń azǵyrǵan tiline ergen qazaqtardyń ózi kináli. Endi qaımana qazaq ózin-ózi jaýdyń oǵyna baılap berip, túbi qurıdy. Nege? Nege? Óıtkeni, qazaq jerdiń tutastyǵynan da aırylaıyn dep tur. Qazaqtyń basyn qosyp, tutastyryp ustap turǵan Jer-Ana edi: endi ol da joq. Satylady. Mine, máńgilik mekeniń – kórińdi de satyp alasyń. Mendeı sorly baıǵustar Boraldaıdyń borpyldaǵynda tynystaıdy. Já-á, endi Alla ana dúnıede «kebinnen basqa ákelgen túgiń joq! Onyń ózi kıtaıskıı! Sapasyz, deshevyı! Jer-Ananyń qoınyna qosa tapsyratyn altyn-kúmisteriń, qymbat áshekeıleriń qaıda? Solardy saǵan bermep pe edim...» dep, betime salyq qylmasa bolǵany! Áńkir-múńkirge tezirek jetip, ázireıil úkimdi tyńdasam! Mynalar keshiktirdi ǵoı ózi! Tańerteń ólseń, túske jetkizbeı kómip tastaıtyn uıǵyrlar aqyldy eken. Máńgilik mekenge jyldam jetken, shynymen, jaqsy. Sarylyp tosqannan, arylyp kútkennen jaman ne bar?! Ómirimniń kútýmen ótip ketkenin baıqamaı da qaldym. Sovettiń balasymyn ǵoı, sendim, kommýnızm keledi dedi. Kúttim, kúttim. Kelmedi, aqyry, joq bop shyqty. Endi qazaqtyń balasysyń dep, Egemen kelip qulaǵyma en saldy. «Jer de seniki, til de seniki, dil men din de seniki, bári-bári seniki! Jerdiń asty men ústindeginiń bári – senderdiki! Qaltańdy aqshaǵa toltyryp ap, taltań-taltań qaǵyp júresiń» dedi. Eki qolymdy qaltama salyp-ap, alańda taltańdap kele jatqam. Qaı júz gramm saıtannyń túrtkenin bilmeımin, Jer-Anamnyń betin myjǵylaı taptap, qaptap júrgen orystar men qytaılardy kórgennen keıin jynym kelip:
-«Áı, sháńkildekter! Ákelerińniń úıinde júrgen joqsyńdar! Jer de meniki, til de meniki, din men dil de meniki! Ári-beriden soń, tabandaryńnyń astyndaǵy jumyr tas ta meniń Jer-Anamdiki! Meniki, bári, bári meniki! Esirmeńder!» dep aıǵaı saldym. Sóıtsem, maǵan tıesili eshteńe joq eken. «Meniń qatynym, meniń balam, meniń úıim, meniń tilim, meniń Jer-Anam» dep júrgenim – meniki emes bop shyqty! Shap berip ustap alyp, túrmege salyp qoıǵandar «osynyń bári bireýdiki» ekenin maǵan alty aı boıy túsindirdi. Men «osynyń bárin maǵan Alla bergen! Meniń enshimdegi dúnıeler!» dep qarsylasyp baqtym! Endi Allanyń aldyna tezirek jetip: «maǵan bergenderiń qaıda? Senen de kúshti bireý tartyp alypty ǵoı!» dep, ókpemdi, renishimdi bildiremekpin!
Mynalar shym batyp, joǵaldy ǵoı ózderi! Allanyń aldyna tezirek aparmaı ma? Ishimdi kernep bara jatqan sózdi laq etkizip tóge salmaqpyn! «Iá, bergenim – aqıqat! Ol seniki edi, óziń aırylyp qalsań, endi kimdi kinálamaqsyń? Men bir bergenimdi ekinshi qaıtara bireýdiń qolynan tartyp alyp bermeımin! Ebin keltir de, ózińniń qolyńa óziń qaıta túsir...» dese, ne demekpin? Já, ebin keltiretin amaldar qarastyraıyn, tabaıyn. Beker ólippin. Ólmeı tura turýym, qam-qareket qylýym kerek edi...
