Maqsat Áýbákir. Jatatyn bıyl seniń joq izderiń...

473

Aıtolǵatqan

Ne aıtaıyn, otyrmyn oıǵa batyp,
Kókjıekten keledi boz tań atyp.
Qalǵyp ketken bilmeıdi, marǵaý tirlik,
Túnimenen shyqqanyn Aı tolǵatyp.

Jol kórsetip, aspanda turǵan jaryq,
Temirqazyq barady kúnnen qashyp.
Sholpan juldyz ǵumyrly Kúmisaıym,
Qalaısha jaryq kúnge boldyń artyq.

Aımen birge tolǵatyp, únsiz arman,
Jyr áýezdi izdedim kútken aldan,
Júrmeı qoıdy, jetekke juldyz áýen,
Synyq aına sııaqty jurtta qalǵan.

Aı barady jaqyndap tuńǵıyqqa,
Perishte men juldyzdar tur ıyqta,
Kúmiljıdi perneler, Kúmisjansyz,
Yrǵaqtarym tirelip tyǵyryqqa.

Qos ishegi terbelmeı, kópten kútken,
Tıegi dombyramnyń jyljyp ketken,
Qulaq kúıi kóńildiń túzeler me?
Taǵdyrdyń shanaǵyna syzat túsken.

Aıtolǵatyp, ishtegi sezimderim,
Appaq qardan alǵashqy neni izdedim?
Aq paraqqa jazylǵan notalardaı,
Jatatyn bıyl seniń joq izderiń.

Zırat basyndaǵy oı

Teńdik deımiz, teńselýmen kelemiz,
Teńge sanap, jer qoınyna enemiz.
Dollar jıǵan aýqattylar Keńsaıda,
Bizdiń qaıda jatar eken denemiz?

Ólgen soń da baı men kedeı talasqan,
Baı zıraty kórinedi alystan.
Baqıda da bitpeıdi eken báseke,
Adam sirá qutylmaıdy jarystan.

Jeriń osy máńgilikke enshi alǵan,
Tórt qulaqpen, tórt qubylań qorshalǵan.
Adamzattyń mekenii bul máńgilik,
Sum ómirden ıyqtasyp sharshaǵan.

Jumaq bar dep, jaqaýratqan senimnen,
Abaılasań bir shıkilik sezilgen.
Sol jumaqtyń bar ekeni shyn bolsa,
Nege sonsha qorqyp júrmiz ólimnen.

Jumaq degen, jumbaq bop tur bop tur búginde,
Barar jeriń belgisizdeý túbinde.
Sol jumbaqtyń kerek pe, eken sheshýi.
Jaqsylyqty kórmegen soń tirińde.

Qaıran ómir, kirpish bolyp tarylǵan,
Qaltalyǵa mazar bolyp salynǵan.
Qansha bıik bolsadaǵy kúmbeziń,
Asa almaıdy tirliktegi aryńnan.

Ádil sózge beretuǵyn arqasyn,
Pendelerdiń tirliginen qorqasyń.
Ólilerge jerdi satqan tiriler,
Sol kúmbezge, jınap jatyr aqshasyn.

Qanden til

Óz tilinen sýynyp ógeısirep,
Urpaǵymyz barady bótensirep.
Deseń qazir qazaqtar kúmiljıdi,
Júrgender ózinshe bop, kókti tirep.

Tárbıe alǵan, tálimi ózge elden,
Máńgúrt urpaq ózinshe ózeýregen.
Ógeı sheshe sekildi ana tili.
Ol óskeli eshteńe ózgermegen.

Suraǵanyn ala almaı "ógeı tilden"
Nápaqasyn taýyp júr dókeı
tilmen.
Jan-jaǵyna qaraıdy prezıdent,
Kók jıegi kóp tilmen keńeıtilgen.

Oqysań Krylovtyń "Qanden, pilin",
Dersiń-aý qol ,jetpeske nege úrdiń?...
-Úrmesem, úmitiniń úni óshken,
Aýladan shyǵa almaıtyn qanden tildiń!

