Gınekolog

284

Óz-ózimmen syzbalarymdy jasap, esep-qısabymdy júrgizip jumys istep otyr edim. Jaıyn aýyz Jókeńniń qalaı kep qalǵanyn baıqamappyn. Týra jelkemde tur eken. Qasynda qas kózi qıylǵan, beli qynamaly, etegi kelte kóılek kıgen bir qyz bar.
– Báke...– dedi Jókeń.
– Kóke...–dedim men, shekemnen sýyq ter shyǵyp. Sońǵy kezde Jókeń
bireýdi bólimge jetelep kelse qyzmetker bitken jerge kirip keterdeı buǵyp, kózge túspeýge tyrysatyn.
– Báke, – dedi Jókeń. – Sizdi qatty qurmetteımiz. Mekemeniń abyroıly
bolýy úshin kóp eńbek sińirdińiz...
Tynysym taryldy. Tamaǵym qurǵap, óńeshke óksik tyǵyldy. Ótken joly Tuqyldy dál osylaı maqtap turyp...
– Qazir zaman basqa, tehnologııalar dáýiri , – Jókeń torǵaı arbaǵan
jylandaı bir sarynnan tanar emes. – Jastarǵa oryn berý kerek.
Oryndyqqa sylq ete tústim.
– Kóke, Jóke... – joǵarǵy túımemdi aǵytyp, aýzymmen aýa qarmandym.
Osydan qorqyp edim. – Jóke... zaman ózgergenimen qurylys standarttary ózgergen joq qoı. SNıP, PÝE, Jobalaý-josparlaý normalary...
– Tý, Báke, aqyl toqtatqan adamsyz ǵoı... Onyń ústine standart,
normalardy qazir ınternetten-aq oqyp alýǵa bolady. Solaı ma, Gýlıajan? – Jókeń janyndaǵyǵa meıirlene qarady.
– Legko, – dedi qyz. – V gýgle vse est!
– Oý, Jóke, gógliń... – deı berip edim Jókeń qysqa qaıyrdy. –Báke, sózdi
kóbeıtip qaıtesiz, erteń maqtaý qaǵaz berip, shapan jaýyp shyǵaryp salamyz. Qurmet-qoshemetti bilý kerek!
Jókeńniń sońǵy sózi tym yzbarly shyqty. Qos qolymmen basymdy ustadym. Jókeń burylyp júre berdi. Qyz da meniń jumys ornymdy barlaı bir qarap shyǵyp, Jókeńniń sońynan jele jóneldi. Tilim baılanyp qaldy. Biraz otyrdym. Úıdegi bes bala úshin Jókeńniń aıaǵyn qushsam ba eken... E, bolmaıdy. Sákendi shyǵarǵanda ony da kórgenbiz. Betiniń bir tamyry búlk etpedi ǵoı basekeńniń. Ne istemek kerek? Óńirdegi qurylysqa jaýapty jalǵyz mekeme osy, basqa joq. Onyń ústine tanyssyz eshkim esiginen syǵalatpaıtyn zaman týdy. Endi?
Esime qudamnyń qudasy Qısynnyń sap ete túspesi bar ma. Oblystaǵy densaýlyqqa jaýapty dóı mekemeniń dókeıi. Ótkende qudanykinde bas mújip otyryp, «Kómek kerek bolsa aıt. Biz degen...» dep biraz kúpingeni bar edi. Onyń ústine bireýdiń jerine salyp alǵan kottedjin zańdastyrýǵa qolushyn bergenim taǵy bar... Aqyry ketetin jumys qoı, ázirden qamdana bereıin, dep ýaqyt aıaqtalmaǵanyna qaramaı dalaǵa shyqtym. 20 jyl qut mekenim bolǵan alasa ǵımaratqa qımastyqpen bir qarap aldym da, jyljyp shyqqan bir tamshy jasty saýsaq ushymen sylyp tastap, densaýlyq basqarmasyna qaraı tarttym.
Qısyn ornynda eken. Hatshy qyz ishke ótkizgennen keıin maǵan uzaq qarady, bosaǵada turyńqyrap qaldym.
– Á, sen ekensiń ǵoı...
