Tórkinine jyl on eki aıda bir keletin, aýylynan aıshylyq alys jerge uzatylǵan jannyń saǵynyshy ushqan uıasyna keler-kelmesten, qaıdan sap basyla qoısyn. Elden shalǵaı, salty da, tabıǵaty da múlde basqa qaladan kelgen soń ba, bala kúnnen kóztanys, biraq onsha elep, mán bermegeniń bári-bári basqa qyrynan, kóńilge ystyq kórinedi eken-aý... Tipti anaý terezege syrt-syrt soǵylǵan túngi kóbelekter men qulaqqa kirýden taıynbaıtyn tıtimdeı tas qońyzdar da kózge jylyushyraıdy. Ólgen-tirilgenderine qaramaı, ishtegi samaladaı jaryq sáýlege jantalasa umtylatyndaryn qaıtersiń?!.Tún túneginen júrekteri jaryla qorqatyn sııaqty beısharalar...“Qara qyz joldan sharshap kelgen shyǵar, jatyp demalsyn. Qalǵan áńgimeni aı boıy aıtyp taýysarsyńdar, ”- dep áńgimege apam aralaspaǵanda, áli qansha ýaqyt otyrarymyzdy kim biledi?!.
Jyldaǵy daǵdy boıynsha, bizdiń úı bıyl da qystaýdan taıaq tastam jerdegi jazdyq saraıdan tamaqtanyp, salqyn saıa úlken úıge kóz baılana bas suǵady eken. Kóktemde aqtalǵanymen, syrtyn jazǵy nóser aıǵyzdap ketken, ishi arshyǵan jumyrtqadaı appaq, uıadaı ǵana saraıdan jurttyń bári dúrkireı kóterilip, jatar orynǵa ketti. Sál sýyı bastaǵan samaýrynyń ishindegi sýdy shuńǵyl, syrly tabaqqa quıyp ap, basymdy jýdym. Ákemniń saqal qyrǵanda qaraıtyn kishkene aınasy kúńgirt tarta bastaǵan ba, álde sharshaǵannyń áseri me, júzim bozǵylt tartyp, bir túrli munartyp kórindi. Oınaqylyqtan góri, oılylyqqa oıysyńqyraǵan tanys beınege únsiz qarap otyryp, apamnyń qalaı kelgenin ańǵarmaı qalyppyn.
Bala kezim esime túsip ketti de, omyraýyna erkeleı basymdy qoıyp, jyp-jyly, jup-jumsaq, kók tamyrlary badyraıa kórinip turǵan qoldaryn aqyryn sıpaladym. Saǵynyshy erneýinen asa shúpildeı tolǵan meıirimdi janaryna qarasam, jylap jibertinimdi anyq sezdim. Ekeýmiz de bir sát bir-birimizdi tas qyp qushaqtaı tym-tyrys otyryp qaldyq. Terezeni kip-kishkentaı jyltyraq qońyzdar syrt-syrt shertýde...
— Apa-aý, uıqtaı bermediń be, erteń tań atar-atpastan sıyr saýýǵa, mal órgizýge turasyń ǵoı,- dedim únsizdikti ázer buzyp.
— Jalǵyz óziń qorqasyń ǵoı...Aıkenjan túnde osy saraıǵa jalǵyz kirmeıdi.
— Kisi óz úıinen ózi qorqa ma eken?!.
— Buryn eshteńe oılamastan, biz qonaqqa ketkende jalǵyz ózi úıde qala beretin. Aıman shesheń qaıtys bolǵaly, “Qorqamyn. Bárimiz ketisimen, Aıman sheshem kelip, tirisindegideı saraıdaǵy sandyqtaryn ashyp, zattaryn túgeldeıtin sııaqtanady da turady” deıdi...Apamnyń sózin tyńdap otyryp, kóne sandyqtarǵa seskene kóz tastadym. Qabyrǵaǵa irgelete biriniń ústine birin jınap qoıypty. Stýdent kezimde demalysqa kelgen saıyn, Aıman sheshemniń ózimen birge talaı ret aqtarysqan sandyqtary. Keıin sonshama úreıli, sonshama qupııa syr búkken tylsym bir zattaı kóriner dep kim oılaǵan sonda?!. Ishindegileri de áli jadymda: birkıer “dushpankóz” kıimderi, kebindik aq matasy, ózine ǵana baǵa jetpes qymbat, kezinde ustap-tutynǵan ydys-aqtary, sosyn marqum shaly — Muqan atamyzdan qalǵan qara dúrbi bolatyn...