Abaı
Aqyn óldi, kúrsindi, kúnshil ini,
Ishteı kúldi, bitti-dep tirshiligi.
Jyr ǵumyrdyń bilgen joq jalǵasaryn,
Búgin, erteń odan soń búrsigúni.

Abaıdy izdep, taý, dala únsiz tyndy,
Aspanda aı muńaıdy jelsiz túngi.
Paryz emes eken-aý Parıjde ólý
Shyńǵystaý áldıledi minsiz tildi.

Aqyn jyry arqalap Saryarqany,
Ketti aınalyp endik pen ǵalamshardy
Qamshy ustaǵan dalanyń Dantesteri,
Óleńdi emes jerledi qara shaldy!

Mańdaıyna qazaqtyń qudaı bergen,
Biz baqytty ekenbiz Abaımenen,
"Ábenderdiń" bitken joq ábestigi,
Syrlasýǵa muńymdy ap, saǵan kelem.

Bolashaqqa attanyp araıly óleń,
Tarıh syryn shertedi Abaımenen.
Murtty jurtqa ókpelep tur ma eken dep,
Tuǵyrdaǵy beıneńe qaraı berem.

Qara sózdiń qaırylmas aldaspany,
Kóz jumdy aqyn túnerdi jyr aspany
Júrekterdi naızasyz jaýlap alǵan,
Sóz patshasy, óleńniń Shyńǵys hany.

Zerdelige beretin izgi tálim,
Abaıdy oqyp, sergıdi jan men tánim,
Bankte emes depozıt sórede tur,
Ol meniń ortaımaıtyn kapıtalym!

***

Túz taǵysy jemin taýyp daladan,
Sol dalaǵa Otanym dep qaraǵan.
Arlan bolmas, asyrandy Maılyaıaq,
Uzap shyǵyp, kórmegen soń qaladan.

Úıde otyryp, bal jalaǵan pysyqtar,
Dala zańyn uǵa almaıdy, ynjyqtar.
Jolbarysty tuqymdasym desede,
Barys bola alar ma eken mysyqtar?

Talaıyńdy jaratýshy tańdaıdy,
Tek sıpaýǵa bergen joq qoı mańdaıdy.
Úı qoıanyn qýalasań ormanǵa,
Báribir ol orqoıandaı bolmaıdy.

Qyrandardyń qanaty bar samǵaıtyn,
Taý eshkiniń múıizi bar qorǵaıtyn.
Serik etse adaldyqty aqqýlar,
Túlkilerdiń minezi bar aldaıtyn.

Órlik penen márttik toly keýdesi,
Qasqyr degen ójettiktiń belgisi.
Jarystarda júlde alǵan Alabaı,
Arlandardy kele me eken bilgisi?

Úlgi ete almaı ónegesin tektiniń,
Bir-birine qas qylmaıtyn márttigin,
Qasqyrlardan úırene almaı tóbetter,
It talasta kórsetip júr ıttigin.

Tas
Muqaǵalımen muńdasý

Tas qalada, shirenip tas qamaldar,
Keýdemnen ıteredi tas daýaldar.
Taýdyń uly ańsasa taýdyń únin,
Túneredi sur tastar, tastap yzǵar.

Tastaı ezip, eńsemdi bassa munar,
Taspa bulttyń kózinde qatqan muń bar.
Tas júrekter tastaǵan tas úılerden,
Syǵalaıdy beıkúna tastandylar.

Taspen basyp qalanyń bar kelbetin,
Meshitterdiń taspenen qorshap shetin.
Kúnáharlar sájdege jyǵylady,
Qaratas-Qaǵba jaqqa berip betin.

Tas qalada tastaı bop, tas músinder,
Tas músinniń taǵdyryn kim túsiner?
Tas shatqaldan jyljyǵan tas qorymdar,
Tas kóshesin belgisiz qaıda tirer.

Tirilerdiń kózinen bolǵan ǵaıyp,
Talaı qasqa, ómirden ótti oılanyp.
Qazaqtyń jigitinen dos tappaǵan,
Muqaǵalı Tastaqty myń aınalyp.

Tas qalanyń syryna bolǵan qanyq,
Tas atqandy qaldy ma kóziń shalyp.
Tasqa basqan jyryńdy bizge tastap,
Taýdaı aqyn, kettiń be tasqa aınalyp.