Tanydy. Ýh. Mańdaıymnan taǵy sýyq ter burq ete qalǵan. Qısynnyń
janyna jetip baryp qos qolymdy soza amandastym. Sol turǵannan oryndyqqa bóksem tıgenshe aýzym jabylmady. Jaǵdaıymnyń qıyn ekenin, jumyssyz qalǵanymdy, bes balamdy...
Qısynnyń betine úmitpen qaraımyn ǵoı baıaǵy. Qyzyq, osylarǵa
bet bir jerden úlestirile me? Báriniki birdeı, jyp-jyltyr, jap-jalpaq, buǵaqtary salbyrap... Jókeń sekildi munyń da jalpaq betiniń bir tamyry búlk etken joq, eı.
– Sonymen? – Qısynnyń ázer qybyr etken erninen shyqqan ekinshi sóz osy boldy.
– Sonymen jumys kerek, – dedim.
– Mende qurylysshyǵa jumys joq!
– Oý, Qaqa, endi quda degen atyńyz bar, qyzmetińiz bar... bir qısynyn keltirińizshi... –janaryma taǵy jas keldi. – Kómektesińizshi... Siz úı salǵanda...
Osy sózdi aıtqanda Qısynnyń eti mol kózi baǵjań ete qaldy.
– Osy sender ıt jylǵyny umytpaı, kóńirsitip júresińder,a?!
Basym salbyrap ketti.
– Jaraıdy. – Qısynnyń aýzynan osy sóz shyqanda myna álem nurlanyp sala bergedeı boldy.
– Jaraıdy. Ana besinshi emhanaǵa gınekolog kerek sekildi edi...
Qyqańnyń ne aıtqanyn jete túsinbesem de qatty qýandym.
– Qolyńnan kele me?
– Ne isteý kerek?
– Eshteńe, qaraısyń da, jazasyń, qaraısyń da jazasyń , – Qısyn qarqyldap kúldi. Maı denesi túgel irkildep ketti.
– E, oǵan úırengenbiz ǵoı, jıyrma jyl qarap, tekserip, jazýmen aınalystym ǵoı.
Qurylys nysandaryn tekserip júrgenim kóz aldymnan zýlap ótip, júregim shymshyp sala berdi. Qısyn telefon tutqasyn alyp bireýge qońyraý shaldy:
– Áı, sendegi ana orynǵa bir kisi jiberem qazir. Meniń qudam. Jaqsy maman. Durystap qabyldap, kóz qyryńdy salyp júr.
Tutqany qoıyp, maǵan qarady.
– Mine, Báke, sharýań sheshildi.
Aıaq asty «Báke» bolǵanyma qaıran qalyp men otyrmyn.
– Bar. Erteń bas dárigerge jolyq.
Alǵysymdy jaýdyryp, esikke qaraı entelep bara jatqanda Qısyn jótkirindi. Jalt qaradym.
– Báke, jańa óziń aıtqan úıdiń dálizi áli álem tapyraq bolyp jatyr edi. Qazaqsha aıtsaq «aýy menen baýy bar». Soǵan járdemdesip jiberesiz be? Men ondaıdan maqurymmyn ǵoı, ana qudaǵıyń jumysshy taýyp berse bas-kóz bolyp... ishin árlep, syrtyn, álgi «mıýnhenka» deı me sondaı jasatyp degendeı...
Sheginetin jer joǵyn túsindim.
– Maqul, qudeke.
Erteńine Jókeń kıgizgen shapandy súıretip, maqtaý qaǵazymdy qolyma
ustaǵan kúıi emhanaǵa tarttym. Bas dáriger basyn ıip qarsy aldy. Marqaıyp qaldym. «Mynaý sizdiń kabınetińiz» ,– dep appaq bir bólmege engizdi. Qaq ortada bir úlken kreslo tur eken. Qyqańnyń qudasy bolǵan soń neden qaımyǵaıyn, bardym da qonjıyp otyryp aldym. Arqalyǵy da shalqaq. Eki jaqta arbıyp turǵan jyltyr temir bilegińdi salǵanǵa yńǵaıly eken. Tek alshaqtaý. «Apaıtóstigińdi kórsetip, ne alshaıyp, ne shalqaıyp otyrý kerek-aý» degen bir oı jyltyń ete qaldy. Bas dárigerdiń qasynda turǵan meıirbıke qyz kúlip jiberdi.