Bala kúnimizde olardyń toqal úıiniń tóbesine shyǵyp, kógalda jatqan qozy-laqtaryn sol qara dúrbimen talasa qaraıtynbyz. Búkil Jalǵyzapanǵa ortaq shyǵyrly shyńyraý qudyqtyń basyna ıirilip kep turatyn “qarasan kelgirlerin”... “E, aınalaıyndar-aı, osyny Quspanjan sonaý jer túbinen páselkimen salyp jibergende, mal qaraýǵa kerek bolatynyn bilgen ǵoı,” — dep Muqan atam, bala — bizden beter, máz bolatyn.
Marqum, jatqan jeri jaıly bolǵyr, bala sııaqty, aq kóńil, jaqsy jan edi. Óz kindiginen órgen balasy bolmaǵanymen, kempiriniń alǵashqy qosaǵynan qalǵan jalǵyz tuıaq — Quspan degende shyǵarda jany bólek edi. Jalpaq elge tegis kelgen náýbet jyldary jetim balalar úıine ótkizilip, salıqaly jigit aǵasy bolǵanda, elin tapqan kókemizdiń de aqsaqalǵa degen nıetinde bótendik joq edi. Týmasa da, týǵan ákesindeı kórip ketken. Muqan atam Gúlý, Sholpan úsheýmizge alma-kezek hat jazdyratyn. Qazaqsha jazdyrsa, orys kelini ókpelep qalar deı me, soǵysta úırengen azyn-aýlaq orysshasymen, ózi aıtyp otyrady: “Det jıp-yzdarop, babyshki jıp-yzdarop, yskot-dýsha jıp-yzdarop”, — dep, ózinshe “mal-janymyz aman” degeni ǵoı...Ózimizdi oryssha keremet saýatty sezinemiz. Paıdaǵa jaraǵanymyzǵa tóbemiz kókke jetkendeı.
Pende shirkinniń kóńilinde qanaǵat jetispeı me, qalaı... Aıman sheshem jalǵyz ulynyń áıelin qartaıǵanda jumsap, qolyn jyly sýǵa malmaǵanyna kóp nalıtyn. Áıteýir bir kezde jaryq dúnıege ákelgeni bolmasa, baǵyp-qaǵyp, oqytyp-shoqytyp, beınetin kórmese de. “Bálen jyl kóz jazyp qap, qaıta tapqan qarǵamnyń mańdaıyna qazaqtyń bir qara qyzy buıyrmaǵanyn qaıteıin?!”- dep keı-keıde kózin bir syǵyp alatyn.
Aqyry, el-jurttyń sózin eleń qylmaı, “Jasaǵan bergen jalǵyzynyń” sońyna erip, sonaý jerdiń shetindegi Sahalın aralynan bir-aq shyqsyn. Onda da shaly dúnıeden qaıtqasyn. Kári qoıdyń jasyndaı ólsheýli ǵumyry qalǵanda. Úı-jaıyn, bar malyn satyp... Bir aıaǵy — kórde, bir — aıaǵy jerde turǵan adam, óńi túgili túsinde kórmegen shalǵaıdaǵy qalaǵa qaıdan tastaı batyp, sýdaı sińip ketsin?!. Onyń ústine, Quspanjany — alys aıdynda aılap júzetin alyp kemeniń kapıtany. Úıdegisinen túzdegisi kóp. Kelini de, jalǵyz nemeresi — Maratık te bunyń tilin túsinbeıdi. Bul da olardyń bir sózin uqpaıdy-aý, uqpaıdy. Shúıirkelesetin bir adam joq. Adam janynan basqanyń bári tabylatyn tas qamalǵa syımaǵandaı, bir aýyq balkonǵa shyǵyp, jan-jaǵyna kóz tigedi.