Ómir...
Tańdardyń,
Ishinen bir úmit,
Qaraıdy,
Bizderge úńilip.
Shýaqqa,
Jete almaı kirigip,
Ymyrtta,
Kóńilim búlinip,
Keshqurym,
Keledi bir kúdik,
Qyp-qyzyl,
Shapaqqa tyǵylyp.

Taý asyp,
Kúnderdiń deregi,
Talasyp...
Qaıtadan keledi,
Shýaǵyn,
Tirshilik sebedi,
Pendege,
Nesibe beredi,
Belgisiz,
Biraqta, kólemi,
Nesıe,
Sııaqty tólemi.

Baıansyz,
Baqyttyń turaǵy,
Sáýleniń,
Ishinde turady.
Baǵytyn,
Teriske burady,
Qoıatyn
Ómirdiń suraǵy:
-Fánıde,
Kim qansha turady?
Saltanat,
Qaı patsha, qurady?...

Ýaqyt,
Ishinde qundaǵy,
Zor baqyt,
Kún shyǵyp turǵany.
Oralyp,
Kúnderdiń sultany,
Ińgáláp!
Kelgende urpaǵy.
Átteń-aı!
Bireýdiń...
Úziler nur tańy
Tompaıyp,
Jer ana qursaǵy.

***

Bir kún- úmit, bir kún-kúdik ómirim,
Táýekelge bel býǵannyń birimin.
Qımas jannyń qımas kózin qııa almaı..
Sony seziip, shydap jatqan sirimin.

Aıtar oıy azba osy tiriniń,
Kerek qylmaı jaı ǵashyqtyń biriniń.
Erip ediń, júregińdi usynyp,
Bıik bolyp, maǵan degen senimiń.

Keshir meni, baqytty ete aldym ba?!
Qaryzdarmyn máńgilik men aldyńda.
Jazǵan jyryń jattiki emes degeniń
Áli kúnge jańǵyrady sanamda!

Azamatqa saı boldy ma bórigim!
Maǵan degen bıik edi senimiń.
Qodarlardan alyp qalgan Jibegim,
Qodar emes óltirmekshi seni kim?!

Keshir meni, qoldan keler dármen joq!
Kerek pe al, senen aıar múshem joq.
Bas kerek pe, basymdy alyp, qondyrsyn,
Biraq, myna ǵylymyńda dármen joq!

Kúmisjanym, aıtshy menen ne kerek,
Baýyr, júrek bereıinshi bir demep,
Sen aman bop, kóre almasań qyzyǵyn,
Maǵan jalǵan kóz qýanysh ne kerek!?

Saǵynamyn, jatsamdaǵy qasyńda,
Aýrý emes arý qyz eń jasyńda.
Saǵy synbas ór qyzdary qazaqtyń,
Myqty eken ǵoı, rasynda qashanda.

Baqytty ete alaldym ba men seni,
Degen oı kep, basyp jatyr eńsemdi
Esep berip er azamat oılanar,
Tyǵyryqqa tirediń kep, sen meni.

Áldılediń meni týǵan balańdaı,
Ár jyryma qýandyń sen anamdaı.
Ánderime qýat berip ár árqashan,
Sebep boldyń qalmaýyma qamalmaı.

Qıyn saýal jaýap izdep tappaıtyn,
Jaqsylardy kez bola ma aqtaıtyn!!
Tóreligiń tór minezden kórinip,
Betke basyp, jamandardy
jatpaıtyn.

Tóre qyzy- Tóre ediń tóbedeı,
Oılaryńdy kórgen joqpyn elemeı,
Noǵaılydan jiger alǵan ǵarip em,
Mektepten aq, seni súıip tanyp em,.

Aq qaıyń bop, keldiń meniń janyma,
Aıtshy,janym baqytty ete aldym ba?..
Jyrlarymdy eń alǵashqy demegen,
Bilmeıdi eshkim sendeı jannyń baryna!

Jekpe-jek
Nalysańda, qarǵasańda ókpelep,
Ajal saǵan kele almaıdy betpe-bet.
Ol kelgende ózińdaǵy bolmaısyń,
Sondyqtanda buıyrmaıdy jekpe-jek.

