Tasada qalǵan týyndy

550

Júz jyldyń júzi boldy Abaı murasyn azyq qyp kele jatqanymyzǵa. Áli de tamyryn qoparyp, tanyp boldyq dep aıta almaımyz. Jumbaq jannyń syry shyn máninde ońaı bolmaı shyqty. Sózimizge tuzdyq qylǵaly otyrǵan týyndynyń biri – «Kıtab tasdıq». Atalmysh shyǵarmanyń  biz osy kúnge deıin túpnusqa mátinin oqymaı, tek aýdarmasymen aldanyp kelippiz. Bylaısha aıtqanda, Múrseıit qoljazbasynan bermen qaraı Abaıdyń «Kıtab tasdıq» shyǵarmasynyń túpnusqasy qazaq oqyrmanyna jetpegen. Tek qazaq tilindegi tárjimáni mise tutyp, ony túpnusqaǵa teń kórip júre bergenbiz. Iaǵnı, baqyrdy altynǵa balaǵanbyz.  Abaı sonda «Kıtab tasdıq» shyǵarmasyn qaı tilde jazǵan? Shaǵataı tilinde. Iakı musylman-túrkı, ıakı qadymsha, ıakı kıtabı tilde. Bári bir nárse. Qazaqtyń ádebı tilin túrlendirgen Abaı tek «Kıtab tasdıq» týyndysyn osylaı ózgeshe tilmen jazǵan. Sebebi «Kıtab tasdıq» – kórkem shyǵarma emes, ǵylymı eńbek bolatyn. Al, shaǵataı tili – búkil túrik jurty myń jyl boıy qoldanǵan ortaq til edi. Ǵylymı hám ádebı. Ol órnekpen kezinde Júsip Balasaǵúnı, Qoja Ahmet Iasaýı, Nasreddın Rabǵýzı, Sáıf Saraıı, Qadyrǵalı Jaılaıyrılar jazdy. «Kıtab tasdıq» – osy kúnge deıin baǵy ashylmaı kele jatqan týyndy.  Onyń baǵy ashylýy úshin eń áýeli onyń túpnusqasy jarııalanýy kerek qoı. Túpnusqa sonaý baıaǵy arhıv sórelerindegi Múrseıit qoljazbasynyń ishinde shań basyp, jatyp qaldy. Sodan beri shyǵarma A.Baıtursynovtyń jańasha arab álipbıimen de, keıingi latyn hám kırıll alfavıtimen de jaryq júzine shyqqan joq. Al, biz oqyp júrgen qazaqsha aýdarma týyndyǵa óz aty qoıylmaı, osy kúnge deıin «38 qara sóz» degen laqap atpen júr. Óte yńǵaısyz uıat nárse eken. Abaıdan uıat, urpaqtan uıat. Abaıdyń avtorlyq quqy ábden aıaq asty bolyp kelipti. Avtorlyq quqyn daýlap, sotqa júginetin Abaı joq. Já, ashynǵannan aıtylyp jatqan sóz.  Eshten de kesh jaqsy degen. M.Áýezov atyndaǵy Ońtústik Qazaqstan memlekettik ýnıversıteti janynan ashylǵan «Muhtartaný» ǵylymı-zertteý ortalyǵy osy máselege óz úlesin qospaqqa talpynyp otyr. Osy joldar avtory osydan tórt-bes jyl buryn óziniń bir talapty shákirtine «Abaıdyń «Kıtab tasdıq» shyǵarmasyndaǵy kórkemdik, tanymdyq máseleler» atty dıplomdyq jumys berdi. Ol shákirttiń aty-jóni – Ázimhan Isabek. Ázimhan qazir bildeı magıstrant. Ol óziniń dıplomdyq jumysyn sátti qorǵap, osy taqyrypty endi magıstrlik dıssertaııa retinde zerttep júr. Jaqynda ol belgili arabtanýshy ǵalym Abdýlla Joldasben birge Abaıdyń «Kıtab tasdıq» týyndysynyń trasnkrıpııasyn  jasap shyqty. Jasap shyqty dep aıtýǵa ǵana ońaı. Bir jeri óship, bir jeri kógerip, sarǵaıǵan paraqtardan Abaıdyń árbir sózin, árbir árpin tanyp, oqyp shyǵý ońaıǵa túsken joq. Onsha-munsha oqylmaǵan tustary da bar ázirshe. Transkrıpııa M.Áýezovtiń murajaı úıindegi Múrseıit qoljazbasyna súıenip jasaldy (LMMA. Kıpr-1, №351). Qoljazbany qolǵa túsirýge qol ushyn bergen murajaı dırektory Dıar Qonaevqa aıtar alǵysymyz sheksiz. Alda atqarylar ister shash-etekten. Sóıtse de, osy bir mańyzy eleýli jańalyqty el-jurtpen bólisýdi jón kórip, mátindi jarııalaýǵa berip otyrmyz. Oqyrman Abaıdyń tasada qalǵan týyndysyn oqyp, rahattanyp, lázzát alsyn degen oımen. Ǵasyr qoınaýynan arshyp alynǵan Abaı atamyzdyń murasyn búgingi urpaq tosyrqap, jatyrqamaı qabyldaıdy degen úmittemiz. Kezinde ataqty professor Áýelbek Qońyratbaev: «Abaıdyń eń qıyn-qystaý oılarynyń biri 38-inshi qara sózi. Buǵan ázirge eshkimniń tisi batpaı júr» degen edi (Á.Qońyratbaev. Qazaq eposy jáne túrkologııa//Farabı jáne Abaı. Ǵylym, Almaty, 329 b). Bálkim  osy basylym tis batyrýdyń alǵashqy baspaldaǵy bolar.

