Magıstratýranyń muńy

1133

QR Bilim jáne ǵylym mınıstrligine ashyq hat!

Damyǵan Memleketter sanatyna qosylyp kele jatqandyqtan bakalavrdyń bilimi qazirgi tańda jumysqa turý úshin jetkiliksiz bop qaldy. Sebebi kez kelgen jumysqa túıindemeńdi kóterip júgirip barsań, “magıstratýradan alǵan bilimińiz bar ma?” dep betińe bajyraıa qaraıdy. Al odan keıin qoǵamnyń suranysyn oryndaý maqsatynda magıstratýraǵa daıyndala bastaısyń. Áýeli 5-6 myńǵa qujattar ázirlenedi. Sosyn “Halyq banktyń” kassasyna baryp, ne úshin tólep jatqanyńnan habarsyz bolsań da, 8 myń 200 teńgeńdi ustatyp ketesiń. Endi myna qyzyqty qarańyz, qujatqa ketken 15 myńyńdy buldap, qalt-qult etip áreń kún keship júrgende, janyńdaǵylardyń magıstratýrany 3-4 myń dollarǵa satyp alǵanyn estısiń, estısiń de jaǵańdy ustaǵannan ózge áreket jasaýǵa qaýqaryń jetpeıdi. Sebebi atarǵa oǵyńnyń bolmaǵany sekildi, magıstratýrany satyp alýǵa qaltańda baqyr tıynyń bolmaıdy. “Áı, qoıshy solardy” dep qolyńdy bir silteısiń de, baıaǵysha testke daıyndalýyndy jalǵastyra beresiń. Aǵylshyn kýrsyna da “pálenbaı myńyńdy” sarqyp beresiń.

Sodan ne kerek, kózdi ashyp jumǵansha test tapsyrar kúnde kelip jetedi. Táńirge táýekel etip, “borjomı” markaly sýyńdy qushaqtap jetip barasyń. Nege “borjomı” deısiz be? Demeseńiz de aıtaıyn, sebebi byltyrǵy aqsha berip, magıstratýraǵa túsip ketkenderden “osy sýdy ustap bardym, sol úshin maǵan suraqtardyń jaýabyn ákelip berdi” degen ertegilerine ábden qanyq bolǵansyń. Kóńilde, bálkim maǵan da ákep berer degen kómeski úmit te joq emes. Áttegen-aı, sóıtseń ár jyly, tipten ár lek saıyn sýdyń túri de aýysyp turady eken. Ol, ol ma? Daıyndalǵannan múldem ózgeshe bolyp kelgen suraqtardy kórip, kóziń sharasynan shyǵa jazdap otyrǵanda, qolynda “sıqyrly” sýy bar aýdıtorııanyń 70%-80%-y telefondy emin-erkin qoldanyp otyrady. Olarǵa áı deıtin áje, qoı deıtin qoja tabylmaıdy.
Já, buny da qoıshy. Budan da ózekti máselege kósheıin. Alar balyńdy alyp, basqasynyń bárine renjiseń de, shektik balǵa ishteı kóńiliń tolyp, tym bolmaǵanda bilim salasy sapaly bolady dep otyrǵanda, úkimet taǵy tas tóbeńnen sýyq sýdy quıyp kep jibergendeı etedi.
“25-15-15-20” shektik balyn “25-7-7-7” etip bir-aq túsiredi. Osylaısha Qazaqstannyń bilim deńgeıi kóz aldyńda birneshe ese quldyraıdy. Sáıkesinshe magıstratýra degen ataǵy dardaı at ta «ustaǵannyń qolynda, tistegenniń aýzynda» kete beredi. Ózge elderdegideı qol jetpes shyńǵa baǵalanbaıdy.

Shektik baldyń kúrt tómendetilýi jóninde elimizge belgili ustaz Aıatjan Ahmetjanuly “Eshqandaı ǵylymda shek joq. Ǵylymnyń bári san-sapaly. Sapasyz mamandar daıyndalǵansha granttyń memleketke qaıtqany durys” dep pikir bildirgen. Rasymen búgingi tańda sapasyz mamandardyń sapasyz tirlikterine qanyq bolyp júrmiz. Osy oraıda memlekettiń qaıta-qaıta zań qabyldaýǵa shamasy jetpeıtin shyǵar, áıtkenmen kelesi jyldan bastap magıstratýrany tek bilimniń shyrqaý shyńyna jetkender ǵana oqı alatyndaı dárejege jetkizý kerek. Bul barlyq qazaq jastarynyń birinshi usynysy. Ekinshiden, magıstratýranyń bilimin aqshaǵa satýdy qysqartý qajet. “Qoldyń kirimen” bylǵanǵan dúnıe eshqashan bereke ákelmesi anyq! Úshinshiden, testke kirgizý qaǵazy da (propýsk), test erejelerin aıtatyn dybystaýshy da, qaıta qaraý qujaty da (apellıaııa) túgelimen qazaqshalansyn! Sebebi óz elimizde, óz tilimizde synaq tapsyryp turyp, kóp dúnıeniń orys tilinde bolǵany ózekti órtep jiberedi eken. Sondyqtan, joǵaryda atalǵan máselelerdi QR Bilim jáne ǵylym mınıstrligi nazaryna alady dep senemiz.

Iá, jastardyń oqýy jolyndaǵy túıtkildi máselelerdiń basy ashylsa, elimizdiń bolashaǵy jarqyn bolary haq. Sebebi Elbasymyz aıtpaqshy “tereń bilim táýelsizdigimizdiń tiregi, aqyl-oı azattyǵymyzdyń aldaspany”.

Aqgúl AIDARBEKOVA

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler