Arqalyq Ámálııatuly. Ortajúrek

1896

Arqalyq ÁMÁLIIaTULY 1998 jyly QHR Erenqabyrǵa, Boǵda taýy baýraıynda dúnıege kelgen.  Óleńderi «Ońtústik qazaqstan», «Qazaqstan joly» gazetterinde jaryq kórgen. «Jastyq – jalyn jyr», «Túrkistan túlekteri», «Kók bóri – uranym, aıbynym», «Shymken – shattyq shyraǵy» jınaqtaryna óleńderi engen. Birneshe dúrkin oblstyq, resbýblıkalyq músháıralardyń júldegeri. Qazir Túrkistan oblsy Túrkistan qalasy Qoja Ahmet Iasaýı atyndaǵy halharalyq qazaq- túrik ýnıýersıtetinde qazaq tili men ádebıeti mamandyǵynyń  3 kýrs stýdenti. Ámirhan Balqybek atyndaǵy oblystyq medalinyń ıegeri. 2018 jylǵy Ázilhan Nurshaıyqov atyndaǵy resbýblıkalyq stıpendııa ıegeri. «Umytshaq kóktem»jyr jınaǵynyń avtory.

 

ORTAJÚREK

 

Jaılaýda –

Ortajúrek deıtuǵyn taý bar edi,

Orap aǵar ózeni saýmal edi,

Bizdiń úı sol júrektiń baýyrynda,

Sol júrek jetelegen alǵa meni.

 

Darıǵa-aı, ol bir meken shúleni bar,

Darıǵa-aı, ol bir meken súreńi bar,

Darıǵa-aı, qalaı ǵana saǵynbaıyn,

Aýylymdy týlaǵan Júregi bar!

 

Ortajúrek, saǵyndym tumanyńdy,

Orta júrek, saǵyndym munaryńdy,

Ý da shý bul qalada, saǵynamyn

Ularshý bop ushatyn ularyńdy.

 

Barmas el bop, sol taýda qalmas el bop,

Aýyl qalǵan armanyn narǵa teńdep,

Alataýǵa qaraımyn qaıta-qaıta,

Almatynyń júregi bar ma eken dep!

 

Jaılaýymda bir taý bar Ortajúrek,

Sony oılaımyn, kóńilim qalsa júdep,

Men ózim bara almadym, Ortajúrek,

Sen óziń kelmeısiń be, Ortajúrek?

 

Ortajúrek, izde sen taý ulyńdy,

Qolqa júrek ezbe sen baýyrymdy,

Men barsam, saǵynyshymdy ala baram,

Sen kelseń, ala kelshi aýylymdy!

 

Kútemin, kóńil jara, janym alań,

Sen kelseń, qalady ras janym aman,

Tilim-tilim júregimdi laqtyra sap,

Men seni ornyna salyp alam,

Eı, Ortajúrek – qolqajúrek!

 

 

 

EGO

Eshkimge de senbeıtuǵyn qyldy ómir…

Esh senimge kelmeıtuǵyn qyldy ómir…

Eshkimge de ermeıtuǵyn qyldy ómir…

Eshtemeni kórmeıtuǵyn qyldy ómir…

 

Joldar qaıda aparmady súırelep,

Kúıgelekteý kókjelkemnen shúıdelep.

Aýyr-aýyr oıǵa batam ár kúni,

Óńim synyp, kóńilsizdeý úıge kep.

 

Ómirge de ul emespin men ózim,

Kelgem áıteý, kelgennen soń kezegim…

Ári ketse saıasattyń qulymyn,

Basqa eshkimge qul emespin men ózim!

 

Nege sonsha kóńil ańqaý, ańǵal jan?

Túrim qursyn, ne kórse de tańǵalǵan!

Men – ózimniń shabarmanym ekenmin,

Shyndyq izdep oıǵa-qyrǵa sandalǵan…

 

Oryndaýmen árbireýdiń jarlyǵyn,

Bizdiń halyq taý-tasqa urdy taǵdyryn.

Bizde ne bir myqty adamdar bolǵan-dy,

«Abaısyzda» atyp aldyq barlyǵyn!

 

Ózimizdi aıdap bardyq orǵa da,

Ózimizdi baılap saldyq sorǵa da!

Eshkim bizdi qutqarǵan joq sonda da,

Eshkim bizdi aıaǵan joq sonda da!

 

Áne, taǵy, alakeýim tań atty,

Tańy ol bálkim – baqtyń, sordyń, azaptyń…

Ishteı ǵana kúbirledim, duǵam sol –

Mańdaıyna sısam boldy qazaqtyń!

 

Basqa eshteńe kerek emes, rasym!

Ózim.

Ózim,

sen oıymda turasyń…

Men ózimdi taýyp alsam bir kúni

Qushaqtar em jetkeninshe qulashym!

 

Basqa eshteme keler emes qolymnan,

Kóz de erdi, sóz de erdi sońymnan…

Meni izdeńder izdeseńder dostarym,

Ózimdi izdep taba almaǵan jolymnan!

 

Sol jol qaıda aparmady súırelep,

Kúıgelekteý kókjelkemnen shúıdelep.

Aýyr-aýyr oıǵa batam ár kúni,

Óńip synyp, kóńilsizdeý úıge kep!

 

ÚShINShI KÓKTEM

 

Kóktem kóshesi. Jupyny úıler.

Jupyny úıler. Kóktem kóshesi.

Ińir kóshedi. Úkili kúıme,

Kóshedi ińir, kóshken neshesi.

 

Órik gúldedi dediń be maǵan,

Joryshy taǵy, túsimdi ótken?

Kóktem kóshesi, qosh keldim saǵan,

Qosh keldiń maǵan, úshinshi kóktem!

 

Kúnikeı kóktem ótken bolatyn,

Qosh aıtar oǵan kez jetti dedi...

...Jańa jyl osy kóktem bolatyn,

Qańtar dep kimder ózgertti ony?

 

Qarsy alam bárin jańa jyrymmen,

Kóktemder, ony ketken demeshi...

Úshinshi kóktem, jańa jylyńmen,

Jańa jylyńmen, kóktem kóshesi!

 

 

Nostalgııa

 

Buryn…

Lálá gúlin teretin dala muńyn,

Baba jyryn jattaıtyn dala jyryn,

Bilmeıtuǵyn shahardy, qala muńyn,

Qaıda meniń qaıǵysyz balalyǵym?!

 

Uzaq-uzaq qaraýshy em asqarǵa da,

Taǵdyr keıin buryldy basqa arnaǵa.

Tym qıalshań, uıalshań sol shaǵymdy,

Qazyr osy biledi aspan ǵana!

 

Ol kezde kún de kerim, aı da kerim,

Armandar oralatyn oıǵa ne bir.

Kúngeıdiń kóktemindeı jaımashýaq,

Jaımashýaq kúnderim qaıda meniń!

 

Kóńil qurǵyr shaq bolmaı, hosh ta bolmaı,

Ómir – buldyr burynǵy qosta qalmaı

Jurgende qońyr óleń seni taptym,

Tirligimnen basqalaı dos taba almaı!

 

Qazir…

Biraz jolǵa aıańdap jettim aqyr.

Kitap oqyp otyram, keshki ýaqyt.

Tumandy oıdyń kúmánsiz senetini –

Tumanbaıǵa jetpeıdi eshbir aqyn!

 

Keıde óleń qalady jazylmaı túk…

Aýylynan shabyttyń baǵym qaıtyp.

Sodan keıin dostarǵa bytyp-shatyp,

Qaıta-qaıta otyram aýyldy aıtyp.

 

Sosyn ishteı,

Erke qyzdy saǵynyp túgesermin,

Myń qaıtara oqımyn Tumekemdi…

Ol qaı mańda muńaıyp otyr eken?

Jaqsy kórip oqýshy ed Jumekendi!

 

Taǵdyr osy, qaıtesiń, amal neshik?

Pende múmkin muńynan tabar nesip.

Úıge kelsem sımaımyn óz-ózime,

Bir kiremin bir shyǵam mazam ketip.

 

Biraz jolǵa aıańdap jettim aqyr.

Kitap oqyp otyram, keshki ýaqyt.

Tumandy oıdyń kúmánsiz senetini –

Tumanbaıǵa jetpeıdi eshbir aqyn!

 

Al ol – Jaqsy kórip oqýshy edi Jumekendi…

 

 

JAŃALYQ

 

Sen júrgen qala sýytty deı me?

Qar japty deı me qabaǵyn?

Kóktem bireýdi umytty deı me?

Sengim kelmeıdi, Qaraǵym!

 

Táńiri taǵy tús kórdi deı me?

Taǵdyrdyń boljap taǵdyryn...

Kúz ketip, taǵy qys keldi deı me?

Bizde – alǵashqy qar búgin...

 

Erteńdi oılaý bolmaıdy bizde,

Aıtýynsha eldiń – aqyn ekenmin.

Keshe túsimde sen jaıly kórgen

Túsimdi joryp jatyr ekenmin...

 

Aınadan kórdim muńymdy keıde,

Mazaq qyp meni turady ol.

Sen júrgen qala jylyndy deı me?

Úshinshi kóktem shyǵar ol!

 

Baıaǵy kafe, taǵy da keldim,

Oıladyń, Kúnim, sen neni?

Baıaǵy qala, baıaǵy menmin,

Jańalyq osy mendegi!

 

BEI

 

«Taksı, qalaǵa taksı…»

Bilmeımin, kelgenmin qaıdan?

Bilmeımin, baramyn qaıda?

Men shyqqam jańa bir aıdan,

Baramyn bozamyq oıǵa.

 

Qalaǵa aparma meni,

Dalada bala bop óstim.

Aparma shaharǵa meni,

Onda da tanymaıdy eshkim.

 

Meni osy biledi taýlar,

Meni osy biledi shyńdar,

Meni osy biledi ańǵar,

Meni osy biledi qumdar.

 

Eshqaıda barmaımyn, dosym,

Osynda tamatyn jaspyn.

Mazalaı  bermeshi, sosyn

Mas bolsań sen óziń massyń…

 

Umytam men endi bárin,

Umytam kúreńse joldy.

Taǵdyrdy sılaǵan Táńir,

Sen maǵan qalam ber,

Boldy!

 

Sosyn sen, aldanba jyrǵa,

Keshirshi, bolmaı tur mazam…

Mańdaıda taǵdyrym tur ma?

Óshirshi,

Men ózim jazam!

 

«Qalaǵa, qalaǵa taksı,»

Barmaımyn, eń sońǵy sózim.

«Taksı, qalaǵa taksı,»

Barmaımyn, bos emes qolym!

 

 

JAŃAÓZEN JYRY

 

Saıkúligi kók sabyn bop ılenip,

Orqash ólke óleń senbes kúıge enip,

Qyzylsaıdan ińir asyp barady,

Kúnsulýdyń burymyna súırelip!

 

Shól dalada shyr-shyr ushyp qus – úmit,

Kúreń belder kúreń qabaq usynyp,

Kerýen – ǵumyr aqsham muńyn jutady,

Jańaózenge toǵanaǵyn túsirip.

 

Kerim keshtiń kerimsal bir sánine,

Baıǵyz úni qosylady áride...

Qara túnmen qaıǵy bıin bıleıdi aı,

Tabyldynyń ánine!

 

Kúnáharsyń osy keshti umytsań,

Bul – Jańaózen jaratylǵan quryshtan!

Azdan keıin áýpildektiń únindeı,

Munaıshyǵa atady bir úmit – tań!..

 

Qashaǵan dep atalmaǵan bekerge,

Anoý jolda sodan beri óterde,

Qudaıyn da tanymaıtyn jolaýshy,

Munaı izdep keledi bul mekenge...

 

Al bul meken aıamaıdy yrysyn,

Qan-terine aıyrbastap jumysyn,

Al ózine qarsy kelse álde kim,

Sýyrady Adaı sapty qylyshyn!

 

Mine osyndaı bul Jańaózen, erlegen,

Munaıshysy halqy úshin terlegen,

Qas dushpanǵa qamshysyn da bermegen,

Halqy úshin jaýlary joq jeńbegen!

 

Jańaózen – jańa ómirdiń araly,

Orqash ólke – áne sonyń madaǵy!

...Kerýen – ǵumyr toǵanaǵyn súıretip,

Qyzylsaıdan ińir asyp barady!

 

 

 

TARAZ ARÝYNA

 

Eı, Tarazdyń arýy,

Neni oılaıdy perishtedeı júregiń,

Neni aıtqysy keledi eken janaryń?

Men ǵumyrdy dál osylaı súremin,

Dál osylaı súre berem, Qaraǵym!

 

Hafız aıtqan qos shahardy elemeı,

Maraltaıdyń jyryna da tańǵalmaı,

Aqyndardy syılap keıde tóredeı,

Moıyndamaı qalam keıde ańǵaldaı.

 

Eı, Tarazdyń arýy,

Saǵan óleń oqyp bergim keledi,

Sebep etip kóktemgi bir jańbyrdy.

Boqtap-boqtap tastaǵym da keledi,

Seni de erteń synaıtuǵyn taǵdyrdy!

 

Mendik ǵumyr – ózgertpegen kúzgi óńin,

Sendik ǵumyr – ertegimen shektelý...

Muńaıtady seni erteńgi kúnderiń,

Muńaıtady meni ótken-ketkenim...

 

Bunyń bári – mahabbattyń janry,

Bunyń bári – bári qaıǵy, bári muń...

Eı, Tarazdyń tal músindi arýy,

Men ózimdi izdep júrmin áli kún,

Sen eshteme izdemeshi, Jaryǵym,

Solaı bolsyn!..

 

 

 

TÓRTINShI KÓKTEM

 

Sózińe sózimdeı sengem,

Ózińe ózimdeı sengem,

Jańbyryn janymdaı kórgen,

Tórtinshi kóktem bul kelgen,

Men seni umytqan joqpyn!

 

Ómirim – qyryq bir quraý,

Tirligim – bes taspa, buraý,

Osynyń bárine shydaý…

Tórtinshi kóktemim mynaý,

Men seni umytqan joqpyn!

 

Kóp óleń jazǵamyn jańa,

Kóp dostar tapqamyn jańa,

Qasymda qalǵany qazir –

Aq adal dostarym ǵana,

Men seni umytqan joqpyn!

 

Sen qaısy qalada júrsiń?

Sen qaısy bekette tursyń?

Dál qazir jetemin saǵan,

Mynandaı ómiri qursyn!

Men seni umytqan joqpyn…

 

Telefon shalmadym saǵan,

Hattar da jazbadym saǵan,

Kórgender saýlyǵyńdy aıtty,

Óleńder arnadym saǵan,

Men seni umytqan joqpyn!

 

Bireýler kúlgenińdi aıtty,

Jaqsy ómir súrgenińdi aıtty,

Bireýler ókpelepti dep,

Kóńilsiz júrgenińdi aıtty,

Men seni umytqan joqpyn!

 

Sol meniń el bergen kádem,

Sol mendik ádemi álem,

Yp-ystyq saǵynysh saǵan,

Tórtinshi kóktemge, sálem,

Men seni umytqan joqpyn!

 

Saǵatym baqyttan asty,

Taǵatym ýaqyttan asty,

Kóktemim, sen ony tapshy,

Al mende, barlyǵy jaqsy…

Tek seni umytqan joqpyn!

 

Ózińe ózimdeı sengem,

Sózińe sózimdeı sengem,

Jańbyryn janymdaı kórgen,

Tórtinshi kóktem bul kelgen,

Men seni umytqam joqpyn!

 

 

 

 

 

 

Pikirler
Redakııa tańdaýy