Jymyp basyp kirgen qatynymdy tanymaı qaldym. Basyna qara oramal tartyp, qara kóılek kıip alǵan. Aqmolanyń áppaq unyndaı júzi qýaryńqyraı surlanyp, qaraqattaı móldir qara kózin qara kóleńke basypty. Áppaq qýdaı shashyn jırenge boıap edi: bir talyn da qyltıtpaı, oramaldyń astyna jasyryp, tas-túıin tartyp alypty. Beline semser baılap, qolyna qalqan ustatsa, jekpe-jekke shyǵatyndaı shıryǵyp alǵanyn baıqadym. Adamdar kele jatqanyn estigennen keıin maǵan naızaǵaıdaı jarq etip bir qarady da, taırań qaǵyp shyǵa jóneldi. Sol qarastan tula boıymdy toq uryp ótip, aqpaı qalǵan qanym kepken tamyrlarymdy kernep, zyrqyrap jóneldi. Naızaǵaıdyń jarqyly ushqyn tastap ketkendeı... Osy ushqyn meniń tánime jan bitiretindeı! «Jurttyń aldyna sol jarqyldy alyp bara ma eken?» dep oılap jatyrmyn. Shoshıyn dedim. «Osy men tiri sııaqtymyn ba, qalaı? Qamalaǵan oı aram tánimdi alastap, ózi nege qashpaıdy? Nege? Oıdy qoıshy... Ózim be, álde, kózim be, qatynymnyń izin sanap, sońynan ilesedi de júredi. Múmkin, ólgen de shyǵarmyn. Ólgender barlyǵyn kórip, bilip jatady degendi estigenim bar. Osylaı eken ǵoı. Qatyn, bala-shaǵańdy bireý keskilep jatsa da, kórgenińmen, ara túse almaısyń. Kúıinbeısiń de, súıinbeısiń de! Sharasyz kúıde baqyraıyp qaraısyń da jatasyń! Kóresiń, kónesiń... Qudaıdyń istep qoıǵanyn qarashy! Álde, «tiride jasaǵan kúnálaryńnyń azabyn ólgende osylaı tartasyń» degen emeýrini me?
Molla bastaǵan top ún-túnsiz kelip, meniń basymda turdy. Ishinde qatynym da bar. Qolynda búıiri bultıǵan áppaq hatqalta, betine qarǵanyń qany júgiripti. Shyraıy kirgen syńaıly. Ákim joq. Ákimdiktiń balansynda jańa ashylǵan zırat bar edi, sodan oryn bergen sııaqty. Asaı-úseıleri de, qabyrshylary da daıyn. Ár qabyrshynyń qolyna 2 myń teńgeden ustatsań, kimdi bolsyn, tepkilep kóme salady. Bilemin, ózim de 2 myń teńgege san márte jumys istep, tamaqqa da, araqqa da lyqııa toıǵanmyn. Qolyńa ustap ketetiniń jáne bar. Marqumnyń týystary jomart bolsa, odan da kóbirek alasyń. Al Keńsaıda máıitti kómbeıdi, arýlap jerleıdi. Janazasy shala shyǵarylyp, kómile salynatyny tómengi jaqta ǵoı... Tómende... tómende. Bári tómende. Joǵarǵy jaq bólek...
Molla zýyldata arabsha birdeńe oqyp, eki adamǵa jaǵymdy kúshpen ashtyrtyp, aýzyma sý tamyzdy. O Alla, ómir boıy saırap ótkenderdiń jaǵy túsip ketpesin dep, baılap qoıýshy edi. Meniki qarysyp, siresip ashylmaıdy. Álde, sóılemeı, ǵumyry jazýmen ǵana ótkenderdiń jaǵy qarysyp qala ma?! Sodan keıin terezesiniń shynylary alynǵan salqyn bólmege kirgizip, sheshindirip, balǵyn kók shóptiń ústine tyr jalańash jatqyzyp, ústime áppaq jaıma japty. Jambasyma kók maısa tıgennen keıinginiń bári qara túnek... Shynymen, óldim ǵoı deımin nemese óltirse kerek.
Qansha ýaqyt ótkeni belgisiz: búıirimnen bireý túrtip qalǵannan keıin jan-jaǵyma bajaılaı qaradym. Meni qap-qarańǵy laqat kórdiń ishinde áppaq kebinge orap, úsh jerimnen býyp, oń qyryma aýnatqyryńqyraı jatqyzyp ketipti. Óz máıitimdi ózim anadaı jerden baqylap qaraımyn. Buǵan endi ne bolady eken dep, jerdiń betinde kútip daǵdylanǵan basym, jerdiń astynda, kórdiń ishinde tosyp jatyrmyn. Ushyp júrmin ǵoı deımin...
