Mańǵystaý oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıine «Qyrymnyń qyryq batyryn» jyrlaǵan Qarasaı Qalyulynyń qalaqbas dombyrasyn besinshi urpaǵy Bekbolat Baımuhanov syıǵa tapsyrdy.
Osylaısha, Q.Qalyulynyń dombyrasy mýzeı tórinde arnaıy jasaqtalǵan kórmege qoıylyp, ómirbaıany men shyǵarmashylyǵy týraly derekter jazyldy. Bir ǵasyrlyq tarıhy bar dombyraǵa tıek ornatyp, qos ishegin taǵyp, qulaqtaryn qaıta qalpyna keltirgen sáýletshi, sheber Ermuhan Álıev bolatyn.
– Bizge ákelip tapsyrylǵan barlyq jádigerler qundy bolyp tabylady. Kóbine turǵyndar HIH ǵasyrdaǵy zergerlik buıymdar men kıiz úıdiń jabdyqtaryn tabystap jatady. Ótken jyly mýzeıimiz HH ǵasyrdyń alǵashqy jyldarynda paıdalanylǵan Qaraqııada tabylǵan baıyrǵy dinı kitap jáne jazbalarmen, eskiniń kózi bolyp sanalatyn «Zınger» tigin mashınasymen tolyqty. Jalpy, bizdiń qorymyzda arnaıy tapsyrylǵan 30 mýzykalyq jádiger bar. jaqynda Qarasaı Qalyulynyń qalaqbas dombyrasyn urpaqtary syıǵa tartty. Arnaıy kesh uıymdastyrylyp, keshte belgili aqyn Svetqalı Nurjan Qarasaı jyraýdyń ómiri men shyǵarmashylyǵy týraly kóptegen derek aıtty. Aqtaýlyq jyrshy Beısen Kómekov Qarasaıdyń jyrlarynan úzindi aıtsa, jańaózendik kúıshi Marat Nuretdınov Qarasaıdyń kúıi men jyr sazyn tartty. Saltanatty jıynǵa kelgen el aǵalary Qarasaı jyraý týraly bilgenderin baıandap, keıbir derekterdi endi estip jatqanyn jetkizdi. Jýrnalıst Baqtybaı Jaılaýdyń oblystyq «Qazaqstan – Aqtaý» telearnasynda daıyndalǵan derekti fılmi de kórsetildi, – deıdi oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıi dırektorynyń orynbasary Nurbolat Qalaǵanov.
Jas ǵalym Baqtybaı Jaılaýdyń aıtýynsha, Qarasaı Qalyuly 1860-1930 jyldary ómir súrgen aqyn, jyraý, jyrshy, kúıshi, kompozıtor. Mańǵystaý aımaǵynyń Sam qumynda dúnıege kelgen. Qarasaıdyń 10 jasynda úı ishi Qońyrat aýdanyndaǵy Qyzyljar mekenine kóshipti. Jastaıynan Qarasaıdy ákesi án men kúıge, jyrǵa baýlyǵan, ulyna dombyrany da ózi úıretken. Qalynyń ózi dombyrashy, ánshi, serileý jigit bolǵan desedi.
– Qarasaı Qalyuly Qaztýǵan, Dospanbet, Sypyra jyraýlardyń tamasha týyndylaryn halyqqa jetkizgen, solardyń dástúrimen «Qyrymnyń qyryq batyry» dastandaryn otyz kún boıy tańnan-tańǵa jyrlaǵan. «Qarasaı bolmaq qaıda bar?» degen sóz sodan qalǵan. Qaraqalpaq aımaǵy qazaqtarynan shyqqan aqyn, jyraý, jyrshylary repertýarynda «Adaı Qarasaıdyń kúıi», «Qarasaıdyń terme joly», «Qarasaıdyń jyr joly» bar». Bıyl Qarasaı Qalyulynyń týǵanyna 155 jyl, dúnıeden ótkenine 85 jyl tolýyna oraı qolǵa alynǵan bul jumystar áli de jalǵasyn tabady. Ǵylymı-zertteýler júrgizilip, shyǵarmalary jınaqtalady. Óıtkeni bul – máńgilik eldiń máńgilik murasy, – deıdi B.Jaılaý.
Jalpy, qazirgi tańda mýzeıdiń qorynda 54 553 jádiger tizimge alynǵan. Onyń ishinde 37 427 jádigeri negizgi qorda, 17 029 kómekshi qorda, al 97 jádiger aıyrbas qorynda saqtalǵan.
Venera MIRLAN,
Mańǵystaý oblysy
«AIQYN» gazeti.