Kóz jeter jerdiń bári — sheti men shegi joq, telegeı-teńiz. Shyńyraý túbinde kóz jasyndaı móldirep jatatyn, qandaı ystyq kúnniń ózinde urttasań tis jaratyn qudyq sýynan basqany kórmegen baıǵus shoshyna shegin tartady. Qudaı-aý, ne degen kóp sý deseńshi! Shańqyldaǵan shaǵalalar...Ol da buryn-sońdy kórmegen qusy. Baıaǵyda-a-a, qara kúzde aýyl ústinen monshaqtaı tizilip, tyraýlaı án salyp qustar ushatyn. Úsh burysh túzeı. Sol qaz-tyrnalaryńnyń da qanaty talyp, osynaý shalǵaı shetke jete almaıdy-aý, sirá!..Jazǵyturym “kó-kek, kó-kek” dep kóńil qýantatyn qońyrqaı qustan sadaǵa ketsin, shaǵalalar! Kókek degeniń erte kóktemniń habarshysy ǵoı. Baýyry jarqyldap, aýyzyna kóldeneń shóp tistep alyp, ersili-qarsyly ushyp, úı tóbesine japsarlata uıa salýmen ábigerlenip júretin súıir qanat, aıyr quıryq qarlyǵashtardyń da jóni tym bólek emes pe edi! Bıik óre ústine qaz-qatar tizip, keptirýge qoıǵan maıly qurttaryn ańdyp otyrmasa, shuqyp tastaıtyn kishkentaı qara torǵaılar da kózden bulbul ushty-aý! Beý, dúnıe-aı, alaqanat saýysqan da ushpaıdy eken bul jaqta. Tym qurysa, qysqy aıazda “qarq-qarq” etip jatatyn qarǵalar kórinseshi kózine...Biteý qoradan taırańdap shyǵa salyp, shaǵyrmaq kúnmen shaǵylysa kóz qaryqtyrǵan appaq qar ústine býyn burqyrata, ústi-ústine tastaǵan sıyr-qasharlardyń jyp-jyly japasyna japa-tarmaǵaı úımelep jatýshy edi-aý!..
Kóz aldyna saǵymdy dala elestedi. Shilińgir shildeniń ystyǵynda osynaý kógildir teńizdeı bop kóz arbaı, muń qubyla tolqyp jatatyn, dala jaryqtyq. Jolynda kezdesken qyz-qyrqynnyń etegin basyna túrip, shaldardyń taqııasy men qalpaǵyn alyp-qashatyn dalanyń tentek quıyny da erekshe edi-aý. Bala bitken: “Túý, báleket, tazynyń úıine ket!”dep, sońynan shýyldaı tas laqtyryp jatatyn shaldýar quıyndy ańsaımyn dep kim oılaǵan?! Dalanyń usharyn — jel, qonaryn saı biletin, qalbańdaǵan qańbaǵyn, aptalap soǵatyn aptap jelin bir kórer me edi, shirkin!..
Belýaryna deıin sýsyma sap-sary qum basqan jataǵan úıi kóz aldynan ketpeı qoıdy kóldeneńdep. Syrttan kelgen kisi áýeli bir-birine irkes-tirkes salynaǵan mal qoralaryn basyp ótip baryp, úıdiń ishine kiretin. Ishekteı shubatylǵan, túlkiniń inindeı qýys-qýys sol qutty mekenin tóbesi kók tiregen mynaý záýlim úıge beker aýystyrǵany ma... Balasynyń asty-ústi aınadaı jarqyraǵan, bar qajeti ishten tabylatyn sý jańa páterinen góri, eski úıi kóńiline sonshama ystyq kórinetini nesi?!. Bar sanaly ǵumyry túgel sonda ótken soń ba eken... Aýyldyń qatyn-qalash, qyz-qyrqyny úıiniń syrtyn kóktemde — “1- maı” merekesi qarsańynda, kúzde — “7 - nóıabir” meıramynyń aldynda jabyla sylap beretin. Maldyń jas tezegi qosylǵan qara balshyqpen. Bar sharýany tyndyrǵan soń: “Balań salyp jibergen úndi shaıy men tátti-dámdińdi shyǵar!” — dep saryqaryn báıbisheler bunyń janyn alatyn. Áleńkideı jalanǵan Násip, Kúlán sekildi jas kelinshekter samaýyr-samaýyr sháı qaınatady. Qystan qalǵan súr et qazanǵa toǵytylady. Aq qaǵazdaı jup-juqa ińkál jaıylady. Aq bıdaı unynan. Qyzyl shoqtanǵan otta, búlk-búlk bappen qaınap jatatyn ettiń ıisi qandaı!. Qara jumystyń ózin kishigirim toıǵa aınaldyryp jiberetin ne degen berekeli aýyl deseıshi!..