Ajal qorqaq kóleńke bop tyǵylǵan,
Iekteıdi adamdardy jyǵylǵan,
Ańdyp júrgen qorqaý qasqyr sekildi,
El biledi aramdyǵyn burynnan.

Qarsy kelip dál aldyńda turmaıdy,
Ólgenderdiń jaryq kúnin urlaıdy.
Urlatpaıtyn jalǵan emes-jarqyn is,
Izgiligiń sum-ajaldy urmaıdy!

Jekpe-jekke shyǵalmaıtyn jalǵandyq,
Jalǵan bolsa, nege sonsha aldandyq?
Súrgen ómir jalǵandyǵyn jasasa,
Kórmegendi nege júrmiz arman qyp?

Nalysańda, qarǵasańda, ókpelep,
Ajal saǵan kele almaıdy betpe-bet.
Ol kelgende bir-birińdi kórmeısiń,
Sondyqtanda buıyrmaıdy jekpe-jek!

Kózkórgender

Qarttarym qaraǵaıdaı qorǵandarym,
Ata salt, dástúrime qormaldarym.
Jetimsirep qalady-aý qaıran kóńil,
Jaqsy edi ǵoı qasymda
bolǵandaryń.

Aǵa bop inilerge dem bergender,
Aqıqat, ádildikke sóz bergender.
Kári ormandaı senderde sıredińder,
Aınalaıyn, qımasym kózkórgender.

Qazaqtyń sarqytyndaı elden kelgen,
Qıyndyq tarshylyqta ózgermegen.
Ákemizdi kórgen soń ákemdeı bop,
Júrýshi eńder jaqyn bop ózgelerden.

Keýdeń syr, kóniliń jyr ańqyldaǵan,
Unaıtyn sol minezdi qalpyń maǵan.
Tektilerdiń tuıaǵy tuǵyrdaǵy,
Urpaǵyńa úlgi bop jarqyldaǵan.

Balalyq jaǵalaýy

Qaǵazdan qaıyq jasaǵan,
Sábılik atty qaýymǵa,
Jete almaı júrmin ańsaǵan,
Balalyq jaǵalaýyna.

Ushatyn kilem bolar dep,
Saǵymdy qýdyq ustaýǵa.
Jasaǵan qaıyq keme bop,
Jetedi dedik Muztaýǵa.

Tulpar dep minip shybyqqa,
Ertekke júrdik aldanyp,
Senetin jónsiz shyndyqqa,
Alańsyz, qamsyz balalyq.

Balalyq, qaıran shalalyq, ,
Qaraǵa aq dep, qaradyq.
Álemdi bólmes, tústerge,
Danalyq eken balalyq.

Tıyn
Tıyn, tıyn,tıyn dep,
Er azamat kúıinbek,
Kók qaǵazdaı kók áıel,
Úıde otyrsa mıyn dep.

Teńge, teńge, teńgeler,
Seni izdegen sendeler.
Nanda, sýda aqyly,
Satylady keńseler.

Satylady maqsatta,
Satylady mansapta.
Bári búgin aqshada,
Qarasańyz jan-jaqqa.

Kebini men aqymy,
Ólseń mola aqyly.
Teńge berer jerleýge,
Jylap júrgen jaqyny.

Demese de satamyz,
Tıyn turar batańyz.
Quran-qatym úshin de,
Konvert berip jatamyz.

Tıyn, tıyn,tıyn dep,
Teńge quraý qıyn dep.
Zamanym tur zár shashyp,
Sol tıynǵa syıyn dep!

Seziktenem

Tózimdilik,
Deımiz-aý tózimdilik.
Mıbastardyń
Nusqaǵan sózin uǵyp,
Tózip berseń,
Jaraısyń bas kótermeı,
Júre berseń,
Úndemeı tómen buǵyp.

Namysyn,
Baǵalaǵan bórikpenen,
Tekti edik qoı,
Dástúrin ejiktegen.
Taptalyp,
Taqııasy jatsadaǵy,
Tapjylmaıtyn,
Tózimnen seziktenem!

Pikirler