Aǵa-aý!
Men buzaqy balalarmen tóbelesip óstim.
Uıań bolsam da.
Sabaǵymdy jaqsy oqydym. Qııaldasam da.
Jaqsylyq ta júrekke zııan ba sonda?!
Jaǵamdy da jyrtqyzyp eregesip óstim.
Sózim bar dep sózýar atandym.
Tózim bar dep taǵdyrǵa tap boldym.
Jaqsyǵa da, jamanǵa da jaq boldym.
Sońynda... jylaýǵa shaq qaldym.
Qos ýysyqa sıǵyza almaǵan júregim bar edi.
Jat yrysqa sarqyǵan sezimim bar edi.
Júrek bólerde qolyma ýys dep qaraǵam joq.
Sezimim shasharda jatqa jat dep qaraǵam joq.
Bári sonyń bilmestiktiń álegi.
Talaı adam basymnan sıpady.
Erkelep «Aǵa!» dedim.
Talaı adam mańdaıymnan súıdi.
Erkelep... «Aǵa!» dedim.
Bári onyń baǵaly edi.
Sońynda
Jaqsy kórgenniń jeteginde kettim.
Jaqsy kórmegenniń óseginde kettim.
Maǵan keregi mahabbat edi.
Súıgenime de keselimmen jettim.
Bilmestik túbi qarań eken, A-ǵa!
Al sen...
Qursaqta shetinep ketpeı... ómirge kelýiń kerek edi.
Saǵan «Aǵa!» deýim kerek edi...
A-ǵa!
***
Taqsyrym, tən de azap,
Məńgi azap kótermes ar da az-aq...
Tamshynyń kólemi keńistik tym sýyq
Jəne de kúrsinis... səl ǵajap.
Səl ǵajap antymnan,
Tənge azap antyńnan aryltyp,
Kózińnen əri irkip úrleıin...
Kúmənniń otynan kúl bolǵym kelmeıdi,
Kúlmeshi taǵy úrkip!?
Səl úrkip súrteıin
Kózińnen tamshy ilip,
Jylaǵan sen emes, ənshi bult!
Kúlime kómbeshi, sónbeshi, jarshy úmit,
Ketkenshe jan shyǵyp...
***
Ýa, gıtara,
Qaıǵyrǵanyń qaıǵyń ba?
Qýanǵanyń baqyt pa?
Mənim bar ed, ol da biraq ashyqqan...
Súıdim deısiń senip turyp kúmənmen
Kúıdirmeısiń órtep kórip jatyp ta.
Órtep te kór...
Biraq kóziń taıdyrma!
- Bizden góri baqytsyzdaý baqyt pa?
- Bizden góri baqyttyraq qaıǵyń da!
Qaıǵyńdy ólshep kóz jasymnyń janymen,
Bas tartyp ta kórgem joq pa bərinen?
Kóngen ońaı, sengen ońaı deı alsam
Tiri emespin əli men....
Tiri kózim móltildeı me qaıǵyń dep.
Ie, gıtara! Baqqa qonar aıdyn kóp.
Talpynǵanym ne turady sen úshin
Baq qusy bop qanatymdy jaıǵym kep?!.
Topshymdaǵy qara muńnyń kúıesin,
Esime sap otyrasyń jıi osy.
Baq qusy emes ekenimdi bilesiń,
Qanatym joq, kórip
"Ush!" dep súıesiń...
Endi qaıt deısiń?
***
Beıkúnə ǵadaýat!
Beıkúnə ǵadaýat...
Jasyńdy súrteıin qolymnan kelgenshe,
Janyńda bolaıyn qolmnan kelgenshe.
Aı týyp keledi aq;
Kún batyp barady aq.
Beıkúnə ǵadaýat!
Men endi kelmeıin,
Men endi kórmeıin...
Senbeıin qısapsyz adaldyq bar dese el.
Aqylym jeteri – kútip tur jer-qoıyn,
Jetpese taǵdyrmyn əýmeser! Tek qana
Renjigim kelgeni jaman-aq.
Beıkúnə ǵadaýat!
Eı, syńar ǵadaýat!
Sezimnen qosh kettiń, aqylǵa qosh keldiń!
Senimi osy endi saıamnyń.
Jylama, əıteýir, bərin al ótkenniń.
Ketkenniń. Əıtpese, aqtalyp qoıarmyn...
Aı týyp keledi aq;
Kún batyp barady aq.
Beıýaq renjigim kelgeni jaman-aq.
Kózińnen súıeıin, otyńa kúıeıin,
Tek qana jylama,
Jylama, Ǵadaýat!
Beıkúnəm. Ǵadaýat...
Aqymaq ańǵaldyq aqylyńa amanat.
Eı, syńar Ǵadaýat!
***
Kózkórgen
Sen keldiń de sezimime syr aıttyń.
Ózgerdim de ózgeni men muńaıttym.
Bárin kórip, kóngendigim bolmasa
Bunyń bárin ómir ǵoı dep kim aıtty?
Bunyń bárin taǵdyr ǵoı dep kim aıtty?
