Tarıh telearnasy ashylsa…

1993

Táýelsizdik pen memlekettiliktiń bir de bolsa biregeı nyshany – tól tarıhtyń bary men joǵyn burmalaýsyz, boıamasyz, tek aqıqat bıiginen zerdeleý. Mundaı talaptyń tarıhty túzýshi ǵylymǵa da, suranysty týyndatýshy táýelsizdik pen memlekettilikke de birdeı qatysy bar. Ótkenniń tájirıbesi men taǵylymy qanshalyqty ádil zerttelse hám nasıhattalsa, tarıhı sanasy oń qalyptasqan halyq búgingi úderistiń sonshalyqty belsendi ári óskeleń sýbektisi bola alady eken. Demek, tarıhı sananyń kemeldigi bolashaqqa berilgen kepildik, al áljýazdyǵy ulttyq qaýipsizdikke tóngen qatermen para-par.

Álemdik jáne otandyq tarıhtyń sabaqtaryn tereńnen tolǵaýdyń tamasha úlgisi – Elbasymyzdyń «Qazaqstan – 2050» Strategııasy – qalyptasqan memlekettiń jańa saıası baǵyty» atty Qazaqstan halqyna arnaǵan Joldaýy. Joldaýdaǵy úsh taraýdyń alǵashqy ekeýi: «Qalyptasqan Qazaqstan» jáne «HHI ǵasyrdyń on jahandyq syn-qateri», ondaǵy paıymdar men tujyrymdar tolyǵymen tarıhqa súıengenin kóremiz. Sońǵy 15, 20, 60, 100, 150, 300 jylda oryn alǵan ózgerister men qaıshylyqtardy alǵa tarta otyryp, Prezıdentimiz Qazaqstanda sheshilýge tıisti mindetter paradıgmasyn taldaıdy. «Qazaqstan – 2050» Strategııasyn júzege asyrýda qazaq halqyna aıryqsha jaýapkershilik júkteletinin bylaısha túıindeıdi: «Taǵylymy mol tarıhymyzben, uly babalardyń ulaǵatty ómirinen alar tálimimizben biz aldaǵy asýlardan alqynbaı asamyz». Tarıh taǵylymy men tálimin zamana talabyna saı kádege jaratýdyń pármendi úsh tetigi bar: Birinshisi – úderisti zań kúshimen, materıaldyq-qarjylaı, kadrlyq-uıymdyq sheshimmen memlekettik retteý; Ekinshisi – ǵalymdardyń qarymymen kásibı zertteý; Úshinshisi – bilim, óner, BAQ júıesimen eńbektegen baladan eńkeıgen kárige deıin qamtyp, sanasyna, júregine sińirý. Endi osylardyń árqaısysyna keńirek toqtala ketelik, aıtar usynystarymyz da bar.
Qazaqstanda tarıhty oqytý, zertteý, nasıhattaý memlekettik saıasat pen praktıkadan bir sát tys qalǵan emes, jınaqtalǵan tájirıbe de barshylyq. Sonda bógesin, osaldyq nede? Kadrlyq-uıymdyq máselede tarıhtan PhD daıarlaý qarqyny óte tómen. Eger osylaı jalǵasa berse, 10-15 jyldan keıin JOO-lar men Ǵylymı-zertteý ınstıtýttarynda (ǴZI) qyzmet isteıtinderdiń basym bóligin magıstrlar quraýy ábden múmkin. Máselen, sońǵy 3 jylda bizdiń ınstıtýttyń birde-bir magıstri PhD-ǵa oqýǵa túsken joq. Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń qaperine salarymyz: Qazaqstanda antropolog mamandardy daıarlaý toqtady. Erteń qańqasy tabyla qalǵan tarıhı tulǵalarymyzdyń beınesin qalaı qalpyna keltiremiz? Antropolog mamandyǵyn ıgerý úshin aldymen bıologııa nemese medıına fakýltetin bitirý kerek. Al mundaı bakalavr eshqashan tarıh fakýltetine magıstratýraǵa qabyldanbaıdy. Ereje ruqsat etpeıdi. Qysqasy, tarıh ǵylymynyń tutas salasy jabylý qarsańynda. Keńestik júıemen joǵary bilim alǵan, biraq kandıdattyq dıssertaııa qorǵap úlgermegender ǴZI-larda az emes. Jasy ulǵaıyp ketkenderi, otbasyna baılanǵandary endi PhD dárejesin ala almaıdy. Sonda bulardyń mańdaıyna jazylǵan taǵdyr kishi ǵylymı qyzmetker, ǵylymı qyzmetker deńgeıinde qalý ǵoı. Aralarynda maıtalman mamandar júrgenin eskerip, úzdikterine aǵa ǵylymı qyzmetker dárejesin berýdi zańdastyrýdy suraımyz.