Al mynda...janyn syzdatqan sarytap saǵynyshyn syrtqa shyǵarýǵa tilin uǵar bir pende joq. Keı-keıde shúıkedeı bop esik aldyna shyǵady. Ózi sııaqty aýyzy opyraıǵan, ketik tis kempir-shaldar uzynsonar áńgime soǵyp, dýyldaı kúlip jatqany. Odan qala berdi, tıyn-tebenderin ortaǵa salyp, araq-sharap ishedi. Saqal-shashtary aq seleýdeı, qaýsap turǵan qarııalardyń ishimdikke áýestenýin bir túrli ersi kóredi. Alaıda, sarań bireý qusap, kópten shet qalýǵa qysylady. “Kerek emes, buny qaıda jumsaımyn?” — dep azar da bezer bolǵanyna qaramaı, Quspanjany qaltasyna salǵan aqshany shetinen ýystap alady da, burqyratyp bere salady. Kóp pe, az ba dep bas qatyrmastan. “Bábishke, kárósh, kárósh!” — dep olar máz...
Bir-birinen aýmaıtyn, belgi-bederi joq shubatylǵan, óńkeı birkelki kúnder. Aýylda júrse, búıtip úıkúshik bolyp, omalyp úıde otyra ma: bireýdiń tusaýkeseri, bireýdiń toqymqaǵary, bireýdiń úılený toıy, bireýdiń qyz uzatý toıy, qudalyǵy, bireý bala-kelininiń enshisin bólip, otaý qyp shyǵarsa, bireý qonys toıyna shaqyrady. “Adam bar jerde qaza bar”. Bireýdiń janazasy, bireýdiń úshi, jetisi, qyrqy, júzi, jyly... Elde alań bolatyndaı eshkimi bolmasa da kindik kesip, kir jýǵan ata qonys aýyzy joq biteý jaradaı kúni-túni janyn solqyltady. Marqum shaly da “Sory qaınaǵan-aý, súıegiń jat jerde qala ma?” — dep nalıtyndaı...
Qudaı bergen qý jalǵyzy qansha qımasa da, ańsap, bir kórýge zar bolǵan týǵan jeriniń torqaly topyraǵyna jetip jyǵyldy. Sonaý bir jylǵy ala sıyry qusap. Kúzde etke tapsyrylǵan baıǵus maldyń qasapshydan qalaı qashyp qutylǵanyn kim bilsin. Áıteýir kóktemge taqaý arsa-arsasy shyǵa azyp-tozyp, tóńirekti basyna kótere azan-qazan móńirep, óz qorasyn taýyp kelgen...
”Bizge ne aýyrlyǵy bolsyn?!. Oǵan bola, bólek qazan kótermeımiz, bardy ózimizben birge bólip isher. Qudaıǵa shúkir, kóńil jetse, bári jetedi ǵoı,” — dep, áke-sheshem úıdiń bir bólmesin bosatyp berip, artyq júgin jazdyq saraıǵa jınap qoıǵan. Anasyn elge ákep salyp, keıin keterinde Quspan kókemiz qatty qınaldy:
— Qolymnan kelgenniń bárin istep baqtym. Men joqta zerikpesin dep, Almatydan ádeıi birneshe kúı tabaq ta aldyrttym. Qazaqtyń batyrlar jyryn qashanǵy tyńdasyn. Bir kúni ”Áńgimelesetin adam kerek, qazaq taýyp ber, izde,”- dedi. Qalaǵa kelgen adamdardy tirkeıtin mekemeni jaǵaladym. Qansha kún. Aqyry, “ulty” degen jerge “qazaq” dep jazylǵan bir adamnyń deregin taptym. Ólgenim tirilip, óshkenim janǵandaı qýanaıyn. Sol boıda alyp-ushyp úıine jetip bardym. Jerden jeti qoıan tapqandaı. Kózi bizdiń áıeldikindeı kókpińbek, tolyq sary áıel esik ashty. Izdep kelgen baýyrym úıinde joq eken. Mán-jaıdy aıtyp, qonaqqa shaqyrdym...