– Keshirińiz, bul jerge klıentter otyrady, sizdiń ornyńyz bul emes, – dep janynda jyltyrsıraq oryndyq turǵan ústeldi nusqady.
– Siz tek saspańyz, úırenip ketesiz ǵoı.Qyqańnyń bir aǵaıyny
elektromonter eken, «Kóp toqtyń arasynan adaspaǵanmyn, tamyr degen ne táıiri», – dep nevrologııany basqaryp otyr. Onyń janynda sizdiki kóp jeńil, – dep bas dáriger kibirtiktedi. Qabaǵy salyńqy. «Á, qý, óziń bireýge ázirlep qoıǵansyń ǵoı bul oryndy» degen aram oı jetegimen myrs ettim. Qyqańnyń qudasymen oınapsyń...
– Jaraıdy, men keteıin, – dep bas dáriger asyqty.
Moınymdy burmastan basymdy ızeı saldym. Ol shyǵyp ketken soń ústelimniń janynda turǵan aspaptardy shuqylap kettim. Istik, úshkir, ótkir birdeńeler, qaq tilingen qubyr japsyrylǵan qysqash ta júr... «Myna dóńgelek shynysy bary nıvelırge uqsaıdy eken»,– dep oıladym meıirbıke qyz bergen aspapty mańdaıyma japsyryp jatyp.
– Kisi kelip tur, – dedi kómekshim.
– E, kele bersin, biz keı bastyqtar sııaqty kóp kúttiretin keýdemsoq
emespiz, – dedim maqtanyshpen.
Esikten etjeńdi, etjeńdi degende de uzyny men kóldeneńi birdeı, beldi
joǵaltyp alǵanyna biraz bolǵan, keýdesindegisi qos órkesh sekildi orys áıel kirdi. Meıirbıke qyz ony kresloǵa qaraı ótkizip, jatyr edi:
– Jaılanyp otyra berińiz, – dedim de daýsymdy sál báseńdetip,
meıirbıkege: – Bularǵa óstip qazaqsha sóıleý kerek. Áıtpese ana tilimiz
qashan mandıdy, – dep ana áıelge baıqatpaı kózimdi qysyp qoıdym. Buryn emhanada kórgenimdi istep, ókpesin tyńdarmyn, otyrǵyzyp,
turǵyzarmyn, balǵamen tizesin urarmyn degen ishki oıym taǵy bar. Kómekshim maǵan naýqas qabyldaýdyń jónin túsindirip jatyr. «Áýeli aty-jónin jazyńyz, naýqas paraǵyn bir súzip shyǵyńyz...» Ana áıeldiń kresloǵa myqshyńdap jaıǵasyp jatqanyn, yrsyldaǵanyn jelkemmen estip, júreksinip otyrmyn. «Baıǵustyń júregin maı basqan eken. Myna dáriger degeniń ońaı jumys eken ǵoı. Bylaı-aq bilip otyrmyn»,– dep oıladym. Kómekshimniń aıtqanyn istedim. Men suraımyn, yrsyldaǵan áıel aıtady. Óstip tórt-bes jol jazǵannan keıin ishteı duǵa etip, bissimildamdy bes qaıtaryp, álgi áıelge buryldym... qatty sastym, betti bastym... tura qashtym.
«Nıvelırdiń» qaıda qalǵanyn bir qudaı bilsin. Qyqańnyń qudasyn shalqaıǵan kúıi aıǵaılaǵan orys áıeldiń «Kýdasy?» toqtata almady. Zytyp berdim. Emhanadan jarty shaqyrymdaı alystaǵannan keıin baryp, toqtadym. Bir aǵashqa súıenip turyp, oılandym.
Qısyn da qurysyn, qudań da qurysyn, vokzal jaqqa baraıyn. Osydan bir jyl buryn Jókeń qylqamoıyn, murty endi tebindegen balaǵa «almastyryp» jibergen Tursyn sol jerde júkshiler brıgadasyn qurdy dep estip edim. Sol eks- sáýletshilerge qosylsam, ortaq áńgime de, nápaqa da tabylar... Kettim.

Serik ÁBIKENULY

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler