Ábishev pen Túkeev isine núkte qoıyldy

1729

Alty aıǵa sozylǵan 30 tomnan turatyn Ábishev pen Túkeev  isine búgin núkte qoıyldy. Sot Ábishevti 5 jylǵa,  Túkeevti  4 jylǵa bas bostandyǵynan aıyrdy.

Prokýror sot barysyndy Ábishevke 11 jyl, Túkeevke 8 jyl suraǵan.

«Islam Ábishev uzaq jyldar boıy burynǵy Ońtústik Qazaqstan oblysy ákiminiń orynbasary bolǵan. Keıin Óskemen qalasynyń ákimi qyzmetin atqardy. Sondaı-aq ol memlekettik marapattardyń da ıegeri ekenin eskerip bes jylǵa bas bostandyǵynan aıryldy»,-dedi sýdıa.

Sondaı-aq, sýdıa Serik Túkeevtiń qazaq kúresine sińirgen eńbegin, sport salasyndaǵy jetistikterin eskerip tórt jylǵa bas bostandyǵynan shektelgenin qosa aıtty.

Eske salsaq, byltyr 16 naýryzda Islam Ábishev pen «Qazaq kúresi dúnıejúzilik federaııasy» halyqaralyq qoǵamdyq birlestiginiń vıe-prezıdenti Serik Túkeev merdiger kompanııadan 60 mln teńge para alýǵa oqtalǵan degen kúdikpen ýaqytsha qamaýǵa alynǵan. Al 16 qyrkúıekte Bas prokýratýra atalǵan faktini rastap, is sotqa joldandy.

Buǵan deıin, sottalýshylardyń advokattary sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttigi I.Ábishevtiń týystaryna, sýdıalarǵa jáne qorǵaýshylardyń ózderine qysym kórsetip, sot nátıjesine áser etkisi keletinin aıtqan bolatyn.

Sotqa kelýshiler bul úkimge, «ádilettilik joq jerde bári kúıreıdi» dep narazylyq tanytty. Advokattar sot úkimimen kelispeıtinderin alǵa tartyp,  appelııaııaǵa beretinderin aıtty.

Pikirler