Beıbit Sarybaı. Shetterinen «shedevr»…

592

Baıaǵyda, ertede, álimsaqta (toqsanynshy jyldarǵa deıin) bizdiń halyq ańǵal edi. Bala edi. Ańǵaldyǵy sol – ándi kompozıtorlar ǵana shyǵarady dep oılaıtyn. Ózimiz sekildi qarapaıym adamdardyń mańdaıyna án shyǵarýy baqyty bitpegen, ol degenińiz tabıǵattyń talantty, daryndy etip erekshe jaratqan adamdarynyń ǵana qolynan keletin is dep oılaǵan. Solaı oılaǵandyqtan án degenińizdi solardan ǵana kútetin. Ne degen ańǵaldyq deseńshi.

Olar da (kompozıtorlar) tegi kesirdiń kesiri boldy. Aıdyń-kúnniń amanynda, Qudaıdyń qutty kúni otyra qalyp bir án jazyp júre berse bolady ǵoı. Jo-o-oq, olar óıtpeıdi. Anda-sanda bir án. Jáne ol ándi úıinde otyryp taǵy jaza salmaıdy. Mindetti túrde úıinen uzap shyǵýy kerek. Tebirenýi kerek, tolqýy kerek!

Barǵan eliniń yqylasy men peıiline malynyp, sol jerdiń tabıǵatyna súısinip, abaısyzda jolyqqan jáýdir kóz qyzdyń janaryndaǵy shoq júregine túskende baryp qana jazatyn. Onda da ár sapary bir án degen garantııa taǵy joq. Keıde týady, keıde týmaıdy. Tamdynyń arýy, Dúngen qyzy syndy kóńil terbetip, jan tolǵandyra alsa jaqsy, óıtpese, qaıyr joq. Moıynqum men Arys ózeni Qudaı qut berip qana qoımaı, baq qondyrǵan jer eken. Áıtpese, Shámshi áýlıeniń tabany tımegen jer az shyǵar. Shámshi demekshi, bul jerde vals koroli jáı mysal ǵana. Áıtpese, Ábilahatyńyz, Myńjasaryńyz bastap, basqalary qostap bári sol «áýlıeler». Qudaı-aý, sol Qudaıdyń bergen talanty men darynyn týǵan elinen aıap, anda-sanda bir án shyǵaryp qoıyp qarap otyrmaı, kúnine bes ánnen, keıde alty ánnen jaza berse nesi keter edi deısiń. Joq, óıtpeıdi ǵoı. Mindetti túrde shynymen tolqýy kerek, tolǵanýy kerek. Bulardiki jón eken. Tolqyp, tebirenip, áserlenip alyp jaza bergen. Arydaǵylaryńyz múlde kisi bolǵan ǵoı.

Anaý Aqan, mynaý Birjan deısiń be, kez-kelgeni sol. Syrttaı tamsanyp, kúshti eken á dep jaza salý degen atymen joq. Mindetti túrde taǵdyryn keship, taıaǵyn jep, basyn taýǵa uryp, tasqa soǵyp, soryn keship baryp jazǵan. Oıpyrmaı ne degen ápendeler edi. Bir án jazý úshin jarty ómiri men tutas júregin qurban qylý, kúndiz kúlkiden aıyrylý degenińiz endi aqyryndatyp aıtqanda aqylsyzdyq bolǵan ǵoı. So zamanda halyq qana emes, halyq kompozıtorlary da ańǵal bolǵan ǵoı. Án degen kádimgi án bolý kerek dep oılaǵan ǵoı. Ol da adam balasynyń ómirge kelgeni sııaqty ártúrli proesten ótýi kerek dep túsingen. Balalyq qoı. Bala deıin deseń bala da emes. Al, qazir she? Qazir shúkir, táýbe, eldiń de, sazgerdiń de kózi ashyldy.

Ándi árkimniń jaza berýine bolatynyn túsindi. Bul ásirese ánshi bolsam degen jas talap úshin ońtaıly boldy. Nurǵısadaı birtýardyń jylyna bir týatyn klassıkasyn kútip júrýdiń dymǵa da keregi joq eken. Iamahasyn shuqylap otyrǵan kez-kelgen «sazgerdiń» stýdııasyna jetip bara sal.

