Serik ELIKBAI. Ustaz, ǵalym, jazýshy

23.10.2019

6247

Kereký óńiri kileń talantqa toly. Baıannan bastalar baǵaly esimder Isamen ıirilip, Ombynyń shetine tolqyndaı soǵylary anyq. Buhardan bastalar buǵy minez, bóri júrek atalar aty Bógenbaı tusynda naızaly kez, qalqandy shaq, oı tóbesi, aqyl asqary Qanyshqa deıin shoqyta jetedi. Ádebıetke, ónerge ólsheýsiz úles, qazynaly kómbeni qazaq qanjyǵasyna salǵan Máshhúr-Júsip, Sultanmahmut, Júsipbek sekildi som altyn, sirgeli sóz, irgeli aqyl ıeleri eske túsedi. Baıanaýylda týyp , qazaq ádebıeti keńistiginde qanatyn jaıǵan, keń sermeý, mol tolǵaýdyń úlgisi, ǵylymnyń ǵajap eńbekkeri, qalamnan saýsaǵy qajalǵan, dáristen daýsy qarlyqqan danalardyń dosy, shákirttiń qamqorshysy, jaqsylyqtyń jan aıaspas jaýyngeri, adaldyqtyń aqıqat qaraýylshysy- Qýandyq Pazyluly Júsip. Asyra aıtý emes, ásire ásemdik emes shyndyq áýezi- osy.
Eger qasań til, quryqty faktige qulaq salsaq bylaı shyǵady. Júsip Qýandyq Pazyluly – 02.11.1941 jyly Pavlodar oblysy, Baıanaýyl aýdany, qazirgi Máshhúr-Júsip aýylynda (buryn «Jańa jol» kolhozy atanǵan) týǵan. 1959 jyly Baıan qazaq orta mektebin bitirgen. 1959 – 1964 jyldary Almatydaǵy Abaıatyndaǵy Qazaqtyń pedagogıkalyq ınstıtýtynyń tarıh – fılologııa fakýltetinde oqyp, qazaq tili, ádebıeti jáne tarıhynyń muǵalimi mamandyǵyn alady. 01.11.1964 – 31. 12. 1967 jyldary Qazaq SSR Ǵylym. akademııasyndaǵy M.O. Áýezov atyndaǵy «Ádebıet jáne óner ınstıtýty» aspırantýrasynda oqydy. 01.01.1968 jyldan bastap Qazaq SSR Joǵary jáne arnaýly orta bilim mınıstrligi joldamasymen Semeıdiń N.K. Krýpskaıa atyndaǵy pedagogıkalyq ınstıtýtyndaǵy qazaq tili men ádebıeti kafedrasynyń aǵa oqytýshysy bolyp qyzmetke ornalasty. 11. 06. 1969 jyly Qazaq SSR ǴA M.Áýezov atyndaǵy «Ádebıet jáne óner ınstıtýty» ǵylymı aspırantýrasynda oqydy. 01.01.1968 jyldan bastap Qazaq SSR joǵary jáne arnaýly orta bilim mınıstrligi joldamasymen Semeıdiń N.K. Krýpskaıa atyndaǵy pedagogıkalyq ınstıtýtyndaǵy qazaq tili men ádebıeti kafedrasynyń aǵa oqytýshysy bolyp qyzmetke ornalasty. 11.06.1969 jyly Qazaq SSR ǴA M. Áýezov atyndaǵy «Ádebıet jáne óner ınstıtýty» ǵylymı keńesinde «Qazaq prozasyndaǵy tartys jáne jańa adam» taqyrybynda kandıdattyq dıssertaııa qorǵady. 1973 jyldan sol kafedranyń doenti jáne kafedra meńgerýshisi bolyp istedi (1978 jylǵa deıin). 08.04.1994 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq ǵylym akademııasyndaǵy M.O.Áýezov atyndaǵy «Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń» fılologııa ǵylymdarynyń doktory ǵylymı dárejesin berý jónindegi D. 53.34.01 mamandyrylǵan keńesinde «Qazirgi qazaq lırıkasyndaǵy stıl jáne beınelilik» taqyrybynda doktorlyq dıssertaııa qorǵady. 22.11.1996 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Mınıstrler kabıneti janyndaǵy joǵarǵy attestaııalyq komısııasy sheshimimen Q.Júsipke ádebıettaný professory degen ǵylymı ataq berildi. 01.09.1995 – 31.07.1997 jyldar aralyǵynda Q.Sátbaev atyndaǵy Ekibastuz ınjenerlik-tehnıkalyq ınstıtýtynda fılologııalyq pánder kafedrasynyń meńgerýshisi jáne Ekibastuz joǵarǵy pedagogıkalyq kolledjinde qazaq fılologııasy kafedrasy meńgerýshisi bolyp qyzmet atqardy. 01.08.1997 jyldan bastap S.Toraıǵyrov atyndaǵy Pavlodar memlekettik ýnıversıtetindegi qazaq fılologııasy kafedrasynyń jáne Pavlodar ýnıversıtetindegi memlekettik til kafedrasynyń meńgerýshisi bolyp isteıdi. 1991 jyly Qazaqstan joǵary bilim mınıstrligi «Qazaqstannyń aǵartý úzdigi» («Otlıchnık prosveenııa Kazahstana») belgisimen marapattady. 1979 jyldan – SSSR Jazýshylar Odaǵynyń, 1992 jyldan-Qazaqstan Jazýshylar Odaǵynyń múshesi.