Oqytýdaǵy bógesin – joǵary oqý oryndarynda (JOO) pedagogıkalyq júktemeniń shamadan tys kóptigi. Kredıttik júıede ol 350 saǵattan aspaıdy degen sózdi ǵasyr basyndaǵy Bilim jáne ǵylym mınıstriniń aýzynan estigen edik. Is-júzinde 700 saǵattan kem túspeı tur. Nátıjesinde oqytýshy 6-7 pánnen dáris oqýǵa májbúr. Buǵan aılyǵy tómen oqytýshynyń qosymsha jumysqa jegilýin, toltyratyn, jazatyn qaptaǵan qaǵazdaryn qosyńyz. Tap qazir stýdentke sapaly tarıhı bilim berý osy sebepti qıynǵa soǵýda. Endi zertteýler týraly. Tarıhtan ǴZI-lar eki qalada ǵana – Astana men Almatyda shoǵyrlanǵan. Al oblystardaǵy ǵylymı-ıntellektýaldyq áleýetti ıgi iske jumyldyrý úshin jergilikti bılik qoldaýy qajet ekenin ári ol tamasha nátıjelerge qol jetkizýge bolatynyn Qaraǵandy, Batys Qazaqstan, Ońtústik Qazaqstan óńirleriniń tájirıbesi kórsetip otyr. Ólketanýǵa beıjaı qaraıtyn ákimder de bar. Qozǵaýsyz jatqan osy áleýetti jer-jerde iske qosý tek ortalyq bıliktiń ǵana qolynan keledi. Tarıhı ólketaný jandanbaı, Otan tarıhynyń birtutas jańa kelbetin túzý beker áýreshilik.
«Mádenı mura» baǵdarlamasyn júzege asyrý barysynda respýblıkalyq jáne jergilikti qoǵamdyq keńester qurylǵan edi. Oǵan bılik ókilderi, ǵalymdar, mamandar kirdi. Sol tájirıbeni qaıta jandandyrý kerek sııaqty. Máselen, Memlekettik hatshy janynan, oblystyq, qalalyq ákimder janynan ult tarıhy boıynsha qoǵamdyq keńester qurylyp, bılik pen ǵalymdar qaýymynyń izdenisin úılestirse, nur ústine nur bolar edi. Jalpytarıhty zertteıtin qazaqstandyq ǵalymdardyń izdenisteri úılestirilmeı otyr. Munsyz ejelgi jáne orta ǵasyrlar, jańa dáýir men qazirgi zaman boıynsha álem tarıhynyń oqýlyqtaryn jazý qıynǵa soǵady. Shetel oqýlyqtarymen jastarymyzdy oqytý jarǵa soqtyrýy bek múmkin. Máseleni ońtaıly sheshýdiń birinshi qadamy retinde irgeli oqý oryndarynyń biriniń quramynda jalpytarıh boıynsha bastamashyl-uıymdyq ortalyq qurǵandy jón sanaımyz. Ýaqyt óte kele sonyń negizinde jalpytarıh ǴZI-y ashylyp qalar.
Tarıhı bilimdi nasıhattaýda iske qosatyn múmkinshilikter bar. Naqtyraq aıtsaq, keshe ǵana ashylǵan «Bilim», «Mádenıet» telearnalary aqparattyq keńistiktegi laıyqty oryndaryn taýyp otyr. Endeshe tarıh telearnasyn nege ashpasqa? Reseıde «Birinshi tarıh arnasy» jumys istep turǵanyn áriptesterim jaqsy biledi. Sol arqyly arhıvter men kitaphanalar qoınaýyndaǵy, tarıh ǵylymy salasyndaǵy, jekelegen zertteýshiler zerthanasyndaǵy ózekti aqparattar, jańalyqtar qalyń qaýymǵa jol tartyp jatyr. Bizdiń de azamattar osyndaı jumysty atqara alatynyna kámil senemin. Tarıhı bilimdi jurtqa jaıý ǵalymnyń aty men hatyn ardaqtaýmen qatar júrgeni abzal. Árıne, sapaly zertteýlerdiń bárine syılyq (Memlekettik, Kúltegin syılyǵy, Sh.Ýálıhanov syılyǵy, t.b. syılyqtar) berý múmkin emes. Degenmen, resmı syılyq konkýrsyna qatyssa da báıge almaǵandardy bıznestiń áleýmettik qoldaýymen «Úzdik monografııa», «Úzdik jańalyq», «Úzdik maqala», «Úzdik ǵalym», «Jyl ǵalymy», «Úzdik oqý quraly» avtory dep ulyqtaý qajet tárizdi. Bul da qoǵamdyq pikirdegi ǵalymnyń bedelin kóterýge septesedi.
Tarıhty oqytý, zertteý, nasıhattaý isindegi irkilisterdi tek syrtqy faktormen túsindirsek, qatty qatelesemiz. Tarıhshylar qaýymy álemdegi, eldegi modernızaııalaý qarqynyna ilese almaı qalatynyn moıyndaýymyz kerek. Áleýmettik-kásibı turǵydan kemeldenýdiń, jetilýdiń ornyna osydan 15-20 jyl burynǵy bilim qorymen júrgen áriptesterimiz bar. Ókinishke oraı, bulardy ǴZI-da kezdestirýge bolady. Ejelgi jáne ortaǵasyrlyq tilderdi biletin tarıhshylar joqtyń qasy. Osydan da shyǵar kásibı tarıhshy bolmaı-aq, tarıhı ózekti taqyryptarǵa tom-tom kitap jazýshylar paıda boldy. Ulttyq tarıh ǵylymynyń abyroıyn asqaqtatqan Á.Marǵulan, E.Bekmahanov, S.Ibragımov, G.Dahshleıger, B.Súleımenov, E.Masanov, T.Eleýov, Á.Tursynbaev tusynda tarıhshylar úıin «qonaǵy» bılemegen edi. Jaqsylyq kórsek te, jamanshylyq kórsek te ózimizden bolyp tur. Táýelsizdik pen tarıh – tamyrlas. Táýelsizdiksiz tarıh ońalmaıdy, tarıhsyz táýelsizdiktiń qadir-qasıeti ashylmaıdy. Endeshe bizder, tarıhshylar, uly mindetke saı eńbek eteıik.


Hankeldi ÁBJANOV, 
Sh.Ýálıhanov atyndaǵy Tarıh jáne etnologııa ınstıtýtynyń dırektory

 

Pikirler
Redakııa tańdaýy