Brat, bir án kerek edi,-de. Boldy.
Birdi-ekili áni aınalymǵa shyǵyp úlgergen, bu kúnde ózin kádimgideı ONNER adamy sanaıtyn kókeń birinshi shylymyn óshirip, artynsha kelesi shylymyn tutatyp, qoıý tútinin kókke qaraı bir úrlep, asa bir oıly pishinde, kompıýteriniń jańa ánder degen papkasyn ashyp kep jibersin. Ishi tola «qazyna». Qalaǵanyńdy al. Seniń qolaıyńa jaǵatyn án joq bolsa, sál kúte tur. Sýyryp salyp bere salady. Baıaǵyda Shámshiler, Ábilahattar, Nurǵısalar bes syzyqtyń boıyna nesine nota tizip áýre bolǵan deısiń. Ee basyna kilt qoıyp qoıatyn. Ol ne úshin kerek eken deseńshi?. Sóıtse, ol kisiler án jazýdy ádeıi qıyndatyp júrgen eken ǵoı. Áıtpese toǵyz kún tolǵatyp, on kún oılanyp, on birinshi kún degende qolǵa qalam alýdyń túkke keregi joq eken. «Iamahańa» otyr da aq-qara pernelerdi basyp-basyp kep qal, boldy. Kompıýterińniń jadyna saqtalyp qalǵan jańaǵy áýendi tyńdap kór. Eshqandaı ánge uqsamaıdy ma? Uqsamasa boldy, jańa án degen sóz! Jarq ete qalsam degen baýyryńnyń qolyna ustat ta jiber. Ol ony aty shyǵyńqyrap qalǵan aqynnyń ýatsabyna jibersin. «Brat, myna ánge sóz kerek edi»,-degen ótinishpen. Aqyn uıaly telefonyna kelgen áýendi tyńdaıdy. Klavısh pen gıtaranyń bolymsyz áýenine sazger yńyldaǵan eken.

Daıdarym, daıdarym, daradaıdym,

Araıdym, araıdym, aradaıdym.

Naraınym, naraınym, naranaımyn.

Halaılim, halaılim, halalaımyn.

Iship pysyp otyrǵan jumyssyz aqyn sol zamatty ánshiniń ótinishin oryndaıdy.

Aıaýlym, altynym, aqmańdaılym,

Ózińdi kóp izdep tapqandaımyn.

Sezimim sel bolyp saǵynǵanda,

Ózińdi qushaqtap jatqandaımyn.

Bitti. Án daıyn, ánshi daıyn. Tyńdaýshyń ol. Halqyń burynǵydaı oqyrman, kórermen, tyńdarman bolyp jik-jikke bólinbeıdi. Bári bir top. Halqyń tutas tyńdarman. Kitap oqıtyn, teatr tamashalaıtyn biren-saran oqyrman men kórermenniń bary bar. Biraq, olar óte az. Osy betimizden qaıtpasaq, birer jylda olardy qyzyl kitapqa kirgizemiz. Sosyn júrsin ózderin ózderi oqyp. Aıtpaqshy, qazirdiń ózinde solar birin-biri ǵana oqyp jatqan joq pa? Já, áńgime olar jaıly emes. Áńgime tyńdarmannyń moldyǵy jaıly. Iá, tyńdarman mol.

Burynyraqta on shaqty kompozıtor men jıyrma shaqty ánshiniń qyryq shaqty ánine shóli qanbaı, ábden qatalap qalǵan halyq emes pe, ne berseń de simire beredi. Qolyńnan kelse sen de óz múmkindigińdi paıdalanyp, arzanyńdy marjan dep qulaǵyna sińire ber.

Aıtpaqshy, qazir ánshilerdiń de kózi ashylǵan. Birinshi temekisin óshire berisimen, ekinshisin tutatyp, tıpa tulǵa bolyp otyrǵan «sazgerge» jyny kelse ózi-aq jazyp alady. Aınalańyzǵa qarańyz, tyńdap otyrǵan «ánińizdiń» toqsan paıyzynyń oryndaýshysy avtor. On paıyzy álgi birinshi shylymyn óshirisimen, ekinshi shylymyn tutatyn aǵaıdiki.

Shúkir, táýbe, eldiń kózi ashyldy. Burynǵy ańqaýlyq joq. Ándi kompozıtor shyǵarý kerek, ony ánshi oryndaý kerek degen ańǵal qazaqty tapqan ekensiń. El bildi. Án degenińdi árkim-aq shyǵarady eken. Jáne bir shyǵaryp úırenip alsań, kóptep shyǵara berýge de bolady eken. Baıaǵyda Shámshilerdi nesine áýlıe qylǵan osy jurt. Olardy qoıshy, arydaǵy Aqan, Birjan, Balýan sholaqtardy aıtamyn da. Búgingilerdiki sııaqty janǵa jaǵymdy, qulaqqa sińimdi emes. Áıteýir bir bitpeıtin aıǵaı. Qyzdyń atyn atap, ańyraıdy da jatady. Jáne olaryn árkim aıta alsa bir jón eken. Erkin Shúkimán degen syndy eńgezerdeı bireý bolmasa, bizdeı shıbýttardyń árqaısysynyń ońtaıyna kelip, qolaıyna jaǵa bermeıdi.