Áńkir men múńkir kebinimdi sheship, júrelep otyrǵyzyp qoıdy da, meni suraq-jaýaptyń astyna aldy. Áńkir-múńkir eken deımin, biraq, eshkimdi de, eshteńeni de kórgen joqpyn. Tilimdi kállımaǵa keltirgennen keıin, shamam kelgeninshe, bilimim jetkeninshe, jaýap berip jatyrmyn. Ara-arasynda denemdi qara ter basyp, tamaǵym qurǵap ketedi. Býyltyqtanǵan tilim keıin jıyrylyp, aýzyma syımaı, tamaǵyma keptelip qaldy. Bir ýaqytta áńkir-múńkirdiń bireýi:
-Áı, mynaý ólimge áli daıyn emes qoı. Qaryzy men bereshegin kenje uly moınyna alyp qaldy. Túbi bir óteıdi. Alashaǵy kóp. Alashaǵyn artynda qalǵan urpaǵyna kim áperedi? Shyǵaryńdar muny jer betine! Qaıtsyn! Alla bergen alashaǵyn ózi qaıtaryp alsyn ózine! «Alǵanyna ıe bolsyn dep, Jer betine jiberip em, bul ne bitirip júrgen?! Tapsyrmamdy oryndatpaı, muny nemenege ákeldińder?!» dese, ne aıtamyz?- dep shar ete qaldy.
-Allaǵa aparyńdar! Aıtarym bar!-dep, men de zarlanyp jatyrmyn.
-Alla seniń ne teńiń? Aldymen, jerdegi sharýańdy tyndyr!
-Sonda, ne isteımin?- deımin men kúnásiz qalyp tanytyp.
-Uıqydan oıanǵan sııaqtysyń. Biraq, áli marǵaý qalpyń. Endi sanańdy oıat. Ne isteıtinińdi sanań ózi sanap beredi. Allanyń aldyna biz emes, sanańnyń ózi jetelep aparsyn!- dedi áńkir me, múńkir me, bireýi.
Endi bir qarasam, eshkim joq. Jym-jyrt. Áńkir de, múńkir de bezip ketken. Jalǵyzbyn. Meni jer betine shyǵarýdy umytsa kerek. Jazǵan basym «qashan shyǵarady?» dep, taǵy da kúttim, tostym. Meni múlde esterinen shyǵarǵan. Qansha ýayt ótkeni belgisiz... Talyǵyp, tamaǵym keýip, tilim qurǵap bara jatqannan keıin:
-Shyǵaryńdar meni jer betine! Allaǵa meniń keregim joq! Sý berińder!- dep, bar daýysymmen aıǵaı saldym.
Qursaýly qyshqash murnymdy julyp alardaı qatty qysyp, bosatty da, eki betimnen alma kezek osyp-osyp jiberdi. Kózimdi ashtym. Qatynym tónip tur.
-Allaǵa keregiń joq eken. Endeshe, bizge de kerek emessiń! Ketem deseń, jolyń ashyq! Oraza kezinde ishkenge ana nemerelerińnen uıalmaımysyń?! «Ákem, nakone-to, aýzyn bekitipti ǵoı, aýyz ashtyrtaıyn dep keldim» dep, ebin taýyp posttan ótip, úlken ulyń keldi. Balalaryń eshteńe bilmeıdi. Jýynyp-shaıynyp, ıisińdi ketir de, dastarhan basyna otyr! Úlken ul oıanatyn ýaqyt bop qaldy,- dedi de, qatynym meń-zeń meni qolymnan jetektep, dýshqa kirgizip jiberdi.
Tilimdi jutyp qoıǵandaı, eshteńe deı almadym. Mylqaýmyn ǵoı, mylqaýmyn. Álde, shynymen, súmelekpin be? Janymdy shýaqqa bóler jyly sóz ańsap júrgen men súmireıip, súlkıgen qalpy jyly sý aǵyzdym. «Janyńdy jylytar sóz de, basqa dúnıe de izdeme! Ol joq jerdiń betinde...» deıdi qudaıdan bezgen beıbaq bir ún...

Asqar SÁBITOV,
Almaty qalasy. 17.05.2020.
Saǵat - 03.44.

Pikirler
Redakııa tańdaýy