JEZTYRNAQTYŃ KÓZ JASY

753

Budyraıǵan eki shekeli
Qaztýǵan

Ombynyń ala keshi búgin de birtúrli batty. Kóleńkesi men ińiri aralasqan aqshýlan qala tún qushaǵyna sıqyrlana, ýaz izdep, óz yqylasymen qaıyǵyn tosyp enip bara jatty. Shýly qaladaǵy kólik únderi tar tósekterdegi yńyrsy dybystardaı úzilip, synyp estiledi. Bar jerge qarańǵylyq týyn ilip, tún shashyn jaıa bastaǵan.
Ersin saǵatyna úńildi. Ýaqyty áli bar. Erteń kelmeı-aq qoısa bolady. Býma qaǵazdardyń sońǵy papkasyna úńildi. «Skazanıe kırgızov.19 vek. Iz tetradıı Bareevıcha». Sary qaǵazdar salmaqty oılar jıǵan betterimen ótken kúnderdiń jumylmaı qalǵan kózderindeı qaraıdy. Iisi bólek qaǵazdar myna kúıisi bólek zamannan basqa, aýlaq.
Polıak zertteýshisi aıtady: «Men buny Kókpekti bolysynyń qazaǵy qazaǵy Baıysov Toqtaǵazydan jazyp aldym. Jeztyrnaqty óltirgen Oraq batyrdyń erligi. Jeztyrnaaq orysshalasaq «jeleznye kogtı». Jeztyrnaqtyń erkegi bolmaıdy. Tek áıelder.  Sonymen...
Bazar ózeniniń sol ıyǵyna qonǵan- Naıman aýyly.  Bolyspen birge jetken dúmdi topty quraq usha qarap aldy.  Aqboz úıdiń aldyna ákelip jylqy jyqty. Bata berińiz dep maǵan qarady.  Ne aıtýǵa bolady dep tilmashqa buryldym. Bizdiń elde árbir alystan kelgen qonaqqa osyndaı syı-sııapat jasalady.  Siz alystan keldińiz.  Týý...Eýropadan.   Meniń esime sherli Polsham, muńly Rech Pospolıta tústi.
"Erkin oılar jasasyn" dedim.  Kári polıaı Evdokımov maǵan tesile qarady.  Mańdaıy jyltyr, jylpos prıstav semiz jylqyǵa qunyǵa, qan izdep kóz tigip qalypty. Tylsym qyrǵyz dalasy.  Bárimiz boı jazyp, bel sheshken soń eski áńgime biler sheshender, ertekshiler,  áfsana qordalary bar ma suradym.  Aýyl erkekteri uzaq daýlasa kelip, áldebir orta jastaǵy adamdy alyp keldi.  Kónetoz eki shekti aspabyn kóńilsizdeý qaǵyp, qarlyǵyńqy daýyspen tuńǵıyq sýyq syrdy bastap ketti.  Mynaý Tarbyǵataı taýlaryn mekendegen Muryn Naımannyń ishinde Oraq degen batyr bolypty. Jaýǵa jylqy, dáýge syrtyn bermepti.
Asqan batyr, ári ádil eken. Tyshqaq laǵy syrtqa ketpepti.  Qalmaqty qynadaı qyrypty. Káýir orys... Tilmash tutyǵyp til qata almaı qaldy.  Aýdara almaǵandaı maǵan qarady.  Ne aıtty, qoryqpaı aıta berińiz dedim.  Turyp sıer dini bólek orys myna dalaǵa kire almaǵan eken. Dala men qala Oraq dep kúńirenip turypty.  Dos súıinipti,  dushpan kúıinipti.  Osy eldiń qazanat dep atalatyn qasqa tulparlaryn jaý aıdap ketipti.  Jelden júırik qastardyń sońynan quıyndaı aǵyp Oraq batyr ketipti. Olar kóp, batyr bireý eken. Qasyna eshkimdi almapty. Qan maıdanda jany tátti aǵaıynnyń biri olaq bolyp qalady eken, biri sholaq bolyp qalady eken. Oraq mingen qasqa attyń taǵasy teńge bolypty, tuıaǵy tıgen jer kómbe bolypty.  Jelkildegen qolǵa jelpildep jetipti.  Oraq batyr kósem ǵana emes, sheshen de eken.
Oraq: -jan tátti me, mal tátti me ,-depti.
Anturǵan jaý: -mal tátti ,-depti.
Oraq:-onda qadirsiz jandaryńdy, sodan soń óz maldarymdy alamyn,-depti.
Sóz bitipti de, semserler men sadaqtar saırapty.  Qarýlardyń júzi qanǵa molynan toıypty. Bulttyń betin tas jaýypty, kúnniń betin jas jaýypty. Qylysh qasyq bolyp qalypty. Shoqpar asyq bolyp qalypty.  Arýaqty batyr Oraq qalyń dushpandy qýalap qyryp, aq adal malyn aıdap elge qaıtypty.  Qanaty keń, qabaǵy sýyq Tarbyǵataı taýlaryna kelgende batyrdy uıqy qysypty.  Atyp alǵan arqaryn otqa qoıyp, er-toqymyn jastanyp jatyp qalypty.  Bir ýaqytta adam túgil ań qorqar qap-qara túnde jylqy dúr etip úrkipti.  Áldeneniń bolǵanyn sezgen batyr ańdap basyp kelip, bajaılap qarapty. Eshkim joq.   Asyqpaı arqar etine aýyz sala bergende, taǵydaı sybdyrsyz qara shapanǵa oranǵan boıjetken qarsy aldyna kelip otyra ketipti. Shashy sary, kózi kók salqyn sulý kór tektes erinderimen «qarnym ashty»-depti. Úıir jylqy qulaqtaryn qaıshylap, tilersekteri dirildep arý qyzǵa qarap tur eken.  Oraq arqardyń jambas etin oıyp kesip, qolymen emes, kezdigin shanshyp usynypty.  Qyz shanshylǵan etti julyp alǵanda, kezdik synyp ketipti.  Tyrnaqtary sondaı uzyn jáne jez eken.  Oraq jeztyrnaq ekenin birden uǵypty. Toıdym dep turypty da, sybdyrsyz, shýsyz tún ishine sińip ketipti. Jeztyrnaq jeti aılany bilgende,  Oraq on amaldy biledi eken.  Otqa jaqyn jerge dóńbekti súırep ákelip, óz kıimin kıgizip, aǵash basynda otyryp tosypty.  Sodan tańǵa bir taban, kúnge bir qulash qalǵan kezde jeztyrnaq batyrdyń kıimi jatqan dóńbekke perilerdiń pyshaǵynan da ótkir tyrnaǵyn salypty.  Oraq batyr jeztyrnaqtyń arqasyna qyran qustaı qona ketipti.  Moınynan oryp jiberip, basyn kesip alyp betine qarasa, jeztyrnaqtyń kózderinen jas tamyp tur eken.  Keıin Oraqtan urpaq qalmapty deıdi.  Al jeztyrnaq ólgen Ashyn dalasynan Baıbýraǵa deıin bir sýyq jel soǵady da turady.  Kıiz ishindegi bilte sham jalp-jalp janady. Qonaqtar da, qyrǵyzdar da uıyqtap qalypty.  Áńgime aıtýshy mosqal qyrǵyz jylap otyr eken...

Ersin asyqpaı jazbany kitaphanashy áıelge tapsyrdy.  Dalaǵa shyqty.   Jaldap turǵan páterdiń qasyndaǵy «Jabaıy Orhıdeıa» meıramhanasyna kirdi.   Aqsha jetedi.  Kóktemde grant utyp alǵan.  Vıskıge tapsyrys berdi. Sálden soń zal túbinde otyrǵan nárkes kóz, sary shashty turqy kelisken qyzǵa kózi tústi.
Beıtanys qyzdy páterine ala keldi. Sulý Ersindi ózi sheshindirdi. Tamaǵynan bastap súıip, emshek ushyn sordy. Qyzdyń aýzy tómen túsip ketti.  Syrttan áýen estildi.
Chem vysshe lıýbov,
Chem nıje poelýev...
Alty aı ótken.  Ersin Ombydan ákelgen qujattardy rettep, endi Qytaıǵa barýǵa bekingen. Vıza alardan buryn SPID-ke analız tapsyrý kerek eken.  Qan tapsyryp erteńinde nátıjesin alýǵa barǵan.  Bas dáriger ózine kirgizdi.  Sál únsiz turdy da: "Siz SPID juqtyryp alypsyz"-dedi. «Sońǵy ret, alty aı ishinde kimmen boldyńyz»,-dedi.  Eshkim, eshkim. Esine Ombydaǵy jeztyrnaq tektes qyz tústi.  Jas jigit sylq etip otyra ketti.

Serik Elikbaı

Pikirler