2025 jyly Almatyda shaǵyn jáne orta bıznesti sýbsıdııalaý kólemi ulǵaıady

175
Adyrna.kz Telegram

2025 jyly Almatyda ShOB sýbsıdııalaý quralyn iske asyrýǵa jergilikti bıýdjetten 32,6 mlrd.teńge, respýblıkalyq bıýdjetten 20 mlrd. teńgeden astam qarajat bólinedi. Qarajat óńdeýshi ónerkásipti, IT jáne týrızmdi qosa alǵanda, ekonomıkanyń basym salalarynda ShOB sýbektileriniń 2 myńnan astam jobasyn qoldaýǵa múmkindik beredi.

2025-27 jyldarǵa arnalǵan bıýdjettiń tıisti jobasyn Almaty Máslıhatynyń aldaǵy sessııasynda qaraý josparlanýda. Bul týraly qalalyq Máslıhattyń baspasóz qyzmeti habarlady.

Esterińizge sala keteıik, 2024 jyly Almatyda kásipkerlikti sýbsıdııalaý quralyn iske asyrýǵa 47,9 mlrd.teńge bólindi, onyń 18,1 mlrd. teńgesi jergilikti bıýdjetten, 29,8 mlrd. teńgesi respýblıkalyq bıýdjetten tústi. Bul qarajat sýbsıdııalaý merzimi áli jalǵasyp jatqan 2 298 qoldanystaǵy jobany qoldaýǵa, sondaı-aq 82,8 mlrd.teńge kredıt somasyna 875 jańa jobany maquldaýǵa múmkindik berdi.

Sýbsıdııalanǵan jobalardyń eń kóp sany Kólik jáne qoıma salalaryna (27,7%) jáne ónerkásipke (25,5%) tıesili. Bul rette, barlyq jobalardyń 72% - y negizgi jabdyqtardy satyp alýdy jáne bıznesti jańǵyrtýdy qosa alǵanda, ınvestıııalyq maqsattarǵa qarjylandyrylady.

Sýbsıdııalaýdyń arqasynda kásipkerler úshin syıaqynyń túpkilikti mólsherlemesi 8% - ǵa deıin tómendetildi.

Kredıtter boıynsha paıyzdyq mólsherlemeni sýbsıdııalaý kórsetiletin memlekettik qoldaý sharalary arasynda eń suranysqa ıe qural bolyp qala beredi jáne kásiporyndardy óz bıznesin keńeıtý ne jańartý úshin "qoljetimdi" qarjylyq qarajatpen qamtamasyz etedi, osylaısha taýarlardyń básekege qabilettiligi men sapasyn arttyrady.

Kásipkerlikti qoldaýdyń biryńǵaı keshendi baǵdarlamasy bıznesti yntalandyrý, otandyq óndirýshilerdiń básekege qabilettiligin arttyrý jáne Qazaqstan kásipkerleri úshin jańa múmkindikter jasaý jónindegi memlekettik strategııa sheńberinde iske asyrylady.

Jalpy, aǵymdaǵy jyldyń basynan bastap Almatyda kásipkerlik belsendiliktiń turaqty ósýi baıqalady. 2024 jylǵy 1 qarashadaǵy jaǵdaı boıynsha jumys istep turǵan ShOK sýbektileriniń sany 364,6 myńdy qurady (jyl basynan beri ósim 7,2% - ǵa). Bul rette, bilim berý (jyl basynan beri+13,6%), aqparat jáne baılanys (+5,8%) jáne óńdeý ónerkásibi (+5,6%) sııaqty sektorlardaǵy kásiporyndar sanynyń artýy baıqalady. Aǵymdaǵy jyldyń birinshi jartyjyldyǵynda ShOB ónimin shyǵarý 10,9 trln. teńgeni qurap, 22,4%-ǵa ósken.

Pikirler