 

Aqjol Qalshabek

«Muhtartaný» ǵylymı-zertteý ortalyǵynyń

 aǵa ǵylymı qyzmetkeri   

 

Abaı

       Kıtab tasdıq

    (transkrıpııasy)

 

Eı, júrágimniń qýaty fárzándlárim! Sizlerge adam uǵlynyń minázlári týraly biraz sóz ıazyp, ıadgar qaldyraıyn. Yqylasmánán oqyp, uǵyp alyńyzlar. Anyń ýshin mahabbatynyń qulaýy bolyp tabylady. Mahabbat – adamnyń adamnyǵy, ǵylym, aqyl nársálármánán. Munyń tabylmaqlyǵyna sábápler birinshi haýas sálım hám tán saýlyq. Bular týysynan bolady. Qalmysy ózgeleriniń bári ıahshy ata, ıahshy ana, ıahshy qurby, ıahshy ýstazdan bolady. Talap, uǵym  degen muhabbattan ıoǵary shyǵady. Ǵylym-bilimge mahabbattandirilmák álgi aıtylǵan ýsheýinen bolady. Ǵylym-bilimni bala áýál basynan ózi izlánip tapmaıdy. Basynda zorlyqmánán ıakı aldaýmánán úıir qylý kerek. Úırene kele ózi izlegendeı bolǵansha. Qashan bir bala ǵylymny mahabbatmánán kókserlik bolsa, sonda ǵana anyń aty «adam» bolady. Sonan soń ǵana Allah Taalany tanymaqlyq, ózin tanymaqlyq, dúnıáni tanymaqlyq, ózi adamshylyǵyn buzbaı jálib manfaat, dáfǵy mazarratlarny aıyrmaqlyq sekildi ǵylym-bilimni úırense bolar dep úmit qylmaqqa bolady, bolmasa ıoq, anyń bolmasa shala. Anyń ýshin kóbinásá balalaryn jasynda ata-analary qııanatlyqqa salyndyryp alady. Sońynan mollaǵa bergen bolady, ıa ol balalar ózlári barǵan bolady, heshbir bahra bolmaıdy. Ol qııanatshyl balalar talapqa da, ǵylymǵa da, ýstaýǵa da hátta ıman ıǵtıqadqa da qııanatmánán bolady. Bul qııanatshylar ıarym adam, ıarym molla, ıarym musylman. Olarnyń adamlyǵynyń kamalat tapmaǵy qıynnyń qıyny. Sebebi: Allah Taala – haqıqatmánán rastlyq ıoly. Qııanat –  haqıqatmánán rastlyqtyq dushmany. Dushmany arqyly shaqyrtqanǵa dost kele me? Kóńilde ózgá mahabbat turǵanda haqlyqny tapmaıdy. Ǵylym-bilimi rasqa, aqıqatqa qumar bolyp, hár nársániń túbin, hıkmátin bilmákká yntyqlyq birlán tapylady. Ol Allahnyń ılimi emes, hámmany bilátuǵyn ilimge yntyqlyq ózi de adamǵa ózindik ılim beredi. Anyń ýshin Allahnyń ózine ǵashyqlyq, Ǵylym – Allahnyń sıfaty, Ol – haqıqat, Oǵan ǵashyqlyq, ózi de haqlyq hám adamlyq dúr. Bolmasa mal tapmaq, maqtan tapmaq, ızzet-qurmát tapmaq sekildi nárselerniń mahabbatynan ǵylym-bilimniń aqıqaty tabylmaıdy. Mal maqnan, ızzet-qurmát adamny ózı ızláp tabylsa, adamlyqty buzmaıdy hám kórik bolady. Eger de adam ózi olarǵa tabynyp ızlásá tapsa da, tapmasa da adamlyǵy ıoǵalady. 

Endi haqıqat sýıip, shyndy bilmek qumaryń bar bolsa, adamlyqqa laıyqly yqylasly qulaǵyńny qoı. Áýál din ıslamnyń jolyndaǵy bándeler ımannyń haqıqatyn bilsin! Iman degánimiz – bir ǵana ınanmaq emes, sen Allah Taalanyń birligine ýa Quran onyń sózi ekándigine ýa Paıǵambar sallalahý alaıhı ýássalamnyń anyń tarapynan elshi ekendigine ınandyń, já ne bitti? Sen Allah Taala ýshin ıman keltirámisiń ıa óziń úshin ıman keltirámisiń? Sen ıman keltirmásáń de Allah Taalaǵa heshbir kemshilik ıoq edi. Óziń ýshin ıman keltirseń já, ınandyń ol ınanmaqlyǵyń qur ǵana ınanmaqlyqmenen qalsa, saǵan faıda bermáıdi. Anyń  ýshin sen óziń ınanmaqlyǵyńnan faıdalanbadyń, faıdalanaıyn deseń faıda beredi, kámil ıman bolady. Paıdany qalaısha alýdy bilmek kerek. 

