Serik ELIKBAI. Jazarmanǵa jalǵyz hat

1058

Sen menen: «Kitap qalaı jazylady? - deısiń

«Ońnan solǵa qaraı» - Bilesiń.

«Jazbaýǵa bolmaǵan kezde jaz» - Bilesiń.

«Qalammen jaz» - Bilesiń.

«Júrekten júrekke» - Bilesiń.

Túriktiń uly tas kitabyn jazǵan Tonykókshe qarapaıym, dál,  naqty,  buıryqqa toly, qysqa, nusqa, oıǵa orasan, boıamasyz, ay, shyn, shymyr.

Nemese sóz atasy Maıqy bı sekildi – «Túgel sózdiń túp ıesi.» Taza. Tunyq.  Aýa sııaqty. Onsyz ómir súre almaısyń. Kórsetý múmkin emes.  Kórý múmkin emes. Bar, biraq joq. Uly sheberlik,  qadirli talant osy shyǵar. Aty bar, al sózi... Búkil sóz sonyki. Táńiri tektes, Qudaı qudiret.

Maıqy bımen salystyrǵanda Mahabharata, Ramaıana,  Rıgveda, Vısvamıtra avtorlar bala tektes. Perishte sekildi. Ustazǵa uqsas. Osylardaı jaz. Mıllıardty uıytyp, júregin ezip, esinen aıyra medıtaııaǵa túsirip, nırvanda munarlap.

Dospambetshe pań, tákappar, bıik, asqaq, saf altyn, syrbaz, mensinbes, shahıd, keýdeli, naızaly, júrekti, qoryqpas, úrikpes, shoshynbas.

Franssha ádemi, Shoýsha erekshe, Vııon, Rable, Brant, Saks, Grımmelsgaýzenshe toılata, Tomas Mann, Gesse, Mýzıl, Pol Valerıshe babymen, sánimen.

Marǵasqasha jekkóre, taptaı, basyna, býyndyra, qylqyndyra, jaǵadan alyp, jeń úzip, qırata, buza, tis syndyryp.

Ulylardyń kitaby eshqashan aıǵaılap turmaıdy. Bir kórmege túgi joq. Alǵash tanyǵanda túsinikti sekildi. Tek jıhazǵa quraýǵa arnalǵan kitapshadaı túsingen soń, laqtyryp jibere almaısyń. Alǵash shyqqanda eshkim mán bermeýi de múmkin. Múrseıit qolymen jazyp taratqan kitaptardaı keıin, ıá óte keıin tanyp túsindik Abaı sózderin. Mór basylǵan bolys, starshyn, aǵa sultandar, gýbernatorlar, patsha jarlyqtary shań basyp jatyr. Al Abaı Alashtan asyp, Máskeýde patshalyq qurýda.

Ulylardyń kitaby qaıshylyqqa toly. Oılandyrmaı qoımaıdy. Al óziń sheshimin shyǵar. Qadyrov Qojany qaı qıyrǵa shegeleýge bolady. Qunanbaı quz ushyna ońaı shyǵamyn deýge dát jete me? Oralhannyń Qońqaıy oń jambasqa, oı janbasqa kóne me? Stendaldiń Soreli, Balzaktyń Gobsegi she? Ulylar ár kezde ýaqyttan bıik, ýaqyttyń quly emes. Ýaqyttyń tóreshisi. Qala berdi, Adamzattyń aqıdasyn anyqtar tarazy basy, qyl kópir qasy. Olar zamanynyń oppozııonerleri. Kóshege shyq, keńirdek úzi joq. Óshpendiligi, óltiri de joq. Qarǵysy men bet túkirý, sońynan topyraq shashaýy da joq. Olar ókim aıtýshy, jan alǵysh ta emes, jan ashýshy da emes, jar basyndaǵy jaraqty jalǵyz jaýynger. Qorlaýshy emes, qorǵaýshy.

«Atymdy adam qoıǵan soń» Adaldyqqa shaqyrýshy.