Jáne olarǵa án jazdyrý úshin Balqadıshadaı sulý, Láılideı kerim, Ǵalııadaı kerbez kerek bolǵan ǵoı. Qazir qyzdyń keregi joq. Osy durys qoı. Quda da tynysh, qudaǵı da tynysh. Qyz da jylamaǵan, onyń aıttyryp qoıǵan jigiti de bulqan-talqan bolmaǵan.

Taǵy bir qyzyǵy joǵaryda aıtqanymyzdaı olardyń ár áni bir taǵdyr. Jazylýy tutas bir tarıh. Ony myna jaqta jyrdan qyzyq qyp aıtyp, máre-sáre bolady. Ne qyzyq sol. Sal saldatyp, seri seriletip júrip kórip qalǵan eken. Kórip qalǵasyn unatyp qalypty. Sosyn… Óıtipti, búıtipti. Aqyn sońynda dúnıeden baz keshken álgi baıǵus sol ándi jazypty.

Qazirgi ánderdiń jazylý tarıhy da jaqsy. Eshkimniń basyn qatyrmaıdy. Senbeseńiz kez-kelgen sazgerge baryp osyndaıda-osyndaı ánińizdiń týý tarıhyn aıtyp berińizshi deńizshi, jaýabyńyz mynadaı bolady. «Qaıbir jyly Bálenchık degen ánshi kelgen, sol bir án bar ma degesin, daıyn turǵan eshteńe bolmaǵasyn, erteń habarlasshy degem. Sodan otyra qalyp osy ándi jazǵam. Basynda dostar týraly dep bergem, ózi sózin aqynǵa mahabbat týraly qylyp jazǵyzyp alypty ǵoı». Kúshti emes pe, ıá. Ne ol, bir án jazý úshin bala-shaǵańdy tastap, el kezip azyp, jer sharlap tozyp. Odan da sol ýaqytta on án jazyp almaı ma?.

Qazir ýaqyt qymbat. «Qaıyqta» degen án jazý úshin bir qyzben aıdyn-kóldiń betinde sylbyr qımyldap, bappen qozǵalyp, qyzdyń betine qarap, «eskegińdi bershi qurbym, men eseıin sen espe» dep otyratyn zaman emes. Qazir skýterdiń zamany. Qyzdy artyńa mingestirip al da, zyr etip ary júz, dúr etip beri júz, sharýa bitti. Shyn talant bolsań bir án jaz. Jáne ol skýterdiń jyldamdyǵyndaı remıks bolsyn. Vals jazǵyń kelse, katamaranǵa otyra sal. Sen es, men es dep eregespeı, ekeýiń de tebe ber.

Iá, qaıtken kúnde de ónerdi zamanǵa yńǵaılaýymyz kerek. Oǵan bizdiń jastarymyz bel sheshe kirisip ketken. Jáne ol eńbekteri jemissiz de emes. Osy betimizden qaıtpasaq kúni erteń ózbek, qyrǵyz turypty, káristen de kalorıt qosyp, zamanaýı qazaq ánin týdyramyz. Jáne ol ǵajap án bolady. «Qurttyń ǵo taǵy» degen áp-ádemi jyr joldaryn basqalaı estip qalsańyz, oǵan sizdiń kári qulaǵyńyz kináli. Jas-óspirim jetkinshekter, «qurttyń ǵoı taǵy» dep ókingen, óksigen zamandasynyń muńyn uǵyp otyr.

Solaı. Qazir halyq burynǵydaı ańǵal emes. Sol kezde halyq ańǵal ǵana emes, uıalshaq, uıań da bolǵan eken ǵoı. Qaıbir bozbalanyń shyn júreginen táp-táýir án týa qalsa jáne sol áni halyqtyń kóńilinen oryn alsa da, eli súıip aıtyp júrse de avtorlyǵynan qashyp, azarda-bezer bolǵan. Ánniń bar aıyby sol, Shámshinikindeı, Nurǵısanikindeı bıik deńgeıde shyqpaı qalypty. Sol sebepti bir kezderi «Kóshe ánderi» kóbeıip ketti. Tym-tym áserli kóshe ánderi ár kósheniń tórinde shyrqalatyn. Al, qazir kóshede jatqan án joq… Shetterinen «shedevr». Qanshama jyldar, ǵasyrlar boıy nege aldanyp kelgenbiz. Án degenińiz osyndaı bolady eken. Aıtpaqshy, osy talǵamymyzben qarap, ádil baǵasyn bersek, «Týkanyń» «Shanshardaǵy» aıtqan «háláý-lılaý-lılaý, ıgog-gıgog-gıgok» degeni óte tamasha án. Qazirgi shyǵyp jatqan ánderdiń bári de sol qaraılas qoı.

Beıbit Sarybaı

Pikirler