Siz: «Ámántý bılláhı kámá ýá bı ásmaıhı ýa sıfatıhı» dedińiz. Ol ısimýllahtar hámma  Allah Taalanyń fıyl azımlarynyń atlary, olardyń maǵynasyn bil hám segiz sıfaty zatııalary ne degen sóz kámil úırán. Ózińdi anyń quly bilip, ózińe mýslım at qoıyp, táslım bolǵanyńga rast bolasyń da, óz fıyllaryńdy soǵan óz hálińshe uqstaýdy shart qyl. «Allah Taalaǵa uqsaı alam ba?» dep nadandyqpánán ol sózdán jıirkenbe, uqsamaq – dál birdeılik daǵýasymenen emes, sonyń sońynda bolmaq. Anyń ýshin Allah Taalanyń sıfatlary: Haıat, Ǵylym, Qýdret, Basar, Sámı, Irada, Kálám, Tákýın. Bul segizinen Allah Taaladaǵydaı  kámelet, azamat birlán emás bolsa da, bándásindá ýá hárbirinen óz halynsha bar qylyp ıaratypty. Já, biz ózimizdiń boıymyzdaǵy segiz zárra atlas sıfatymyzdy áýál Allah Taalanyń segiz uluǵ sıfatynan bas burǵyzyp, ózge jolǵa salmaqpenen bizdiń atymyz mýslım bola ala ma? Bolmasa kerek. Já, ol segiz sıfatyna sıfatymyzdy hám ol atlary birlán ol aǵlamlanǵan, fıl Qudaǵa fıylymyzny ertpek ne nársemen tabylady? Any bilmek kerek. Ol Allah Taalanyń zaty heshbir sıfatqa muqtaj emes. Bizniń aqylymyz muqtaj. Ioǵarydaǵy jazylmysh sıfatlar birlán tarıflap, tanymaqqa kerek. Ágárde ol sıfatlar birlán tarıflanbasa bizge maǵrıfatýlla qıyn bolady. Biz Allah Taalany óziniń bilingáni qadar ǵana bilemiz. Bolmasa túgel bilmekke múmkin emes. Zaty túgil, hıkmátine heshbir hakım  aqyl eristire almady. Allah Taala – ólsháýsiz, bizniń aqylymyz – ólsháýli. Ólsháýli birlán ólsháýsizni bilárgá bolmaıdy. Allah Taalany «bir» deımiz, «bar» deımiz, ol «bir» demáklik te aqylymyzǵa uǵymnyń bir tııanaǵy ýshin aıtylǵan. Bolmasa ol «bir» demáklik te Allah Taalaǵa laıyqly kelmeıdi. Anyń ýshin mýmkınatynyń ıshınde ne nárseniń ýjýdi bar bolsa, ol birlikten qutylmaıdy. Hárbir hadıská aıtylatuǵyn bir qadımge tarıf bolmaıdy. Ol bir Qudaı degen sóz ǵalamnyń ıshinde, ǵalam Allah Taalanyń ıshindá. Qudaı tabaraka ýa Taala kıtaplarda sýbýtııa sıfatlar birlán, ýa toqsan toǵyz asmaı húsnalary birlán bildirgán. Bularnyń hámmasy Allah Taalanyń zatııa, sýbýtııa, ýa fıılıa sıfatlary dúr. Men munda sizlárgá tórteýin bildiráıin. Onyń ekeýi: Ǵylym, Qudirát. Segiz sıfattan qalǵan altaýy bularǵa sharh. Ol altaýynyń biri – Haıat ıaǵnı Tirilik. Allahny bar dedik, bir dedik. Ǵylym, Qudirát sıfaty birlán sıfatladyq. Bul birlik, barlyq Ǵylym, Qudirát áýáldá bolarlyq nársálár mi? Álbáttá, Ǵylym, Qudireti bar boldy. Haıaty – maǵlum, biri – Irada, ıaǵnı – qalamaq. Ol hesh bir nársege hareket bermeıdi, hámmege hareket beretuǵyn Ózi. Ol Irada ǵylymynyń bir sıfaty: Kálám ıaǵnı sózlágúshi  degán, sóz háripsiz, daýyssyz bolýshy ma edi? Allahnyń sózi – háripsiz, daýyssyz. Endi olaı bolsa, aıtqandaı qylyp bildirátuǵyn qýdiráti ıaná – Basar, Sam, Kórýchi, Estýchi degen. Kórmági, esitmági bizlár sekildi kózmenen, qulaqmenen emes bolatuǵyn nársálárin kórgendeı, eshtkendeı bolatuǵyn ǵylymynyń bir sıfaty, biri – Tákýın, ıaǵnı barlyqqa keltirýchi degán sóz. Eger barlyqqa keltirmági bir óz aldyna sıfat bolsa Allah Taalanyń sıfaty ózindeı qadım ázálı hám ábádı bular da hámıshá barlyqqa keltirýdán bosanbasa, bir sıfaty bir sıfatynan úlken ıa kishi bolarǵa ıaramaıdy. Olaı bolǵanda Ǵylym, Qýdiret sıfatlary sekildi bosanbaı hár ýaqyt ıaratýda bolsa, bir yqtııarsyzlyq chyǵady. Yqtııarsyzlyq Allah Taalaǵa laıyqly emes. Anyń barlyqqa keltirmági Qýdretine ǵana bir sharh. Bul Ǵylym, Qýdiret eki sıfaty birlán, segiz sıfat buzylmasnan týgel bolady. Ol ǵylym qýdirette eshbir nıhaıatsyz, ǵylymynda ǵaflát, qýdiretinde epsizlik ıaná nasharlyq ıoq. Sonın sanatyna qarap bilesiz. Bul kózgá kórilgán, kóńilgá sezilgán ǵalamdy qandaı hıkmátmán ıarashtyryp, qandaı qýdirátmán ornastyrǵan hesh adam balasynyń aqyly ıetmeıdi, biraq bándásindá aqyl – húkimchi, ǵaırat, qýatmenen – qyzmet qylýchy, bolýchy edi. Soǵan qarap oılaısyz: Allahnyń sıfatynda solaı bolmaqqa tıis. Biraq áýáldá aıtqanymyz Ǵylym, Qýdiret bizniń uǵýymyzǵa  ǵana eki qısap bolmas, biraq ǵylymna qýdiret bolýǵa tıis. Olaı bolmasa sıfatlar óz ortalarynda biri – tábıǵ, biri – matbýǵ bolady. Bul bolsa, tarıf Rabbyǵa ıarashmaıdy. Segiz sıfat qylyp ıaná ol sıfatlaryna la ǵaırý ýá lá hýá bolyp, bulaı aıtýda, bulardan bir óz aldyna jamaǵat ıakı jamıat chyǵyp ketedi. Bul bolsa kelismeıdi. Ágárde sıfatlaryna hár birin basqa-basqa degende, kóp nárseden jıylyp ıttıfaqmenen Qudaı bolǵan bolady. Bulaı deý batyl, bir ǵana qýdirát bándede bolǵan qýat; qýdiret ǵylym aqyldan basqa bolatuǵyn edi. Allah Taalada bolǵan qýdiret – ǵylym hám Rahmát. Ol Rahmet sıfaty segiz sıfat ıchınde ıazylmasa da hám Allah Taalanyń Rahman, Rahım, Ǵafýr, Ýadýd, Hafız, Sáttar, Rázzaq, Nafıǵ, Ýákıl, Latıf degen esimlárine bınan bir ulyǵ sıfatynan qısaplaýǵa ıaraıdy. Bul sózime naqlııa dálelim – ıoqarydaǵy ıazylǵan Allah Taalanyń esimlári, aqylııa dálelim Qudaı Taala bul ǵalamny aqyl etmeıtuǵyn kelisimmen ıaratqan, anan basqa birinen biri faıda alatuǵyn qylyp ıaratypty. Jansyz ıaratqanlarynan faıda alatuǵyn, jan ıesi haıýanlarny ıaratyp, janly haıýanlarynan faıda alatuǵyn aqylly ınsanny ıaratypty. [Hashııa:Haıýanlarny asyraıtuǵyn jansyzlarny eti aýyrmaıtyn qylyp, jan ıesi bu haıýanlarny adam balasyn asyraıtuǵyn etip, mahsharda suraý bermáıtuǵyn qylyp, endi bularnyń hámmasynan faıda alarlyq aqyl ıesi qylyp, ıaratqan]. Adam balasynan mahsharda suraý berátuǵyn qylyp ıaratqandyǵynda  hám adalát hám mahabbat bar. Adam balasyn qurt, qus, ózge haıýan sıfatynda ıaratmaı bul gúzál sıfatta qylyp, eki aıaqqa bastyryp, basyn ıoqary turǵyzyp, dúnıeni kózderlik qylyp, ózge haıýanlar sekildi tamaqty óz basymen aldyrmaı, yńǵaıly eki qoldy basqa qyzmet qyldyryp, aýzyna as bergende ne iship, ne jegenin bilmeı qalmasyn dep, ıisin alyp lázzatlanǵandaı qylyp, aýyz ústine muryndy qoıyp, anyń ústinen tazalyǵyn baıqarlyq eki kóz berip, zarardan qorǵap turarlyq qabaq berip, ol qabaqtarny jaýyp turarlyq qajalmasyn dep kirpik jasap, mańdaı teri týra kózge aqpasyn dep, jýzine kórik qylyp, biriniń qolynan kelmesteı isti kóptesip bitirmaqqa, bireýi oıyn bireýine uqtyrarlyq tiline sóz berip ıaratmaqlyǵy mahabbat emes pe? Kim ózińe mahabbat qylsa, sen de oǵan mahabbat qylmaǵyń qaryz emes pe? Aqyl kózimen qara: kún qyzdyryp, teńizden bult shyǵarady eken. Ol bultlardan ıańbyr jaýǵyzyp, jer júzinde neshe túrli dánderdi ósirip,  jemislárni óndirip, kózge kórik, kóńilge rahat, gúl-báıshesheklárni, aǵash-ıapraqlarny, qant-qamyslaryn óndirip, neshá túrli nábatatlarny óstirip, haıýanlarny saqtatyp, bulaqlar aǵyzyp, ózán bolyp, ózánder aǵyp darııa bolyp, haıýanlarǵa, qusqa, malǵa sýsyn, balyqlarǵa oryn bolyp jatyr eken. Jer maqtasyn, kendirin, jemisin, kenin; gúllár gúlin, quslar júnin, etin, jumyrtqasyn; haıýanlar etin, sútin, kúshin, kórkin, terisin; sýlar balyǵyn; balyqlar ıkrasyn, hátta ara balyn, balaýyzyn, qurt-jibegin, ıpákin – hámmasy adam balasynyń faıdasyna jasalyp, heshbirinde bul meniki derlik birnárse joq, bári – adam balasyna taýsylmas azyq. Mıllon hıkmátmán jasalǵan mashına, fabrıka adam balasynyń rahaty, faıdasy ýshin ıasalsa, bul ıasaýshy súıgánligi emes pe? Kim seni súıse, ony súımek qaryz emes pe? Adam qanaǵatsyzlyqmenen bul haıýanlarnyń tuqymyn qurtyp, aldyńǵylar artqylarǵa jábir qylmasyn dep, malny adam balasynyń óziniń qorǵanyna qorǵalatyp, ózge haıýanlarna birin ushqyr qanatyna, birin kúshti qýatyna, birin eki aıaǵyna súıentip, birin bıik jartasqa, birin tereń tuńǵıyqqa, qalyń ormanǵa qorǵalatyp hám hárbirin ósip-ónbekke qumar qylyp, jas kúninde kishkene ýaqytynda shafqat sıqyry birlán bastaryn baılap, qamqor qylyp qoımaqlyǵy – adam balasyna ósip-ónip, teńdik alsyn emes, bálkı adam balasynyń úzilmes násiline, taýsylmas azyq bolsyn degendik. Já, bul hıkmetleriniń hámmasynan marhamat hám adalat zahır tur eken. Biz ortamyzda bul marhamat, adalatty ımannyń shartynan hısap qylmaımyz. Anyń ýshin mýslım bolǵanda Allahqa táslım bolyp, Anyń ıolynda bolmaq edik, bolǵanymyz qaısy? Bul eki aı menen kúnnen artyq maǵlum turǵan joq pa? Fıǵyly Qudanyń heshbirin de qarar qylmaımyz, ózgelerde bolǵanyn jek kórmeımiz, ózimiz tutpaımyz, bul qııanatshylyq emes pe? Qııanatshylyqqa bir qarar turǵan adam –  ıa musylman emes, eń bolmasa shala musylman.