Olardyń shyǵarmasy orystanbaıdy, patshalanbaıdy, keńestenbeıdi, nurlanbaıdy. Sol sebepti de tirilerdiń ishinde bar-joǵy bilinbeıdi. Olar tiri ekenine , ortada birge júrgenine kináli. Sondyqtan Maǵjan, Muqaǵalı, Shopengaýer, Kırkoger, Nısheler baǵalanǵan joq. Ólgen soń, qaýip seıilgen soń, «tiri qudaılar» biz búgin bilmeıtin»bireýler» eńirep joqtaı bastady. Muqaǵalıdyń kózi jumylǵan soń, sol kúni Jazýshylar Odaǵynyń músheligine kirgizdi. Tiri talanttan, óli ulyny jaqsy kóretin "kómýge qumar jurt" tereń qazyp, kúdiksiz kómip, «ýh» dedi. Endi maqtaýǵa bolady. Madaqta, aspanǵa atyn aıt. Jaǵalaı jamyra.

Qazaqta «Ólgenniń jamany joq».

«Jan saqta» degen uly qazaq.

Jaıaý qyl,  nápsińdi atqa mingizbeı baq,

Mine qalsa, jortqyzyp, jelgizbeı baq -

deıdi kemeńger, áýlıe Máshhúr-Júsip.  Kim tyńdapty. Ekonomıka basty sharýa  degen jurt jaǵasy jyrtylyp, rýhy tozyp boldy. Qazaq baıymady. Eń bastysy, rýh ash qaldy. Sary jurtta sandalǵan qazaq sanasy, Alash aýylyna kelgen joq, teńiz tósin jalǵyzdyqqa, qurýǵa, óshýge tosty... Ketken keler, al joǵalǵan, joıylǵan qaıtar ma?

Al endeshe qalamyńnan sııa ornyna qan aqsa, jas ornyna aq jalyn aqsa, júregińnen jýsan jupar tógilse, qabyrǵańnan jaraly el, nazaly belge ýyq jasaı alsań, jaz.

Qazaq úshin jaz.

Bári ótken soń, buldyr ǵasyrlarǵa qol bulǵaı turyp, pálsapalaý istiń jeńili Dospambetti dattaý, Qaztýǵandy qorlaý, Abaıdy aıyptaý ońaı. Al tarıh kóz aldyńyzda, janyńda ótip jatqanda aralaspaý. Qıyn. Búginniń ádetimen ǵaıbat aıtpaý, aryz jazbaý – ol da durys bolmas-ty.

Toqta! Seniń oqyrman taqsyrmen, mártebeli ádebıetshimen tildeser, oı bóliser altyn saǵattaryń ósek-aıań, bos sóz, qan qyjylmen ótýde.

Geteshe «Mahabbatsyz jazylǵan dúnıe yntyqsyz oqylady.» Múmkin oqylmaıdy. Maǵjansha súı, Qasymsha «Darıǵala», Ilııassha qulaı súı, Muqaǵalı, Jumataısha unat. Sodan soń jaz. Biraq selkeýsiz súıer, sulý qaldy ma eken?!

Pýshkınshe «Aldanýǵa maqul bolsań da».

Álde Qasymhansha «Jabylardan jalyǵar kezdi» tosasyń ba?

Ýaqyttan bıik, zulymdyqtan joǵary aqsúıek minez, bekzat peıilmen bárine kónesiń be? Sultanmahmudsha shydaý, Berdibekshe syr bermeý.

Bir betten ursa, ekinshi betti tosý.  Tolstoısha. «Tolstoı kápir emes, óziń – kápir» (Shákárim) Tóńkeristerden soń,  uly ashtyqtan keıin, repressııadan soń osy múmkin be?

Biraq Ahmet Baıtursynuly, Muhtar Áýezov, Platon, Tolstoı, Gandı, Sábıt Dónentaev, Kafka... Osylaı kún keshken,  shydaǵan. Ashtyqqa, qorlyqqa, urǵanǵa, jamandaǵanǵa, tepkige, basyna laı quıǵanǵa, ezgende, tamyrlaryn etten bólgende, etterin súıekten bólgende, áıelderin tutqyndap áketkende, balalary ashtan shetinep jatqanda, týystaryn túrmege qamap jatqanda, Zııat baýyzdalyp ólgende, Álkeı Marǵulan ózin-ózi tamaǵynan orǵanda Muhtarsha shydaý. Kókbazardan úıgen jemisterdi túnde terip ákelip, kún keshý. «Abaı jolyndaı» uly týyndy týdyryp turyp, ózińniń sonsha qor ekenińdi seziný. Túnek túrme ishinde rýhanı ustazdaryńdy, aǵalaryńdy tastap shyǵý.  Jendetińnen jylýlyq kútý.