Jazýshy retinde birneshe kórkem shyǵarmalar jarııalady: «Bir áıeldiń ómiri»-1975 j., «Armandastar» - 1979 j., «Qyzdar, jigitter» - 1981 j., «Odnokýrsnıkı» - 1989 j. «Ul men qyz» pesasy Abaı atyndaǵy Semeı mýzykalyq drama teatrynda 1980-1986 jyldar aralyǵynda qoıyldy. Jaz aıyndaǵy gastrol kezinde atalǵan pesa Shyǵys Qazaqstan, Semeı, Pavlodar, Qaraǵandy oblysynyń selolarynyń bárinde derlik qoıylyp, qoıylym sany 300- den asty. 1991 jyldan kúni búginge deıin respýblıkalyq «Abaı» jýrnalynyń alqa múshesi, al 1975-1984 jyldar aralyǵynda Qazaq SSR Aǵartý mınıstrliginiń qazaq tili men ádebıetine arnalǵan jınaqtarynyń alqa múshesi boldy. Keıin zerttele bastaǵan M.J. Kópeeevtiń alǵashqy eki tomdyq tandamalysynyń (Ǵylym,1990, 1992 j.) alqa múshesi bolýmen birge jalpy Máshhúrtaný ilimin uıymdastyrý jumysyn júrgizip keldi. 1999 jyly 21-22 mamyrynda Pavlodarda «Máshhúr-Júsip oqýlary» atty respýblıkalyq ǵylymı konferenııanyń uıymdastyrýshysy boldy. Buǵan deıin 2 doktorlyq, 3 kandıdattyq dsıssertaııaǵa opponent,2 kandıdattyq dıssertatııaǵa ǵylymı jetekshi boldy. S.Toraıǵyrov atyndaǵy Pavlodar memlekettik ýnıversıtetiniń 3 aspırantyna jetekshilik etti. Q.P.Júsip respýblıkada qorǵalyp jatqan kandıdattyq, doktorlyq dıssertaııalardyń kóbine pikir jazyp, respýblıkadaǵy qazaq fılologııasy ǵylymy damýyna at salysyp keldi. Gazet maqalalary – 75, jýrnal-kitaptardaǵy ǵylymı maqalalarynyń sany – 65. Sonymen birge ol-1 monografııalyq jáne 2 ǵylym zertteý kitabynyń avtory. Bary osy. Barmaqtan sorǵandaı shyǵar ár sózdiń astynda baq qýanysh, sor kúıinishter bar ekenin daraqty daryn, qazaqty kóz ǵana tanıdy. Taný qaný emes. Jazýshy «Biz dáriger emespiz – Biz qoǵamnyń aýrýymyz» (Aleksandr Geren) Q.P.Júsiptiń 1981 jyly jazyp kórgen «Qyzdar, jigitter» povesi (romanǵa tatyr týyndy nege bulaı atalǵany Qýandyq aǵa Júsiptiń aptyǵy az, baıyby kóp minezinen habar beredi) kótergen júgi, aıtar oıymen qazaq ádebıetiniń altyn tórinen oryn alar shyǵarma. «Qyzdar, jigitter» dep atalar týyndy avtor qoıǵan ataýmen de qońyr úıge tikken qyzyl jalaýdaı qyzyqtyra tartady. Moemniń kitaptyń atyn qoıý shyǵarmanyń jartysyn jazyp shyǵý degeni eske oralady. Áli eshkim jaýabyn tappaǵan Stendaldiń «Qyzyl men qarasy», Mopassanyń «Tompaqshasy» sekildi oılandyra otyryp, bir qaraǵanda jeńil tartar taqyryp tereńine tarta túsedi. Tolstoıdyń «Soǵys pen beıbitshilikti» oqyǵan zamandasy «bunda soǵys ta, beıbitshilik te joq, bunda ómir ǵana bar» - degen eken. Atalǵan povest tek qyzdar men jigitterden turmaıtynyn alǵashqy paraqtan paryqtaısyz. Povestiń ón boıyn kóterip turǵan basty, negizgi keıipker Kákimtaı obrazy birden jarq etip, jotalanyp kórinedi. Kákimtaı kórki jazýshynyń aıtýymen, jazýshymen sýrettelmeıdi, onyń aınaǵa qaraǵan shaǵynda-aq tanylady. «Kákimtaı qabyrǵadaǵy kitap betindeı ǵana aınaǵa qaraǵan kúıi uzaq tarandy. Óz kórkin jańa kórgendeı qadalyp biraz turdy. Sháriptiń júıkesine tıetin de Kákimtaıdyń osy ádeti ǵoı. Bir jaqqa dereý barý kerek bolsa, «qazir, qazirmen» jarty saǵat bógeltpese kóńili kónshimeıtin Kákimtaıǵa Shárip qaıtip tyzyldamasyn? Qansha órekpip tyrsyldap kep tóne bergenińde qasqaıa, lekite kúlip bar ashýyńdy joq qylatynyn qaıtersiń? Kákimtaıdyń óńinde qalypqa kónbeı erekshe ereýildep, jotalanyp turǵany tek murny edi. Áıtpese qýshyq, suıyq qasy, mańdaıdan sheginińkirep baryp bir jaǵyna jymdasa qulaǵan qara shashy, - bári basqalardan ozsam, erekshelensem demeıtin jupyny minez-qulqyna saı. Oıly kózine qarasań, kópti kórgen jigit aǵasy sekildi. Biraq saqalsyz ıegi, ýyljyǵan óńi ony bala jigitke kóbirek uqsatatyn. Ár sózin tamsanyp aıtqandaı ýázindi úni, mańǵaz júrisi Kákimtaıdy baıypty jigitke jaqyndatsa, kúlgende, saqyldap ala jóneletini, oıǵa alǵanyn oryndaǵansha jelpildep, eleńdep turatyny ony tipti eresek bala tárizdi etip kórsetetin.» Eger