Allah Tabaraka ýa Taalanyń bándelerine salǵan joly qaısy? Ony kóbi bilmeıdi. «Táfakkarý fı alá ılláhı, Innalaha ıýhıbbýl mýqsının» degen aıatlarǵa heshkimniń yqylas kóńilimánán ǵylymy jetip, quptaǵanyn kórgenim joq. «Átámýrýn ánnásá bılbırrı ýáhsıný ınnallaha ıýhıbbýl mýqsının», «ýállázıná ámáný ýá amılý salıhatı ýáláıká ashabýl jánnátı hým fıha halıdýn» degen aıatlar qurannyń ishi tolǵan «amalýs salıh» ne ekenin bilmeımiz. «Ýá ámmallazıná ámaný ýaamılýs  salıhatı fáıýáffıhım ýjýráhým ýallahý lá ıýhıbbýz zalımın» aıatyna qarasań, ǵamalýs-salıh zalymdyqnyń zıddy bolar. Olaı bolǵanda adálát, rafqat bolarǵa kimde-kimniń adalaty joq bolsa, onyń haıasy joq, kimniń uıaty joq bolsa, onyń ımany joq degen paıǵambarymyz sallalahý aláıhı ýássálámniń hadıs shárıfi «mán lá haıa láhý lá ımana láhý» degen dálel dúr. Endi belgili kı ıman qur ınanysh birlán bolmaıdy. adálát ýa rafqat birlán bolady. Ǵamalýs-salıh adalatli ýa marhamatly bolmaq, kúlli tán birlán qylǵan qulshylyqlarynyń heshbiri adalatni, marhamatny bermeıdi. Kóziń kúnde kóredi, namaz oqýshy, rýza tutqýlarynyń ne hálátta ekenlikláriniń oǵan dálel kerek emes. Bálkı adálát –  barsha izgilikniń anasy dúr. Insaf, uıat osy ádáláttan chyǵady. Anyń ýshin adálátli adamnyń kóńiline keledi: men óz kóńilimne Halıq menimen sondaı-mundaı qylyqlarymen muamalá qylsa eken dep oılap turyp, ózim sol qylyqlarymenen muamálá qylmaǵlyǵym jaramaıdy ǵoı dep, sol ózi adálát hám ınsaf ta emes pe? Ol hámma jaqsylyqnyń basy emes pe? Já, olaı hulqmenen oılaǵan kisi Hallaqyna shúkirini nege oılamasyn? 