Nemese Maǵjansha «Toqsanǵa ketý». Tiri qalý. Iá, ker zamannyń bar syılyǵy - osy. Syılyqqa talas joq. Ataqqa buıda salý joq. Bar murat – tiri qalý. Aqylsyz emes.  Aqymaq emes. Qansha ónerdi meńgergen, tek ólmeýdi meńgere almaǵan. Shákárim, Mirjaqyp, Maǵjan, Ahmet, Sáken, Beıimbet, Ilııas...Kóp. Óte kóp. Endeshe ólmes shyǵarma jazý kerek shyǵar. «Jer qazǵandar» Rekvıem.  Aza úni. Kóshpelilikten qol úzip, basqa bógde qıyrǵa shyqqan qazaq.

Álqıssa. Ulttyń uly Shámildi pir tutqan Sáken jer emes, kór qazyp júrgenderin sýretker júrekpen bilmedi deýge bolmas. Nemese «Kókserek». Zııaly qaýym minezben qalý. Ne bolyp jatsa da, bet perdeńdi sheshpeý. Smaǵuldy órtep jatqanda túrin buzbaǵan Álıhan minezben shydaý. Sákendeı serige asqaq qarar pań Nurmaǵambet pishinde qalý. Eń bastysy – el biletin túrińdi buzbaý. Aqorda qasynda qasqaıyp otyra berý.  Jańaózennen shet,  Arqankergennen alys turý. Shańyraqtan shalǵaı bolý. Qazaqqa qatyssyz, orysqa ortaǵy joq, bıliktiń betinen almas týyndyńdy jazyp júre berý. Qaraqshylardy qadirleý, uryny ulyqtap, baskerlerge bas berip, qanisherdi qorǵamaı aqkózdene jaǵynyp, jantaıyp jatý. Kere tastap, kúdiksiz berilý.

Joq! Jylap turyp jazý. Qazaq qalǵan.  Alash ólgen. Rýh joq. Orysqa ońaı kettiń, Qytaıǵa qytyqsyz kóndiń. Zarla. Egil. Eńire. Shyńǵyr. Seniń aıǵaıyńnan shamdaldar kúl-parsha bolyp ketsin.

Ár áripińniń astynan arýaq tursyn. Ár jolyńnyń astynda zırat jatsyn. Únsiz qalma. Muńsyzdyqpen únsizdik egiz.

Tyńdap al, jaqsylap tyńda. El ishine ket. T.Keńesbaısha «Qaladan ketińder» Sodan soń jaz.

Aqynsyń...

Túsinemin sen úshin óleń-bulttar, sóz kóshe

Ókinbe,

Uǵa almasa óz shesheń.

Jylama bos...

Jurt dilińdi sezbese,

Seniń jolyń ózgeshe.

Seniń jolyń tym basqa

Tek jaza ber tynbastan.

Serigiń – oı, túngi aspan

Ózińdi-óziń qınama,

Qalamyńdy al, turǵan kezde án qysyp,

Jyrlaryńnan japyraq-sóz ańqysyn.

Shúmek tilden qyran oılar qalqysyn.

Óleńińmen jylyt sen,

Jaratqannyń jartysyn

Sózben qaqsat,

saıtandyqtyń sar tisin.

Dúnıe ózi saırap tursa úndeme,

Talant tarlan sóz oqysa kúndeme,

Shańqobyzyn tartqan kezde shyn aqyn

Túk deme.

Tura ber batpyraýyq jyrlaryńdy

Qaltaǵa sap búkte de.

Eger,

Eger eshkim joq bolsa,

Seniń jyryń mı qaınatar ot bolsa,

Onda oınat, oınat sózdiń jasysyn,

Shókken kólder tasysyn

Sózge erisin Tarbaǵataı basy shyń

Óleń oqy, dos úıinde qas úshin.

Tynbashy,

Án bop Abaı, jyr – Qasym,

Óliler men tiriler

Ózegi óship tyńdasyn.

