World Space Olympiad robototehnıka ınjenerlik týrnırde Taldyqorǵan qalasyndaǵy Nazarbaev Zııatkerlik mektebiniń oqýshylary júldeli oryndarǵa ıe boldy. Zııatkerler Marsta sýtegi óndiretin jáne aıdaǵy úńgirlerdi zertteıtin robottardy oılap tapty.
Aýqymdy chempıonat ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ bazasynda Almaty qalasynda elimizdiń júzdegen úzdik jas robototehnıkterin jınady.
Alıka Aqylbekova 12 synyp oqýshysy Marsta sýtegi óndirýge arnalǵan robottyń "Elon Musk" jobasyn usyndy.
Jas tapqyrlardyń aıtýynsha, bolashaqta Aıda nemese Marsta qonystaý kezinde resýrstardy óndirý máselesi ózekti bolady. Eń mańyzdy resýrs — sý, odan otyn retinde ottegi de, sýtegi de alýǵa bolady. Bul joba-sý muzyn óndirý, regolıtti qazý jáne óńdeý úshin muzdy tasymaldaý ádisimen avtonomdy jumys isteýge arnalǵan aýyrlyq kúshi tómen ótemaqy júıesi bar ekskavator roboty. Joba 1 orynǵa ıe boldy.
Edige Bolatbekuly men Álı Qasym 12 synyp oqýshylary Aı men Marstaǵy úńgirlerdi zertteýge arnalǵan robotty tanystyrdy.
-Zertteý barysynda Mars pen Aıdyń betin orbıtalyq zertteý tik shuńqyrlardyń, boljamdy lava úńgirlerdiń bolýyn kórsetti, bul otarlaý úshin de, qarabaıyr ómirdi anyqtaý úshin de úlken perspektıvalar beredi, óıtkeni úńgirlerde zııandy faktorlar óte az. Bizdiń joba osy úńgirlerdi zertteýge arnalǵan, — deıdi robototehnıkter.
Týrnır nátıjeleri boıynsha joba 2 oryn aldy.
World Space Olympiad - tehnıkalyq ýnıversıtetter bazasynda 5-12 synyp oqýshylaryna arnalǵan CanSat jáne Inventors eki sanatty ınjenerlik jarys. CanSat sanatynda mektep oqýshylary borttyq kompıýtermen zymyrandar jasap, aspanǵa ushyrýy kerek, al Inventors sanatynda olar jerdegi jahandyq máselelerdi sheshýge baǵyttalǵan jobalardy usynady.
Aeroǵarysh ónerkásibi óte belsendi damyp keledi. Biz Qazaqstannyń álemniń túkpir-túkpirinen ınjenerlik entýzıastardy tartatyn ortalyqqa aınalǵanyn qalaımyz, - dep atap ótti uıymdastyrýshylar.