Shúkirlikten ǵıbadatnyń bári týady. Endi zınhar adaláttan, shafqattan bosanbańnar. Eger bosansań, ıman da adamlyq ta hámmasy bosanady. Allaıar sofynyń bir fárdádán ıýz fárdá bıjaı degeni basyńa keládi. Endi bizniń taǵrıf boıynsha Qudaı Taala Ǵalymly, Rahymly, adálátli, Qýdiretli edi. Sen de bul ǵylym, rahım, adálát úsh sıfat birlán sıfatlanbaq ıjdıhadin shart ettiń, musylman boldyń hám tolyq ınsanııatyń bar bolady. Belgili  jáýanmártlik úsh haslat birlán bolar degen: sıddyq, káram, aqyl – bul úshinden sıddyq adálát bolar, káram shafqat bolar. Aqyl maǵlum dúr, ǵılmniń bir aty ekánligi, hár adamnyń boıynda Allah Tabaraka ýa Taala táhmın bar qylyp ıaratqan, biraq oǵan rıýaj berip gúldándirmák bálkı adam óz halynsha kámalatqa ıetkizbek jáhátinde bolmaq bolar. Óz ıjdıhádiń birlán nıet hals birlán izlenseń ǵana berile turǵan nárseler, bolmasa ıoq. Bul aıtylmysh úsh hasládiniń ıeleriniń aldy – paıǵambarlar, anan soń áýlıeler, anan soń hakımler, eń aqyry – kámil musylmanlar. Bul ýsh túrli fıyl Qudanyń sońynda bolmaq, ózin qul bilip, bul fıyllerge ǵashyq bolyp, tutynbaqny paıǵambarlar úıretti, áýlıeler uqty, ǵashyq boldy, biraq ýhraýı faıdasyn ǵana kúzetti. Ǵashyqlyqlary sol halaqqa jetti-kı, dúnııany, dúnııadaǵy tıerlik faıdasyn umytty. Bálkı hısapqa almadylar. Hakımlár dúnııada tabatuǵyn faıdasyn sóıledi. Ǵıbrat kózimen qaraǵanda ekisi de birinen-biri kóp jyraq ketmeıdi. Anyń ýshin hárbiri aıtýy basqasha bolsa da, Allah Taalanyń sanaatyna qarap, pikirlánbákti ekisi de aıtty. Pikirlánmák  sońy ǵıbratlánmák bolsa kerek. Bul aqyl, ǵylym hár ekisi de ózin zorǵa hısaplanmaqny, zulymnyqny adam ózindeı adamny aldamaqny jek kóredi. Sóıtip, bul ekisi de marhamatly ýa shafqatly bolmaqny aıtyp buıyrdy-lar. Bul rahım bolsa kerek. Meniń oıyma keledi: bul eki taıpa hár kisi ózláriná bir túrli náfsisin fıda qylýshylar, ıaǵnı bándálikniń kámalaty áýlııalik birlán bolatuǵyn bolsa, kúlli adam tárki dúnııa bolyp, «hý» dep tarıqatqa kirse, dúnııa oıran bolsa kerek. Bularny kim asyraıdy, malny kim baǵady? Dushmandy kim toqtatady, kıimdi kim toqıdy, astyqty kim egedi? Dúnıedegi Allahnyń bándeleri jaratqan qazınalaryn kim izdeıdi? Haramı, mákrýhı bylaı tursyn Qudaı Taalanyń qýatyń birlán ıjtıhadiń, aqylyńmenen taýyp, rahatyn kórmegine bola jaratqan, bergen, nıǵmatlaryna, andyn kórmák huzýrǵa sýyq kóz birlán qarap, eskerýsiz tastap ketpek aqylǵa da, ádápke de, bálkı ınsafqa durys ma? Sahıb nıǵmátińá shúkirligiń joq bolsa, ádápsiz birlán gúnáhar bolmaısyń ma? Ekinshi, bul joldaǵylar qor bolyp, dúnıede joq bolyp ketýdiń qaýpi bar. Kafırlerge jem bolyp ketýden qaısybir sabyrsyzy jolynan taıyp, sabyrmenen bir qarar turaıyn degáni olyp ketseler kerek emes pe? Ágárdá bul jol – ıarym-ıartylaryna ǵana aıtylǵan bolsa, ıarym-ıarty rast dúnıede bola ma? [Hashııa: Rast bolsa, hámmaǵa rast bolsyn, alalaǵan rast bolama ma,  hám adálát bolama ma?] Olaı bolǵanda ol jurtta ǵumyr joq bolsa kerek. Ǵumyr ózi –  haqıqat. Qaı jerde ǵumyr joq bolsa, onda kámálát joq. Biraq áýlıelerniń de bári birdáı tárki dúnıá emes, ashárán-mýbáshárádán hazireti Osman, Abdýrrahman ıbn Aýf, Sad ıbn Ábýýaqqas ýsháýi de úlken baılar edi. Bul tárki dúnııalyq ıa dúnııa lázzatyna aldanyp, ıjdıhadim shala qalady dep boıyna sińbegenlik ıa hırs dúnııalyqtan aýýamnyń kóńilin sýytpaq renjýge  sabyr etip, ózin fıda qylyp, men janymmen urys qylǵanda halyq eń bolmaǵanda náfsisimen urys qylyp haýastan hárbir árzýı nafstan sýynyp ǵadalat, marhamat mahabbatyna bir qarar bolar ma eken degen úmitmánán bolsa kerek. Olaı bolǵanda o da jurtqa qylǵan artyq mahabbattan hısap. Biraq bul ıol – bek chetın, bek nazık ıol, bul ıolda rııasyz, jeńildiksiz bar qarar turyp izlángán ǵana isiniń kámálatyna ıetmek. Bul zamanǵa nadır, buǵan ǵylymnyń da zory, sıddyq, ǵırattyń da zory, mahabbatnyń hallaqyna ýa halyq ǵalamǵa da bek zory tabylmaq kerek. Bularnyń jıylmaǵy qıynnyń qıyny, bálkı fıtná bolar. Basyna hám ózine ózgechelik bermek, adam uǵlyn bir buzatuǵyn is, hárbir nadannyń biz tarıqatqa kirdik  dep jýrgáni biz buzylnyq degánimen bir bolady. 