Meniki sol...

Juldyz tilek, aı tilek

Durysy

Keýdeńdegi kóp sózdi tirligińde aıtyp ót!

Ázireıilge án emes,  Ázireıilge jan kerek (S.Elikbaı «Sóz – Aıa»)

Nemese Tynyshtyqbekshe qupııa, tereń, tylsym, qudiretti, jumbaq, sıqyrly, máıegin aǵyza, ár sózdiń áleminiń áshekeıin asha... «Ómir, ólim – qos bólmem» Bardy aıta, qııal jetpes qalshylmen.

Biraq túsine me, shaınap jegenge mıy sharshaýyq jur?.. Sózdik izdep sabyla ma, erinshek el ? Týrap berge,kúsh qaıda?

Ózińshe jaz, jolyńdy tap. Ózgeshe oıla, Shákárimshe shyńyraýlatyp, Muhtarsha munarlata, Júsipbekshe jeldire, Beıimbetshe baıyptap, Maǵjansha mazdata, Sákenshe syldyraı, Ilııassha izbuza, Qasymsha qaıratpen, Oralhansha oraǵytyp, Tynymbaısha tunyq, Muqaǵalısha mýzalatyp,  Qadyrsha qaıyryp, Qabdeshshe qazaqy. Iaǵnı óz stılińdi tap. Jyryńnan júregiń, tynys belgińnen tilegiń tanylsyn.

Ol úshin oqy. Toqta! Frezershe qyryq jyldy qaıdan tabasyń.

Nemese ólgennen keıin jaz, ótkennen keıin jaz. Óshkennen soń. Álıhannyń Týraǵul ólgen soń jazǵanyn kór. Ult kósemi Álıhannyń adamı túri, pendeýı beınesin kórseter osy maqala ǵana. Odan soń sheshilmeıdi. Qunanbaıdyń «pendeniń joq-jitigi» degenindeı. Sýyq minez aǵa sultannyń alǵashqy jáne sońǵy júregin ashary – osy. Qaıtalanbaıdy. Osylaı aıt. Bir-aq ret. Bir ishinde bári bolsyn.

Bireýge ǵana jaz. Jalǵyzǵa ǵana. Keshegi birinshi hatshylardyń qaýlylary, búgingi dárister,joldaýlar mıllıondarǵa arnalǵan. Bunyń bári umytylady. Qudaılar kitaby da bireýge ǵana túsken. Musadan mıllıardqa tarady. «Jalǵyzyńa» ǵana (S.Adaı). Jaz. Bir júrekten myń júrekke shashylsyn. Sııa ornyna qanyńdy quı. Bes lıtr qan jeti mıllıonǵa jetetin bolsyn. Jaz. Órtenip jaz. Óleń jaz.

Óleń jazý -

Quralý.

Kúnine myń shaǵylyp,

Aıarlyqqa qarsy shabý. Jarylys.

Qara baqta jalǵyz-jalǵyz qydyrý

Aıy joq tún. Áldeqaıda saǵynysh.

Óleń jazý -

Taǵdyryńdy jazmyshqa telý bul.

Aq paraqta qara áripti kebin qylyp ólý bul.

Múmkin seniń qaqpańa dańq keler

kelgisi eger kelgisi

Oqýshyńdy taba almaı

Múmkin máńgi ólersiń...

Belgisiz...Belgisiz... (S.Elikbaı «Sóz – Aıa»)

Al eger aıtar sóziń altyn aqylyńnan jeńil bolsa, úndeme. «Aýzyńdaǵy marjanyń shashyla ma, jumǵan aýzyńdy ashpaısyń»- deıdi uly qazaq. Ezýiniń ar jaǵynda aqyq jatsa, amal neshik.

Alash arystary, bes báıterek, qyzyl qyrǵyn, uly ashtyq, nemis-orys soǵysynan, tyń kóterýden, jeltoqsannan, Jańaózennen soń úndemeýimiz erlik pe? Bostandyǵyń boshalaı qashyp, táýelsizdigiń tizerlegende jazbasań, janazańa janashyryń joq.

Al jaz. «Qalamyńda ǵalam otyr kúrsinip...».

Pikirler