Kelisýli kúndi Aımýshka tolqı kútti. (Quspan kókemiz egde tartqan qartań shaǵynda qaýyshqan anasyn erkelete “Aımýshka” dep ataıtyn.) Qonaǵymyzdy kórgenshe san túrli boljam da jasap tastady. “Ol baıǵustyń da sheshesi men qusap, anaý bir jyldardaǵy alapat ashtyqta, eń bolmasa, bir balam aman qalsyn dep, balasyn ókimetke ótkizgen bireý me eken?!” — dep... Sonymen ne kerek, aıtylǵan merzimde sylyńǵyr qara jigit pen áneýgúni ózim kórgen tolyq sary áıel tabaldyryǵymyzdan attady. Janymyz qalmaı, tórge shyǵardyq. Bar tátti-dámdimizdi aýyzdaryna tostyq. Qazaqqa tán qonaqjaılyǵymyzdy kórsetip-aq jatyrmyz. Birden: ”Bunda ne ǵyp júrsiń? Qaıdan kelgen qazaqsyń? Qazaqsha sóıleı alasyń ba?” — dep dúrse qoıa berý yńǵaısyz. Áýeli qaıyn jurtymyzdyń tilinde shúıirkelestik. Aıtpaǵanymyz joq: aýa-raıynan bastap, ishki-syrtqy saıasatty biraz jerge aparyp tastadyq. Sosyn, sol kezderi gazet-jýrnaldar jarysa jazyp jatqan “ushatyn tárelkelerge” oıystyq.
Eki áıel kıim, dúnıe-múlik, moda tóńireginde shúıirkelesip, as úıge ketkende, “Baýyrym, aınalaıyn, myna úlken kisimen qazaqsha sóılesshi,” — dep jalyndym. Qonaǵym kúmiljip, “Potom, potom” — deıdi de ústi-ústine urtyn aspen toltyra beredi. Bular qashan qazaq tilinde sóıler eken degendeı, árqaısymyzdyń aýyzymyzǵa jaltaq-jultaq qarap, eki kózi tórt bolyp, Aımýshka otyr. Jetim bala qusap. Túri adam aıaǵandaı...Uzyn sózdiń qysqasy, jarty táýlik boıy qonaǵymyzdan qazaqsha jarty sóz estı almaı Aımýshkanyń ábden dińkesi qurydy. Tamaqqa da, araqqa da sylqııa toıǵasyn, qandas baýyrym múlde sóıleýge shamasy kelmeı qaldy.
Áıelimniń aıtýynsha, olardyń bul jaqqa kelgenderine onsha kóp ýaqyt bolmapty. Mol tabys tabý úshin kóship kelse kerek. Sóılemek túgili, qazaq tilin múlde túsinbeıtin kórinedi. Elden jastaı ketip, jetimder úıinde tárbıelenip, shet jerde júrgen menen jaman eken. Sol túni kórer tańdy kóz ilmeı atyrdym. Aqyry, qartaıǵanda Aımýshkanyń janyn qınamaıyn dep uıǵardym. Ózim de pensııaǵa shyǵyp, jumystan bir jola bosaǵasyn, elge oralarmyn. Alaıda, tap osy aıadaı aýylǵa kóship kelemin dep, ótirik aıta almaımyn. Qalyń qazaqtyń qaq ortasyna, teńiz jaǵalaýyndaǵy bir qalaǵa kóshý oıymda bar. Ǵumyry jetse, Aımýshkany óz qolyma alyp, baǵamyn,” — degen aǵynan jaryla. Ol kúnge baıǵus Aıman sheshemiz jete almaı ketti.
...Syry ushyp, órnegi óshken kóne sandyqtar jaı ǵan múlik emes, marqumnyń ishinde ketken armany, jalǵyz ulyna degen saǵynyshy, qyzyǵynan qıyndyǵy mol tylsym taǵdyry tyǵylǵan sıqyrly dúnıedeı sezildi. Terezeni kishkentaı tas qońyzdar tyrs-tyrs shertedi. Jantalasa, jaryqqa umtylǵan túngi kóbelektermen aralasyp, ıesiz qalǵan sandyqtaryna asyqqan Aıman sheshemizdiń rýhy júrmegenine kim kepil?!.
Únsiz ǵana meni qushaqtap, oı ústinde otyrǵan apamnyń baýyryna tyǵyla tústim...
Zarıa Jumanova
"Adyrna" ulttyq portaly