[Hashııa:«Ámántý bılláhı, ýá máláıkátıhı ýá kýtýbıhı ýá rýsýlıhı ýál ıaýmıl ahırı, ýa bıl qadarı haırıhı ýá shárrıhı mınnalahı taala, ýál basý badál maýtı haqqýn». Allahna, perishtelerge ıman keltirý, kitaptary ras, paıǵambarlary haq, qııamat kúni bolmaǵy ras, jaqsy, jamanlyq taǵdyry Allah Taaladan ekenine, ólgen soń qaıta tirilip,  suraý beretuǵynymyzǵa ınaný].

Hakım, ǵalym asylda bir sóz lákın ǵarafta basqalar dúr. Dýnııada ǵylym zahırı bar, olar aıtylmysh ıazylmyshlarny naqylııa dep te aıtady lar. Bul naqylııaǵa júırikler ǵalym atala lar, ámma Qudaı Taala heshbir nárseni sebápsiz jaratmaǵan, buny ızárláp «táfakkarý fı ala ılláhı» degen hadıske bınáán bul sanaty Qudadan  ızárláp ýa qumar bolyp, ǵıbrátlánýchlárgá tyıý joq, bálkı sanatynan sábábin bilmekke qumarlyqtan sanıyna ǵashyqlyq shyǵady. Qudaı Taalanyń zatyna bándásiniń aqyly ıetmese, dál sondaı ǵashyqmyn demek te orynsyz. Ǵashyq-maǵshuqlyqqa halık birlán maqluq ortasy mýnásıbátán, Allah Taalanyń bándesin mahabbat ýa marhamatmánán jaratqanyn bilip, muhabbatyna muhabbatmenen ǵana eljiremekni Qudaǵa ǵashyq boldy deımiz. Olaı bolǵanda hıkmet Qudaǵa bánde óz aqyly ıeterlik qadar ǵana bilsám degen hár isiniń sábábini oılaýshylarǵa hakım at qoıdylar. Bular haq birlán batylny aıyrmaqqa sábáblárni bilmákká tyryshalar birlán hámmásy adam faıdasy ýchýn, kúlki túgil dúnııadaǵy túrli lázzat bularǵa ekinchi mártábada qalyp, bir ǵana haqny tappaq, hár nársániń sábábin tapmaq birlán lázzatlanadylar. 

Adasmaı týra izlángán hakımlár bolmasa, dúnıá oıran bolar edi. Fıyly bándániń qazyǵy –  osy jaqsy hakımder ýa hár nárse dúnıádá olarnyń ıstıhrajy birlán raýaj tabady. Bularnyń isiniń kóbi – dúnııa isi, lekin osy hakımlarynyń jasaǵan, taratqan islári – «Ád-dúnııa mázraátýl ahırátı» degendeı, ahıretke egindik bolatuǵyn dúnıá sol. Hárbir ǵalym – hakım emes, hárbir hakım – ǵalym. Ǵalymdar, hakımlar aldynda eshkim emes, ǵalymlarynyń naqylııasy birlán musylman ıman taqlıdı kásip qylady, hakımláriniń aqylııaty birlán etse ıman ıaqını bolady. Bul hakımlárdán  mýrat – musylman hakımlári, bolmasa ǵaırıdınniń hakımlári áǵárshe «fátlýbnı tájıdýnı» delinse de, dúnııaniń hám adam uǵyly ǵumyrynyń syryna ıetselár dá, dınniń haq maǵrıfatyna jete almaǵanlar, bulardyń kóbi ımannyń jeti shartyndaǵy bir Allahny tanymaqtan ǵaırı, ıaǵnı altaýyna kimi kúmándi, kimi múnkir bolyp, tahqıqlaı almaǵanlar. Eger bular din ustazymyz emes bolsa da, dinde basshymyz Qudanyń elshisi paıǵambarymyz sallahý aláıhı ýássálámniń hadıs shárıfi: «haırýn nas man ıanfaǵýnnas» degen. Hakım uıqy, tynyshtyq, áýes-qyzyqnyń bárin qoıyp, adam balasyna faıdaly is shyǵarmaqlyǵyna ıaǵnı elektrııany taýyp, asmannan jaıdy buryp alyp (aralyqtaǵy hashııa aqylyn taýyp júrgizip) dúnıeniń bir shetinen qazir jaýap alyp turyp, otmenen sýǵa qaılasyn taýyp, myń adam qyla almastaı     qyzmátlár ishlátip qoıyp, turǵanlyǵy, ýa husýsan adamnyń aqyly-pikirin ustartyp, haq birlán batylny aıyrmaqny úıretkennigi, barchasy nafıǵlyq bolǵan soń, bizniń olarǵa mınáttarymyzǵa daý joq. 

Bul zamananyń mollalary hakım atyna dushman bolady. Bilimsizlik bálkı buzyq fıyl «ál-ınsaný adýýn lıma jáhılá». Olarnyń shakirtlarynyń kóbi biraz araf-parsydan til úırense, bir jarym bolymsyz bahs úırense soǵan máz bop, ózine ózgeshelik berem dep áýrá bolyp, jurtqa faıdasy tımek túgil, túrli-túrli zararlar hasıl qylady. «Haı-hoı» menen, maqtanmenen qaýymdy adastyryp bitiredi. Bularnyń kóbi ánsheıin jáhıl túgil, jáhıllár kibik talap bolsa, qaıda haq sózder kelse, qazir ınsafqa qaıtsyn hám ǵıbratlansyn. Ras sózge or qazyp, tor jasamaq ne degen ınsaf? Qur ózimshildik hárbir adam balasyn buzatuǵyn fıyl.  Rasnyń bir aty – haq, haqnyń bir aty – Allah, buǵan qarsy qarýlasqansha muny uǵyp, adalátpen tápteshteýge kerek. Mundaı fıyldan kýfr qaýpi dá bar. Jáne paıǵambarymyz sallahý aláıhı ýássálám «aqyrzamanna – bir jyldyq, bir kún bolar» degánda sahabı-keramlar «bul bir jyldyq bir kúnde namaz nesheý bolar» dep suraǵanda, «anyń fatýasyn sol zamannyń ǵalymlary biler» degen sózinen bir ǵıbratlanyp qarasaq, zamana ózgerý birlán qaǵıdalar ózgerilmegin bildirgeni maǵlum bolady. Bul kúndegi tahsılǵýlým eski medreseler ǵurfynda bolyp, bul zamanǵa paıdasy joq boldy. Soǵan qaraı Ǵusmanııada mektep harbııa, mektep rýshdııalar salynyp, jańa nızamǵa aınalǵan. Mundaǵylar ýzaq ıyllar ómir ótkizip, ǵylymny faıdasyz uzaq bahslármánán kúnin ótkizip, maıshat dúnıádán nadan bir ıssiz adam bolyp shyǵady da, heshbir hareketqa laıaqaty joq bolǵan soń adam aýlaýǵa salynady lar. Kóbinese bundaı ıssizlárniń nasıhaty da tásırsiz bolady. Dúnıániń maǵmýrlyǵyn bir túrli aqylǵa nur berip turatuǵyn nárse. Joqshylyǵniń adamny haıýanlandyryp jiberetuǵyny da bar. Bálkı, dúnıániń ǵylymyn bilmeı qalmaqlyq – bir úlken zararly nadanlyq, ol quranda sógilgen.  Dúnıádá kimdá-kim ózine ózgáshálik bermek qasty birlán malǵa muhabbatyn aýdarǵan, dúnıádá bolmasa, ıhsanda qolym qysqa bolmasyn hám ózim bireýge tamyly bolmaıyn dep, muhabbatyn aýdarmaı, izgilikke bola halal kásip birlán tapqan dúnıá emes.