Shárippen aradaǵy dıalogta Kákimtaı salqyn aqyl, sarbadal oı egesindeı kórinse Gúlınamen bir qydyryp qaıtqan soń qyzý qýanysh, ystyq yntyqtyq jeteginde basqa sıpatpen tanylady. «Qıyndyq pa, súrinis pe, - osy sezimime bólenip, albyrap turǵanymda, lermin be birin men! Meniń súıiktim, móldiregen qara kózdi aıaýlym, saǵan qaı sózimdi dóptesem eken?! Seni qaıtsem, jaınańdata berer ekem? Mine, aq tún jamylyp, berer antym: «Men úshin seniń ár qımylyń, kúlkiń qazyna! Tek nasattanyp syńǵyrlaı bershi, meniń shyraılym! Men silkinsem, qandaı taýdy qulatar ekem, qara da tur! Qara da tur!» Súıgeninen kóńili qalyp, baz keship otyrǵan Rústemge aıtar Kákimtaı sózi, adam ulylyǵyn, pende patshalyǵyn pash etedi. «Bar másele bir kúnde sheshilmeıdi, Rústem. Men saǵan bir kepti baıandaıyn. Meniń bir aǵaıym motoıklden qulap óldi. Sol kúni onyń áıelin, qalt–qult etken sheshesin kórseń, olar bul qazany kótere almas der ediń. Biraq adamnyń ulylyǵy sonda: eń jaqyn adamyn joqtap, azalaı da biledi, tiri kisi retinde tirshiligin jasap, sol adamnyń urpaǵyn ósirý úshin óz boıynan tyń qaırat taba da alady. Qazir sol áıel úlken ulyn úılendirdi, nemere kórip otyr. Eń aýyr qaıǵydan da adam serpiledi eken. Ýaqyt bárine emshi.» Kákimtaı tek adal dos, senimdi serik ǵana emes, shyn dárejesindegi dármeni bıik, dárejesi dara muǵalim. Bul onyń mektepte tájirıbege kelgen kezindegi is-áreketinen tanylady. Tektek minezimen tanylar Saǵynǵa renjigen jan ekinshi bir balalardy kórgende, eljireı erip shyn ustaz, názik jandy muǵalim keıpinde kórinedi. «Kákimtaı ekinshi esikti ashty. Úsh qyz bala qatarlasyp keste tigip otyr. - Muǵalim, qarańyzshy, unaı ma kestem? - Muǵalim, menikin kórińiz. - Kákimtaı Serikbolovıch, ertegi aıtyńyzshy. «Mundaı balalardan ketý múmkin be?» Kákimtaı qansha aıaldaǵanyn ańǵarǵan joq. Sondaılyq bir pák senimmen qarap jaýdyraǵan móldir kózder, balǵyn júzder, syńǵyr únder. Sondaı bir oınaqy, jyly, sergek únder!» Kákimtaı ómirde de mahabatta da adal. Gúlına Kemelbekke ketip, qaıta kelgende de, Baqytbekke baryp kóńili sýyp kelgende de Kákimtaı bir qalypta, bir minezde súıgen júrektiń satylmas, aınymas sıpatymen qalady. Kákimtaıdyń bar qyzyǵy, oı túbinen tapqan asyly myzǵymas, ózgermestigi. Kitaptyń ón boıyndaǵy Kákimtaı obrazy altyn júlge, synbas syzyq bolyp órilip solmas serttiń sımvolyndaı aıshyqtalǵan. Búgingi barymyzdy basqa beınege aıyrbastap, altyn basty obrazdarymyzdy Batystyń alys shabysty, tabysty janǵa jat, tánge týys emes keıipkerleri aıyrbastap jatqanda tamyr basynda turar Kákimtaı sekildi jandar qajet-aq. Mahabatty adal, sharapta sharýasy joq, otbasy uıtqysy bolar, qyzmettiń qajymas torysy Kákimtaı sıpattas adamdar táýelsiz Qazaqstannyń keregi, muqtajy, negizgi ustyny. Óıtkeni qazaq ulty-memleket jasaýshy mıllatqa aınaldy. Al bul óz kezeginde mereıli mindetke, asqar asýǵa shaqyrýda. Avtor povesi ishinde qanyq boıaýmen kóriner – Gúlına. Gúlınany baıandap, sýrettep otyryp, jazýshy ózgelerdiń túr-turpatyn salystyra kórsetedi. Tómengi joldarda sekeńder, zypyldar Qarlyǵashtan, daýys kóterer, qaqaqtar Darıǵashtan bólek Gúlına sýreti sheber salynǵan. «Gúlına júrgende de, Qarlyǵash tárizdi ekpindep sekeńdemeı, Darıǵasha qaqaqtap arshyndamaı, jer oıylmasyn degendeı, týflıiniń bıik ókshesi men qıyq tabatyn jerge tıer-tımes eppen tıgizip qana adymdaıtyn. Sóılegende, ol Darıǵaǵa uqsap daýys kótermeı, Qarlyǵash sekildi zypyldamaı, syzylyp, ár sózine mán bere tamyljytady. Ol kúlgende de, aýzyn dabyraıtyp ashpaıtyn. Qansha tasynsa da, ernin sánmen kerip, basqa únge aýyspaı, tek syńǵyrlap kúlýdi qalaıtyn. Tipti jazý kezinde de qalam synyp keterdegendeı, ony qatty, eppen, jaıymen ustaýdy ádet etken. Gúlına kitap, dápter betterin de jyrtylyp ketpesin degendeı eppen aýdaratyn.» Sonsha sulý, ádemi Gúlınanyń ishki áleminen onyń óz monology syr tartady. Gúlınanyń minezinen belgi berer úzindi ózi sóılesin. «Qarlyǵash qandaı adam bolar eken? Áı, qaıdam? Tym ushqalaq, orǵa túspese jarar edi, bıyl ózine jelik bitipti. Ózin jas arý sanaıdy ǵoı deımin. Qaıdaǵy sulý?! Sándengen nesin alǵan deseıshi! Men bir modnyı kóılek tiktirsem, ol da sony kıgisi kep esi shyǵady. Sonymen teńelem deı me eken? Anada maǵan aıtady: «Syzylyp turyp oılaıtynyń aramdyq», - deıdi. Aram bop ne isteppin? Jigitiniń aldynda ony bir muqatqym keldi, kisimsigeni janyma batyp ketse, qaıteıin? Sony aramdyq deıdi. Saǵan ol az áli. «Sen ishi tarsyń», deıtinin aıtsaıshy! «Bireýge bolmasyn deısiń, ishiń tarylyp turady», - deıdi. Ishim tarylyp ne isteppin Ózi kesir bolsyn, tuqyrtqym kep turady, ras. Kesir bolmasa onda ne aqym bar?» Kákimtaımen alǵash óbisken tusta Gúlına kóńil kókjıeginen basqa sulba, sýyq soqpaq bar ekeni sezildi. «Tek jataqhanaǵa jaqyndap qalǵanda, Gúlına óz kóńil túkpirinde birdeńege alańdaǵandyq sezimi de ber ekenin baıqap, tańyrqap qaldy. «Men muny jaqsy kóremin ǵoı, endi ne kerek, báse ne kerek? Kemelbek – aspırant, onyń bolashaǵy zor. Bolsa, qaıteıin, ol saǵan tap Kákimtaıdaı eljiremeıdi. Bir dýsharlasty da, kórinbeı ketti. Kelgende de, Kákimtaı tárizdi. Seniń ár únińe zar bop, úzilip turǵan joq. Qarashy, Kákimtaı saǵan qalaı úzdige kónip tur,á? Sonda da sen jatyrsyń. Bátýasyz qyzsyń ǵoı sen. Kákimtaıym meniń, men tek seni súıem, súıem, estısiń be? Bilmeımin, birdeńege alaǵyzý bar mende. Túý, sol Kemelbek te, ne birjola joǵalam demeı, ne birjola janasam demeı, del-sal ǵyp qoıǵany nesi? Sen solaı shirenip júrgende, men ne isteýim kerek? Sonda da, árıne, aıaldaýǵa bolar edi. Al sen alyp-ushtyń. E, meıli. Nege meıli deısiń, óz taǵdyryńa nege enjar qaraısyń? Men Kákimtaıǵa tántimin ǵoı, onda artyq ne kerek? Degenmen, aptyqpaı irkile tursań, Kemelbekke de aýlanar ma ediń, qaıter ediń? Ras, tosyp, artyn ańdamadyń ba? Kákimtaı eshqaıda qashpaıtyn edi ǵoı. Aı, Gúlına, Gúlına, salmaqtashy, taıa basqan joqsyń ba?» Shyndyǵynda Kákimtaı muraty men Gúlına armany tilektes, baǵyttas! Joldas emes. «- Jolama dedim ǵoı! Seniń meni súıetiniń jalǵan. Súıseń, menen kem-ketik izdep, qazymyrlana berer me eń? Kemshilik tapqyshyn munyń! Sen bolmaǵanda, men endigi Kemelbektiń aıaýlysy bop júrer em ǵoı. Sen úshin ol kınoǵa shaqyrǵanda shyqpaǵanymdy bilmeýshi me eń? Sol kadirimdi bilmediń ǵoı sen. Márzııa altyn qyz ǵoı, sol ezýlep edi: «Ózindi álpeshteı biletin Kemelbekten aırylma. Sol Kákimtaıdy qaıtesiń», - dep. Men aqymaq. Meni asyp óltiretin kisi joq. Kemelbek – jigittiń tóresi, bolashaǵy qandaı? Meni kórgende, áli kúnge deıin qyzarańdaıdy. Al Kákimtaıdyń qaqyldaıtyny: «Sen kerenaýlanba, kúndiz-túni izden, oqy». Ne oqý, ne oqymaý keregin men ózim bilemin, vot, qaraǵym!». Kákimtaıdyń bar armany – aýyl muǵalimi bolý. «Bizdiń aýylda sút ishkiń kelse, óz sıyryńdy óziń saýasyń», - dep jymyńdaıdy Kákimtaı. «Sol jetpep edi? Sol aram qatqyrlardyń baýyryna kirip shoqıyp otyrmaqshy ma Gúlına?! Tapqan ekensiń qyljaqty. Gúlına ólmes jerin bilmeıdi degen. Sorly basym!.. - Gúlına ózin jer betindegi eń kóp aldanǵan, qaıǵy shekken adam sezindi. - Sen ǵoı ózindi pysyq kóresiń, á? Qaıdaǵy pysyq? Epteıli bolsań sóıter me ediń?». Kemelbektiń aldaýyna ushyraǵan Gúlına ǵylym kandıdaty Baqytbektiń shyrmaýyna urynady. Aýqatty turar Baqytbek úıine kelgende Gúlına mineziniń syry ashylady. «Úıde anasynyń ákesin yǵyrtyp, kinarattaıtyny esine tústi. «Bul ma, bul bastyq bop týra jıyrma jyl isteıdi. Jıyrma jylda kiristirgen jıyrma som qosymsha tabys bar ma eken? Jıyrma jyl tek jalaqyǵa qarap otyrmyz. Jalaqymen dúnıe jınaýǵa bola ma?» Bul – anasynyń sózi, ákesi joqta qamyǵyp aıtatyn sheri. Erteń sol sózdi Gúlına da ezip otyra ma, kim bilsin? Kákimtaımen qol ustassa, sol ýaıymǵa qamalmaǵanda, qaıda barady?»
Demek Gúlına úıden kórgen tárbıeniń ózge úlgisi, aqsha dep ótken kóńilsiz ómirdiń búginge jetken belgisindeı. Bul osy ýaqyttyń emdelýden ketken derti. Gúlına naryq pen paryqtyń arasy aıyrbastalyp ketken shaqtyń mol turpaty. Keleshekte kóriner jan desek anyq aıtamyz. Avtor bolashaqta beleń alar beıneni danyshpandyq sýretker sezimtaldyǵymen tanyǵan. Kitap sońy Gúlınanyń Kákimtaı qasynda ókine, óksı jylaýymen bitedi. Gúlına Kákimtaı qasynan tabylady. Bolashaǵy belgisiz. Aldy anyq emes. Jazarman Gúlına taǵdaryn oqyrmanǵa ustatyp ketkendeı sheshim shyǵarar oqýshy sekildi kórinedi. Povest soıalıstik realızm qalpynan shyǵyp basqasha sıpat alǵan. Gúlına Tolstoıdyń Karenınasy sekildi aıtýshy aıdaǵanyna júrmesi, ózinshe jón-joba tapqan tek jazýshy ǵana emes, ádebıet teorııasynyń has sheberi Q.P Júsip jańa órnek, qyzyq qyr shyǵarǵan. Bul da qalamgerdiń qazaq ádebıetine qosqan qadirli qazynasy, orasan oljasy. Tek bir adam jetistigi emes, qazaq ádebıeti shyqqan shynar shyńy desek qatelespeımiz. Sabaq oqyǵysy kelip qansha umtylsa da, moıyny jar bermes Seıil, shyndyq dep shyryldar Shárip, sezim shyrmaýynan shyǵa almas Rústem keń minezdi Áıken, kúlegesh qyz Raıgúl sekildi bir top jastar bólek alynsa, ómirdiń óz beınesindeı bolyp jastarǵa berilgen belgideı, bolashaq eskertpesindeı, úlken ómirdiń ózindeı bolyp aspırant Kemelbek, ǵylym kandıdaty Baqytbek, maskúnem Saparbek sýretteri sátti shyqqan. Júrmes jol, barmas baǵytty kórsetip turǵandaı beıneler som órilip, qapysyz qalanǵan. Shynshyl Shárip minezi myna úzindiden kórinedi. «Shárip dúńk etti: - Siz nege olaı deısiz? Sársenbaev qyńyr emes, qaıta aqyldynyń ózi. Qara kók kóıleginen de, tekshelene qıylǵan shashynan da, tesile synaı qaraǵan kózinen de ózine qulaı sengendik baıqalatyn, ınstıtýtty byltyr ǵana bitirgen pán muǵalimi Gúljamal Arynovna bul sózdi estigende, ańyryp, tańyrqap ta qaldy. Aldymen: «Rasynda, maǵan qarsy shyqqanyń ba?» - degendeı Sháripke bajaılaı qarap, artynsha: «Sen ne bilesiń?» - nyshanymen jymyń etip, izinshe: «Qandaı ańqaýlyq? Biraq bilmegenge jón siltemesek, bilgenimiz káne?» - degen aqyldy syńaıǵa aýysyp taqyldap: - Men munda ekinshi jyl isteımin. Al, seniń iske kiriskenińe on kún de ótken joq. Sóıte turyp maǵan shek keltirgiń keledi, á? - dedi. - Men óz kózim jetken jaıtty málimdep turmyn! - dedi Shárip bólme ortasynda qaqıǵan qalpy ár sózin shegelep aıtyp. - Al tyńdadyq, - dedi, Gúljamal Arynovna daýys mánerimen: «Dáleldiń túkke turǵysyz ekenin aldyn ala sezem», - degen ańǵar tanytyp. Sársenbaev bir sabaqta ushyp-qonyp tártip buza berse, ekenshi birinde muǵalimdi aýyz asha tyńdaıdy. Budan shyǵatyn qorytyndy ne? Túıin sol: bizdiń biraz muǵalimderdiń ózderinde izdenis jetpeı jatyr.» Jazýshynyń sýretkerlik qarymy da erkin kóriner tustar mol. Mysaly: «Samsaǵan terezeler de ár túrli. Bireýleri meni kór degendeı, erekshe nurlanyp, jarqyrap, shattana ózeýregendeı bolady. Endi bireýleri sabyr saqtaýdy jón kórgendeı, erekshelenbeı pań kózben qaraıdy. Birazy kúńgirt sáýlemen tumshalanyp, óz isim ózimde, maǵan tynyshtyq kerek degendeı, manaýraı túsedi. Kóp terezeler jaryq kózderin múlde óshirip, orny qaraıyp kórinip, tek uıqy, tynyshtyq, ońasha oı tilegendikti tanytyp turǵandaı.» Nemese myna sóılem. «Áıtse de, sol sýyq sóz Áıken kóńilinde qar búrkip, muz beldeýlentip bekinip qaldy.» Nemese keıipker Raıkúl: «Sodan keıin túrli muńaıyp, jelinip júrdim» deıdi. Renjidim, ókindim demeıdi. Jelindim degen tereń sózdi dál tergen. Demek jazýshy Q.P.Júsip shyǵarmashylyǵy áli zertteýdi, tekserýdi, saralaýdy qajetsiner biz boılamaǵan tusymyz. Kemshiligimizdi toltyrý keleshek isi. Ǵalym Ómir degenimiz «Men», Ǵylym degenimiz «Biz» Klod Benar Q.P. Júsip – qazaq ádebıetine 60 jyldar aralasqan eńseli de iri ári qabyrǵaly ǵalymdarymyzdyń biri. M.Áýezovtiń áńgimelerinen zertteýden bastalǵan soqpaq jol búgingi kúnderi sońynan sansyz shákirt ertken dańǵyl jol, jibek jolyndaı qanat talar uzaq ta, tuıaq tozar mol da. S.Qasqabasov, M.Maǵaýın, S.Áshimbaev, T.Jurtbaev sekildi ǵalymdarmen birge bastaý alǵan irgeli ǵalym oılary búgingi ádebıet ǵylymynda jeke mektep, tanys taraýǵa aınaldy. Ǵalymnyń tereń qaralyp, qordaly oıymen ereksheler eńbeginiń biri «Qazaq lırıkasyndaǵy stıl jáne beınelilik.» Bul jetpis jylǵy saıasat Sergeldeńinen keıingi qazaq ádebıetiniń mańǵazdy murasy poezııasy jóninde jazylǵan ult múddesin tý etken naý eńbek. Zertteýde aty endi ǵana jaryq kórgen Maǵjan, Shákárim, Máshhúr-Júsip týyndylary alǵash ret taldansa, Sáken, Ilııas, Beıimbet shyǵarmalary táýelsiz ádebıet turǵysynda, egemen el zertteýshisi bıiginde taldanady. HH ǵasyr basynda orys, arab, eýropa ádebıetinde basymdyq alǵan romantızm aǵymynyń ozyq, báıge alar oramy Maǵjanda, Sákende bolǵany aıtylady. Az qazaqta altyǵa bólgen saıasattan ada, buryn zaty emes aty bólek atalar Maǵjan, Sáken týyndylary enshiles qarastyrady. Zertteýshi Alashtyń eki ult aqynyn teteles taldaıdy. «Romantızmniń basty ereksheligi: kúndeliktegiden múlde bólek, adamnyń aıryqsha, oqshaý sezimderin jyrlaýmen baılanysty ekendigi málim dep aıtylǵanda aqyn basyndaǵy oqshaý hal ǵylym tilimen túsindiriledi. Bul sharttarǵa saı jazylǵan – M.Jumabaevtyń «Syrym» óleńi: Kúlsem eger, esim shyǵyp kúlemin, Jylaǵanda, qap-qara qan tógemin. Qasym bolsa, qanyn ishkim keledi, Dosym bolsa, jolynda onyń ólemin. Áıel súıem, biraq emes sendershe, Men súıemin, jan-denesin bergenshe. Jan denesin birdeı alam, ýlaımyn Qysyp súısem, qushaǵymda ólgenshe. Kúlý men jylaýdyń jeke ózi-aq qarama-qarsy uǵymdar ekeni aıan. Al, munda áıteýir bir kúlý emes, esi shyǵa kúlý, ánsheıin jylaý emes, qap-qara qan tógerlik jylaýǵa qarsy alynǵan. Aqyn munymen de toqtalmaıdy, bastapqy oıyn shırata túsip, qarsy bolsa, qanyn ishkisi keletin, dosy bolsa, jolynda ólýge daıar ekenin málimdeıdi. Al úzindi sońyndaǵy áıel súıýi de sheksiz qushtarlyqqa qurylǵan.» Maǵjan poezııasy qazaq ádebıetiniń kóp joǵyn toltyryp turǵanyn zertteýshi anyq tanyǵan. «Demek S.Seıfýllın, I.Jansúgirov, S.Muqanov tárizdi áriptesteri ómirdiń kúngeı jaǵyn kóbirek qyzyqtasa, nazarsyz, joqtaýsyz qalyp bara jatqan kóleńke tusqa M.Jumabaev kóbirek úńilse, munyń bári aqyndardyń birindegi joqty ekinshileri tolyqtyrýǵa umtylýy dep túsingen jón.» Q.P.Júsip óz zertteýinde ár qalamgerdiń stıli jazý tilinde ǵana emes, oılarynda ǵana emes, keıipker tańdaýynda da kórinerin qapysyz aıtady. «Mysaly, S.Muqanovtyń jaǵymdy keıipkerleri kóbinese («Móldir mahabbat» romanynan basqa týyndylarynyń bárinde derlik) kedeı tabynan shyqqan, kommýnıst partııasy isine berilgen adam retinde alynsa, M.Áýezovtiń unamdy qaharmany qashan da qaı taptan shyqqanyna qaramastan (Máselen, Abaı, Ábish t.b.), halqyna qyzmet etken óner adamy retinde kórinedi. Ras, «Abaı jolyndaǵy» Áıgerim aqyn emes, biraq onyń esinen ol ánshi, óleńdi, óner ataýlyna joǵary baǵalaýymen erekshelenedi. Bul jazýshynyń óner súıýdi birinshi kezekke qoıǵanyn dáleldese kerek. B.Maılınniń unamdy qaharmandary kóbine qaq-soqpen isi joq, momyn, eńbekshi, adal da ańqaýlaý adam jáne ádettegi qarapaıym pende bolsa (Báken, Azamat t.b.), S.Seıfýllınde ol óz qatarynan kóp ozyq, alǵa shyqqan belsendi kúresker retinde oqshaýlanady («Qyzyl suńqardaǵy «Erkebulan, «Tar jol taıǵaq keshýdegi» jazýshynyń óz beınesi, t.b.). B.Maılınde jýastyq, nemese aqjarqyndyq – unamdylyq belgisi retinde kózge tússe, T.Ahtanov ańqyldaq, ashyq bolyp kórinýshiniń jeksuryndyǵyna («Boran» romanyndaǵy Qasbolat), qatqyl, ojar tárizdiniń naǵyz abzal adam ekendigine («Qaharly kúnderdegi» Erjan, Murat, «Borandaǵy» Qospan t.b.) basa kóńil bóledi. Sondaı-aq lırıka janrynda da B.Maılınniń súıikti qaharmany kóbinese qatardaǵy eńbek adamy (máselen, Myrqymbaı t.b.) bolyp kelse, S.Seıfýllınde alǵa shyqqan, tý ustaǵan úzdik kúresker batyr keń dáripteledi. Qazaq ádebıetindegi iri sýretkerlerdiń keıipkerleri jónindegi tushymdy pikirdi Q.P. Máshhúr-Júsip ǵana aıtty. Jazýshy men keıipker egiz ekeni de osynda eskertildi. Flober «Bovarı hanym-«men» dese, M.Áýezov «Abaı men» dep aıta alady. M.Maǵaýın «Alasapyrannyń» sońǵy betterinde «meniń Oraz – Muhambetim osylaı óldi» deıdi. Keshegi keńes kezinde qalamgerge jumysshy, qoıshy, malshy beınesin somdatyp ádebıettiń baǵynda túsirip jibergen joqpyz ba? Alpamysty, Qobylandyny aıtar qazaq ádebıeti tym tómen, tar aıada qalǵan joq pa? Estet A.Súleımenov, qazaqı Q.Jumadilov, ult muraty M.Maǵaýınder ózine kerek, qajet, ózderine jaqyn keıipkerlerdi týdyra aldy ma? Zertteýshi eńbegi osyndaı suraǵy kóp, jaýaby joq jat jotalarǵa aıaq bastyrady, sanaǵa quryq laqtyrady. Q.P.Júsip eńbegi salystyrmaly ádebıettýnýdyń ozǵan órnegi. Salystyrmaly ádebıettanýǵa buǵan deıin sovettik ǵylym ádeıi jol bermeı, jónsiz búrkep kelgen sala bolatyn. Bul Abaı men Máshhúr-Júsip joldaryn salystyrǵanda baıqalady. «Abaı tárizdi Máshhúr-Júsiptiń de sóz zergeri ekenin aıqyndaı túsý úshin, eki aqynnyń «nápsi» haqyndaǵy saqtandyrýlaryna salystyra úńileıik: 1.Bireýdi kórki bar dep jaqsy kórme, Lapyldyq kórseqyzar nápsige erme! Áıel jaqsy bolmaıdy kórkimenen Minezine kóz jetpeı, kóńil bólme! (Abaı, 60 b.) 2. Jaıaý qyl, nápsińdi atqa mingizbeı baq, Mine qalsa, jortqyzyp, jelgizbeı baq. Ózin-ózi baǵýǵa kóp ál kerek, Kóz sońynan kóńildi júrgizbeı baq. (Máshhúr-Júsip, 93b.). Abaıda nápsi aldamshyldyǵyn ashý úshin, belgili bir qyzý, ystyqtyq sıpatyn asharlyq belgi «lapyldaq» kórikteýish (epıtet) sheber paıdalanylǵan. Al, Máshhúr-Júsip dereksiz uǵym nápsini jan ıesine aınaldyryp, ony jaıaý qylýdy shart etedi. Jaıaý júrý men atqa minýdiń qaısysy baıaý, qaısysy tez qozǵalý belgisi ekeni mal baqqan qazaqqa etene tanys kórinis desek, Máshhúr-Júsiptiń taǵy da ulttyq órnekti kádege jaratý sheberligin kóremiz. Al, atqa mingen kúnniń ózinde ony jortqyzyp, jelgizbeý máselesi qoıylýy da aqynnyń belgili bir áreketti damytyp bere birýin dáleldeıdi. «Kóńil» sóziniń dereksiz ekenin eskertsek te, ony jan ıesine aınaldyryp, kóz sońynan júrgizbeýdi aıtý da sharttylyq pen jandandyrý arqyly júzege asady. Sebebi kóz de, kóńil de bir adamǵa tán bolǵandyqtan, sózbe-sóz túsindirip, aldymen kóz, sońynan kóńil júredi deı almaımyz ǵoı. Munyń bári eki aqynnyń da ár sózge, sóz tirkesine erekshe mán bergenin, shaǵyn detalǵa shalqar shyndyq syıǵyzý sheberligin dáleldese kerek.» Zertteý atalmysh monografııadaǵy 331-332 betterde «temir» sózinen M.Dýlatov, M.Jumabaev, segizi Seri, N.Naýshabaev, S.Toraıǵyrov, Úmbeteı aqyn, A.Baıtursynov, I.Jansúgirov, B.Maılın, S.Muqanov, J.Jabaev, S.Seıfýllın jyrlarynda qandaı maǵyna qandaı órnekte qoldanaryn sonshalyq jiti, qutqarmas kóz, shyn sheberlikpen zertteıdi. Ár aqynda temir sóziniń qandaı, shyraı, sáýle alatynyna jete úńiledi. Ǵalym eńbegi qazaq sóziniń shyn joqshysy, izdeýshisi, ekenin sendire tańdaı qaqtyrady. Álem ádebıettanýyndaǵy Dj. Frezer sekildi eren eńbektiń erekshe eńbekshisi Q.P.Júsip zertteýleri bizdiń baǵasyz baılyǵymyz. Ustaz. Oqý danyshpandarmen júzdesý Oqytý – aqymaqtarmen kezdesý (F.Bekon ) Meniń Múbárak muǵalimim, ulaǵat ustazym, perishte peıil jetekshim Qýandyq aǵa Pazyluly Júsip týraly aıtý men úshin ońaı da, qıyn da. Ońaılyǵy bári kóz aldymyzda, keshe ǵana ótken. Qıyndyǵy bárin tolǵaı aıtýǵa qalam qarymy, til qýaty jete me... 1989 jyly Semeı qalasy Pedınstıtýt. Jaz. Úmit arqalap jetken qansha bala bilim teńizine jelken salyp arǵy jaǵalaýǵa stýdent bolyp jetpekke baq synasýda. Semeıdiń sulý tabıǵaty, Ertiske ıek súıeı ornalasqan pedınstıtýttyń bas ǵımaraty, júrekterin judyryqqa túıgen shákirtter, táńirinen tilek suraǵan ata-ana bári birigip Buhardyń bazaryndaı bas aınaldyrady. Maǵan osy oqý Ordasynda joǵary baǵa qoıǵan aqjoltaıym, sátti kúnderge bastar nurly sáýlem, tekti atanyń tuqymy, Baıannyń sıqyrly baǵy, jaqsylyq jaǵy Máshhúr-Júsip atanyń aman jetken amanat urpaǵy Qýandyq Pazyluly Máshhúr-Júsip eken. Ár muǵalim erekshe. Alashtyń ardaqtylarymen aralasqan, bileri ólsheýsiz, kórgeni kól, Muhańnyń qasynda, qanattas júrgen Qaıym Muhamethanuly, qııalap sóılep, sana sansyratar Qııanat Shaıahmetuly, qatal minez, tereń bilim ıesi Jaqsybaı Tursynuly, júrisi pań, sózi naqysh Arap Espenbetuly, stýdentti syrlasyndaı kórer Gúljanat Maldybaıqyzy, tóre minez, ózge sózdiń ıesi Tóken Qonysbaıqyzy, jıyrmasynshy jyldardan adasyp jetkendeı bekzat minez, sypaıy synyq Jumaǵalı Shákenuly, sózden sel jaýdaryrar Tóken Ibragımov ár qaısysy jeke shyń, muzart, Qarataý men Alataýlar, aýyl balasynyń basyn aınaldyrar, Baǵdat bazarynan básin taba almas asyldar edi. Ásirese Qýandyq Pazylulynyń sabaǵy sarǵaıyp jetken sary armannyń tańdaıyna tamyzar shárbat edi. Birinshi sabaqta-aq úıirip áketken