Sen kórdiń be, kózsizdikti jyl aıtty,
Men kóndim de sheksizdikte shyn aıttym.
Kózdiń bárin aǵyzǵanmen beıýaq
Ýaqyt meni emdeıdi dep kim aıtty?
Ýaqyt meni emdemesin sezgenmen,
Sózderimdi kórsetpeýge sóz bergem.
Kezderimdi kórsetpeýge kez kelgen,
Kózderińdi kóndirseıshi, Kózkórgen,
Sezgenińdi bildirseıshi, Kózkórgen?!
Kózderimnen aıta da almaı aıym mán,
Qaıyrmamdy qabaǵyńnan qaıyrǵam.
Kúnim aýnap, aıym qulap jatqanmen
Sen ǵoı meni ýaqytymnan aıyrǵan,
Sen ǵoı meni ýaqytymnan aıyrǵan...
Sendeldiń de, sen keldiń de syr aıttyń,
Men kóndim de kózderimdi muńaıttym...
Ájimińe shynyn aıtyp jatqanmen
Ýaqyt endi emdeıdi dep kim aıtty?
***
Tamyryńdaı týra basyp
Ər syryńdy aıtar kim?!
Kórkem sońy bola almadym qaısy ənniń?
Bir aı tolsa aldaǵymdy kórer dep,
Bir kún batsa armanyma sener dep
Japyraǵyń jaıa sala jaıqaldyń.
Qaıyrmasyn qaıtarmadym qaısy ənniń?
Esime sal, sət daıyn!
Tamyrymdaı týlamaǵan quldyq-aý!
Jan, neǵylǵan muń mynaý?!
Ən basy - shyń, qaıyrmasy - quldyraý,
Qulqynym da qurdym-aý!
Al qaıyrmań qaıda aıtyldy, toqtaıyn...
Tamyrymdaı týra sonda
tańdy basyp aıtar kim?
Qaıyrmasyn qaıtara alam qaısy ənniń?..
Bir aı tolsa tańdaýyńdy kórer dep,
Bir kún batsa kúnəńa da kóner dep
Jatyrynda shyryldaısyń óleń bop
Ómir degen saıtannyń...
***
Kelmek túgil sezimge erte kelgim
Erkeletip áketem erteń eldi.
Kókti kórgem kózderin kóktem etken,
Ókpeletip ákemdi ersi óleńim...
Qosh, qosh, ǵalam, táninen súıgen Táńir
Qınalsa ińir dál mendeı, erkelengim
Keledi áli, ótinem, órteme endi!
Jasyl janyń maquldar asyl jandy
Tosyn mándi tosqandaı tosylǵanmyn.
Esim qalǵan eski úıden erte ketip,
Erkeletpeı et júrek basylǵanmyn.
Kúıretip ap keýdede kúıbeleńdi
Súı dep ony kúıdi de dosym qaldy
Jyrmen óbem endi onyń jasyn máńgi.
Uqtyram dep barlyǵyn kózimmenen
Sezimge óleń kıgizdim,
Tózimge de
Tájin taǵyp… shashynan ıiskedim
Aınadaǵy kóz jasty sezingende.
Jańbyr ısi burqyrap jastyǵymnan
Mastyǵym mán izdeıdi kóz ilmegen.
Sonsha jasyq boldy eken sezim nege?
Bultyn artsa basyma bozań ǵalam
Jalǵyzdyqtan ózgesin jaza almaǵam.
Muńnyń jylap qalmaýy úshin kúlip
Túsindirip kóreıik ǵazalǵa mán.
Sen ómir súr, erkelet, sodan keıin
Kelbetińnen kerbezdeý kóz almaǵan
Bir-aq kelte ǵumyrda mazańdy alam.
***
Kúıingem joq, kúıim ǵana ketkeni –
Ákem maǵan, sheshem maǵan ókpeli,
Janaryńnan Ertis tasyp esersoq.
Keshirińiz meni, júrek, kókórim
Kópten beri kóbeıe almaı seneriń
Sen de kúldiń, sende kúldi kek tegi...
Endi kimge ókpeleıik, óleńim?!
Iilgem de, ıilgem de joq tegi –
Əkem maǵan sheshem maǵan ókpeli,
Júregińiz Esil ańqyp esirer...
Keshirińiz, ǵalam, meni esimsiz,
Keshirińiz, ǵalam, meni esimsiz,
Keshirińiz, ǵalam, meni esimsiz,
Kúnəm da joq, kinəm da joq keshirer -
Keshiresiz onda meni nesin siz?!
Súıingem de, súıilgem de joq tegi –
Əkem maǵan sheshem maǵan ókpeli,
Əmý súıgen əmirdeıin ən tóksem...
Keshirińiz, adam, meni aıaýly:
Keshirińiz súıgendigim úshin de,
Təńirge bas ıgendigim úshin de,
Keshirińiz, adam, meni...
Aldanbańyz, tabynyńyz;
Armandańyz, saǵynyńyz...
Armandańyz, saǵynyńyz...
Tek meni!