Biz ǵylymny satyp mal izlámák emásmiz, mal birlán ǵylym kásip qylmaqpyz. Hýnár – ózi dá mal, hýnárni úırenbek ózi de ıhsan, biraq ol hýnár adaláttan chyqmasyn,  sharǵıǵa mýafıh bolsyn! Adamǵa halinshe ıhsandy bolmaq – qaryz is, biraq ózgáláriniń ıhsanyna súıenbek durys emes. Mollalar tura tursyn, husýsan bul zamananyń ıshandaryna bek saq bolyńdar! Olar – fıtná, ǵalym bulardan zalaldan basqa eshnárse shyqmaıdy. Ózdári húkimi, sharıǵatny taza bilmeıdi, kóbi nadan bolady, onan asyp ózin-ózi áhlı tarıqat bilip ıaná bireýni ıetkizbák daǵýasyn qylady lar. Bul olardyń sybaǵasy emes, olardyń jetkizbegi muhal, bular adam azdyrýshylar, hátta dinge de zararly dúr. Olarnyń súıángáni – nadanlar, sóılágáni  ıalǵan, dálellári – tasbıhy men shalmalary, onan basqa eshnárse joq.

Endi bilińlár, eı fárzándlár! Qudaı Taǵalanyń joly nıhaıatsyz bolady. Anyń nıhaıatyna heshkim ıetmeıdi. Biraq sol jolǵa júrýdi ózine shart qylyp, kim qadam basty, sol taza musylman, tolyq adam delinedi. Dúnıedegi túpki maqsudyń óz paıdań bolsa – óziń nıhaıatlysyń, ol jol Qudanyń joly emes. Ǵalamnan jıylsyn, maǵan quıylsyn, otyrǵan ornyma aǵyp kele bersin degen – ol ne degen ınsaf. Ne túrli bolsa da, ıa aqylyńnan, ıa malyńnan adalát shafqat sekildi, bireýlerge jaqsylyq tıgizbek maqsudyń bolsa, ol jol –  Qudanyń joly. Ol nıhaıasyz jol, sol nıhaıatsyz jolǵa aıaǵyńdy berik bastyń, nıhaıatsyz Qudaǵa taqarýp hasıl bolyp, has izgi quldaryndan bolmaq úmit bar. Ózge jolda ne úmit bar? Biráýláriniń bar hýnári, maqsýdy kıimin týzátpák, júris-turysyn týzátpák bolady da, munysyn ózine bir dáýlát biledi. Bul ıslarynyń bári – ózin kórsátmák, ózin-ózi bazarǵa salyp, bir aqyly kózindági aqymaqlarǵa «bárekeldi» degizbek. «Osyndaı bolar ma edik» dep bireýler talaplanar, bireýler «osyndaı bola almadyq» dep kúıiner. Munan ne faıda shyqty? Munsha áýráláp, syrtyńdy bir súıgen qaýymyńa uqsatarsyń. Syrtqa qasııat bitpeıdi. Allah Taala qaraıtuǵyn qalbyńa, boıamasyz yqylasyńa qasııat bitedi. Bul aınaǵa tabynǵanlarynyń aqyly qanshalyq óser deısiń? Aqyly ósse,  ol túpsiz tereń jaqsylyqny súımeklikmenen óser. Qudaı Taala dýnıeni kámálát sheberlikpen jaratqan eken. Hám adam balasyn óssin, ónsin dep jaratqan, sol ósip-óný jolyndaǵy adamnyń talap qylyp ızlener, qaryzly ısiniń aldy – áýýál dos kóbeıtmek. Ol dos kóbeıtmekniń tabylmaǵy óziniń ózgelerge qolyńnan kelgeninshe dostyq maqamynda bolmaq. Kimge dostlyǵyń bolsa, dostlyq shaqyrady. Anyń aıaǵy heshkimge qas saǵynmaslyq, ózine ózgeshálik beremin dep, ózin tilmen, ıa qylyqpen artyq kórsetmák maqsudynan aýlaq bolmaq. Bul ózin-ózi artyq kórsetmák eki túrli: áýálgisi – hárbir jamanshylyqnyń jaǵasynda turyp, adamdyǵyn buzatuǵyn jamanshylyqtan boıyn jımaqlyq, bul adamǵa nur bolady. Ekinshisi, ózin ógeshelikmenen artyq kórsetpek – adamdyqtyń nuryn, gúlin buzady Úshinshisi – qastyq qylmaq, qor tutpaq, kemitpek, olar dushpandyq shaqyrady. Hám ózin ózgeshe tutatyn demektiń túbi – maqtan. Hárbir maqtan bireýden asamyn degen kúnshilik bitiredi de,  kúnshilik kúnshilikti qozǵaıdy. Bul úsh túrli istiń joqtyǵy adamnyń kóńline tynyshlyq beredi. Hárbir kóńil tynyshlyńy kóńilge talap salady. 