ádebıet álemi taý tolqynǵa, tolassyz teńizge aınalyp ár jerden kelgen, oqýǵa tústim dep ortany oıyp júrgen stýdentter bilmesin kórgende múldem usaq tartyp, alasyryp ketedi-aq. Ádebıet tekke, túrge bólinerin taldaı órip, ár jannyń ózgeshe bolýyn baıandap asyqpaı túsindirýge kirisedi. Ustazdyń qolynda top jýrnaly bolady. Seniń bar tarıhyń, kúnáń men kináń, jaza basqan jalǵyz isiń bári sonda jazýly. Eger eki mınýt keshikseń, jazylyp turady, on bes mınýt keshikseń ol da jazylady. «Mınýs bir» degen adam shoshytar baǵalardy da osy Q.Pazylulynan alatyn boldyq. Ózge muǵalimderdeı Qýandyq Pazylulyn basqa taqyryppen, bos sózben aldap shyǵý múmkin emes. Stalın týraly, sovet ókimeti týraly sol kezdegi kóp talqylanyp jatqan máselege ustaz túsip ketpeıdi. Baǵyt bireý, jol bireý, maqsat aıqyn. Ol «Oqý, oqý jáne oqý». Osy sózdiń Quran-Kárimnen alynǵanyn Q.Pazylulynan estip tań qaldyq. Biz sharshaǵan kezde sóz aspanynda ustazben birge sharlaımyz. «Kirpish», «Tkat», «Oral», «Saratov» «Stakan» sekildi sózderdiń asyl túbi túrkilik, qazaqtyq ekenin estip ish tartamyz. «Qylpyp jaýǵan qar», «jylbysqy qar» sekildi qar túriniń myń san túrin ustazdan uǵynamyz. Qazaq halqy ózi týa bitti jazýshy, qazaqtyń ózi qalamger deıdi ustaz sóz sıqyrdy shákirtterimen birge tamashalap. Bir qaraǵanda shaıqy minez, Qojanasyr qylyǵy bar sekildi kóringenmen shyndyǵynda bir kórgenin, jalǵyz estigenin umytpaıdy. Keı áńgimesi ishek qatyrady, dámdep aıtady. Sendire aıtady. Kúlmeý múmkin emes. «Myna bir stýdent óte ótirikshi eken deıdi. S. atty stýdent qyz. - Nege deımin. Ádebıettanýǵa kirispege emtıhan tapsyrar kezde, baǵasy nashar, baby joq edi. Sheshem qaıtys boldy dep jylap eńirep jetti. Kózi bulaý. Apyraı dep úshpen jiberdim. «Ádebıet synynda» aǵam óldi dep jetti... Kelesi kýrsqa ketti. Besinshi kýrsta ákem óldi dep tur. Dál emtıhan aldynda bir áje keldi. Osylaı, osylaı jańaǵy aıtqan «stýdent qyzdyń sheshesimin» deıdi. Mássaǵan meniń bilýimshe ol otbasynan eshkim qalmaýy kerek. Arýaqpen tildeskendeı aqyryn sóz ushyǵyn uzartamyn. - Aǵanyń qaly qalaı, kúıli qýatty? - A, ákesi me? Aman-esen aýylda júrip jatyr, jaıy jaqsy, shúkir, nemerelerdiń qasynda, ujymmen birge jazǵa daıarlanyp jatyr. - Aǵalary? - Aǵalary aýylda, basy aman, baýyry bútin. Sheshesin ózim kórip turmyn. Ne deımin. Mine solaı baǵa úshin bar týǵanyn qyryp tastaǵan jandardy da kórdik. Erteń bular mektepke barady. Uıaty joq, ary az muǵalim shákirtke ne bermek? Oqýshy budan ne almaq. Netken ókinishti, qorqynyshty. Túńilgen ustaz túrinen júrek birge aýyrady. Biraq bul qaıta qurýdan soń, qoǵam aqsha ıisine batyp bara jatqan shaq bolatyn. Tolqyn aýysyp, zaman ózgerip turǵan kezde ult ustazdary da borandy burqasyndy kezge kelip at basyn tirep turǵan... Q.Pazyluly týǵan el, ósken jerge Kerekýge bet alǵanda bir ǵana múddemen bettegen edi. Qadirli de qymbatty qazaq tiliniń týyn kóterý, memlekettik tildiń mereıin asyrý basty maqsat bolatyn. Shyraıly shákirt, oqýǵa qushtar oqýshy ósirý-osy edi bilim baǵbanynyń armany. Zerttelmegen balalar ádebıeti ǵylymyna shákirtterine túren salǵyzdy. Áli boılanbaǵan osy ǵylym salasyn toltyrý ustaz tilegi, qalaýymen júzege asqan. Ustaz shákirt tandaǵanda qaıda týǵanyna, eldes, jerles, aýyldas, týmalas, rýlas degenge mán bergen emes. Sońynan ergen ár shákirt adamǵa emes, Alashqa ne beredi degen suraýǵa jaýappen bolǵandyǵynda. «Tárbıesi durys emes ata-ana otbasyn buzsa, bir muǵalim bir aýyldy múgedek etedi.» Bar qaǵıda osy. «Abaıdy bilmes, «Abaı jolyn» bilmes shákirt qaýipti muǵalim, erteń elge dert. Endeshe ondaıǵa oqý ordasynda oryn joq.» Qatań qaǵıda halyq ıgiligi úshin. «Nadan shákirt meni ustazym demesin.»
Tipti bir joly ustazdyń sabaqqa oqta-tekte keler óz týǵanyn oqýdan shyǵaryp jibergenine kýá boldyq. Bilim – talas, oqý-jarys, onda týystyq, parashyldyq joq. Qoǵam derti ustaz boıynda joq.
Mine, meniń ustazym – Q.Pazyluly Máshhúr-Júsip. Ustaz úddesinen shyǵar ıgi ister jasaı qoımaǵanym anyq. Biraq osyndaı ustazdy buıyrtqan Táńirge táýbe. Ádebıet áleminde meniń ustazymnyń izi ǵana emes, joly bar ekeni aqıqat.
Kóp jasańyz bilimi bel asyrmas, aqyly asqaq ustaz. Sizge myń qurmet.

Facebook - парақшамызға жазылыңыз!