Kúlli adam balasyn qor qylatyn úsh nárse bar. Sonan qashmaq kerek. Áýeli – nadanlyq, ekinshisi – erinsháklik, úshinshisi– zalymlyq dep bilesiń.  Nadanlyq – ǵylym-bilimniń ıoqlyǵy, dúnıede heshnárseni olarsyz bilip bolmaıdy. Bilimsizlik – haıýanlyq bolady. Erinsháklik – kúlli dúnııadaǵy hýnárniń dýshmany. Talapsyzlyq, jigersizlik, uıatsyzlyq kedeılikniń bári osydan chyǵady. Zalymlyq – adam balasynyń dushpany. Adam balasyna dýshpan bolsa, adamzatynan bólinedi, bir jyrtqysh zııan hısabyna qosyldy. Bularnyń emi, Hallaqyna mahabbat pen halqy ǵalamǵa shapqat, qaıratly, turlaýly, adalát isiniń aldy-artyn baıqarlyq bilim-ǵylymy bolsyn. Ol bilim-ǵylymy Qudaǵa muqtádı bolsyn. Iaǵnı, Qudaı Taǵala bul ǵalamny jaratty, erinbedi. Qudaı Taǵala kelisimmen, hıkmetmenen kámálátly bir jolǵa salyp jasaýy, sizláriniń ishińizdá bir jaqsylyqny bına qylyp, arqa súıerlik sheberlikmánán bolsyn. Ianá Qudaı Taala árne jaratty, bir túrli paıdaly hıkmeti bar. Seniń de ıshıńnán bir zarar shyǵyp ketkendeı bolmaı, kóp paıda bolarlyq bir úmiti bar ısh bolsyn. Bularsyz is – is emes. Bálkı bularsyz taǵatta – taǵat emes. Belgili kı Qudaı Taǵala Heshbir nárseni hıkmátsiz jaratmady ýá hesh nársege  hıkmátsiz táklıf qylmady. Báriniń hıkmáti bar, báriniń sábábi bar. Bizniń aýam bylaı tursyn, ǵylymǵa mahabbaty barlarǵa sábáp, faryzlarny bilmekke ıjdıhat lázim. Sizlár árbir amal qylsańyz, izgilik dep qylasyz. Izgilikke qasd etip, nıet etesiz. Nıet anyń faryzyndan hısap. Paıǵambarymyz: «ınnamal-amal bın nıet» degen. Endi nıet ettińiz taharat almaqqa, namaz oqymaqqa, rýza tutpaqqa, bul taǵatlarda nıetińiz zahırynan qalyp, ǵıbadatqa jetpekligi kemchilik emes pe? Sizniń batınyńyz taza bolmaǵy áýeli ıman bolyp, bul zahır ǵıbadatyńyz ımandy bolǵan soń ǵana faryz bolǵan. Sizniń zahıryńyznaǵy ǵıbadat – batınyńyznaǵy ımannyń kóleńkesi hám sol ımannyń nurlanyp turmaǵyna kórik úshin buıyrylǵan. Anyń úshin ǵulamalar ıman ekeý emes, bireý, biraq izgi taǵat birlán nurlanady, taǵat joq bolsa kúńgirttenedi, bálkı sóný qaýpi bar degen. Eger nadanlar ol ǵıbadatnyń ishki sryn eskermeı qylsa, ony qylyp júrip, ımany sóner degen. Meniń qaýfim bar, olar: has osy ǵıbadat eken, Qudanyń bizge buıyrǵany, biz osyny qylsaq, musylmanlyq kámil bolady dep oılaıdy. Ol ǵıbadat kúzetshisi edi. Ia kúzetshi kúzetken nársesiniń amandyǵyn oılamaı, bir ǵana oıaý turmaǵyn qasd qylsa, ol ne kúzet, kúzetken nársási qaıda ketedi? Maqsut kúzátilgán nárseniń amanlyǵy, tazalyǵy emes pe? 

Eı, ısharattan habarsyzlar qara! Bul ǵıbadattan bir úlkeni – namaz, ol namazdan áýáli taharat almaq, anan soń shurýǵ qylmaq. Ol taharatnyń aldy – ıstınja edi. Muny bir berik oılap tur. Aıaǵy eki aıaqqa másih birlán bitýshi edi. Bular hámmasy bolmasa, kóbi ısharat edi. Istınjada kótińizdi jýasyz, sizniń kótińizniń eshkimge keregi joq edi. Anyńmenen sózimni tazalyqqa kirgánligińdi, kámil yqylasyńny kórsetip, ishimniń saflyǵynyń sońynda halyq kórer syrtymny da pák etemin hám kózge kórinbeıtuǵyn aǵzalarymny da pák etemin, bul pákligimniń ústinle Allahna duǵa etámin dep hazirlánásiz. Endi namaznyń aty – salát, salát – duǵa maǵynasynda degen. Aıaqta, moıynda bolǵan máshlar ol jýmaq emás, ózlári dá jýýly dep kórsetpek ısharaty. 

Namazdan áýál qulaq qaqtyńyz. Garchı Allah Taalany ıoqaryda  dep mákán ısbat etpeseń de, begirák sóz ýa ádápsiz bolyp gýnah darııasyna ǵaryq boldym ıaǵnı dúnıe áýesine ǵaryq qylmaı, qolymnan tart ıaǵnı  qutylarlyq járdámderiniń ısharaty. 

Onan soń qııamda turyp, qol baǵlamaq, qul-qoja aldynda turmaq buqara patsha aldynda turǵannan artyq Allahnyń qadirliligine óziniń ǵajızdyǵyna ıqrarynyń berikligin kórsetpek ısharaty. 

Qıblaǵa qaraý – árıne, Qudaı Taalaǵa  heshbir oryn múmkin emes bolsa da, zıaratny faryz etken orynǵa júzin qaratyp, duǵadan qabylyqqa ıaqyn bolar ma eken degen ısharaty. Anyń soń qıraat, ıaǵnı sýra fatıha oqısyń, munda biraq sóz uzarady. Ol fatıha súresiniń maǵynalarynda kóp syr bar. 

Rýkýǵ, bash urmaq –  aldynda Quda qazirge ýqshash ol da ısharat. 

Sájdeler – áýál jerden jaralǵanyna ıqrary, ekinshisi ıaná jerge qaıtmaǵyna ıqrary, bash kótermegi ıaná tirilip, suraý bermegine ıqrarynyń ısharaty.

Qaǵdaıl ahırda duǵanyń aqyrynda Allahqa tahııat, andan tásháhhýd, andan salaýat, paıǵambarymyzǵa salaýat aıtmaq ýshin anyń aqyry sálámmánán taýysasyz. Iaǵnı, Allahdan ne tilep duǵa qyldyńyz, ol anyń qazınasy kúlli musylmandy ortaqtastyryp, olarǵa da sálámátin tilep hám rahmet tilep bitiresiz. 

Já, bul sózden ne ǵıbrátlándiń?

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler