Asan Mıras Bolatuly 1987 jyly 13 mamyrda Qaraǵandy oblysy, Qarqaraly aýdany, Baqty aýylynda dúnıege kelgen. Pedagogıka ǵylymdarynyń magıstri. Búgingi tańda jalpyulttyq respýblıkalyq «Egemen Qazaqstan» gazetiniń jáne óner bóliminiń meńgerýshisi bolyp qyzmet atqarady.
Halyqaralyq «Shabyt» shyǵarmashyl jastar festıvaliniń laýreaty. 2011 jáne 2012 jyldary «Sońǵy raýshan», «Bekzat», «Súıesiń, júrek, súıesiń» kitaptarynyń avtory.
T.Aıbergenov atyndaǵy merekelik medaldiń ıegeri.
*
Jaralǵan óziń emes, jat uǵýǵa,
Suraq kóp baldan góri jaqyn ýǵa...
Eń tereń adamyńa – eń bıikten,
Qol bulǵaý – qoshtasý ma, shaqyrý ma?
Aıta almaý qandaı azap – syr ashyp túk,
Baqytqa tym keshiktik, tym asyqtyq...
Mahabbat degen ne ol, belgileńiz:
A) taǵdyr
Á) dos bolý
B) ǵashyqtyq
Sezimniń aqyl máńgi – qarsylasy,
Tartysty aǵarǵansha tań shuǵasy...
Qııannyń ıyǵyńda aýyr júgi,
Qııaldyń mıyǵyńda tamshy jasy...
Ótesiń sen de mendeı, tynyp ishten,
Soryńdy baqytyńnan qylyp ústem!..
Tar jerde taǵdyr degen qubyjyqqa,
Tap bolyp sezim degen qubylyspen...
*
Sózden tátti joq,
Iise tańdaıǵa!
Sózden qatty joq,
Tıse mańdaıǵa...
Óksik kómeıdi
Qyrnap, qajaıdy...
Tartys kóbeıdi,
Tanys azaıdy...
Jolym tym batpaq,
Ushty sholjań baq...
Bózdeı qymbattap,
Sózdeı arzandap...
Taǵdyr – bı, tóre,
Tyqty túnekke...
Aqyl – júıkede,
Aqyn – júrekte...
Jumsaq qate úshin,
Qatty ketistik.
Bala – zat esim,
Qoryqty – etistik.
Júrek jyr berip,
Ráýish ashylar...
Júıke syr berip,
Renish basylar...
Bári – ótpeli,
Jalǵan – qyp-qysqa...
Alla kóktegi,
Jalǵyz túpnusqa!
*
Bul kúz bizdi nege esine túsirdi?
Qarsy otyrmyz – baqyttylaý pishindi...
Daıashy ul dám mázirin ákeldi,
Daıashy qyz án mázirin usyndy...
Kezek-kezek oınap jatqan saz da, Alla-aı,
Sýyrtpaqtap syr tartady sóz barlaı...
Kúlli ánniń keıipkeri sen syndy,
Kúlli ánniń mátinin men jazǵandaı...
Bul ne sezim,
batty áp-sátte jan muńǵa,
Mahabbat pa,
basqa salǵan taǵdyr ma?
Oısha bıdiń qushaǵynda terbeldik,
Oısha úıdiń turdyq uzaq aldynda...
Sen alystap, jaqyndaýda ózge alys,
Boza túsken boda-boda bozdady ish...
Seni múlde súımegendeı burylys,
Meni múlde súımegendeı qozǵalys...
Ǵashyqtyqtyń syrqaty ishte qashanda,
Eki bette qarsy otyrmyz qos arna...
Tik qaraýǵa bolýshy edi, o saǵan?
Til qatýǵa bolýshy edi, o sonda?
Únsiz ishten tógil, tógil án-jyrym,
Únsiz ishten egil, egil jan gúlim...
Bul shaq meniń eń aıaýly sezimim,
Bul sát meniń eń aıaýsyz taǵdyrym.
Ulym ketip barady mektebine
Qaryndashy jap-jańa ushtalmaǵan,
Qalamsaby jap-jańa ustalmaǵan,
Jeıdesi de dáp-dál shyt kirlemegen,
Dápteri de sý jańa tystalmaǵan,
Ulym ketip barady mektebine,
Bıik shyńǵa balapan bettedi de!
Quldyrańdap qoıady qulynshaq ul,
Qoly qulyn jalyna jetkeni me?
Álippesin qoltyqqa qysqan kókem,
Árip kóshin tanymaq ustam bekem!
Sondaı qushtar ómirge, sondaı yntyq,
Ómir de oǵan dál sondaı qushtar ma eken?
Sómkesi úlken ózinen arqalaǵan,
Taqta da úlken, bilemin, parta da oǵan...
Bes kún jalǵan oı júgin barady asyp,
Bestegi ulym oıyny tarqamaǵan...
Bilim – báıge, jarysqa jan sal kúshpen,
Tákapparlyq kórsetpe, bolsań da ústem.
Aq qurt shashyp anashyń syrtta qaldy,
Aq bor ustap ustazyń qarsy aldy ishten.
Alda seniń aq arman, araı gúliń,
Aqyl aıtar dál búgin oraıly kún:
Sózin bólme ustazdyń hám sózge erme,
Sóz bolǵannan jaman joq, abaıla, ulym.
Halyqshyl bol qaharman Haq qoldanǵan,
Qylyqtarǵa unamsyz jat bol jaman.
Birdi birge qosýdy úıren, durys,
Birdi birge soǵýdan saq bol, balam.
Aqtap úmit, arqamnyń bosat júgin,
Qyran – Sensiń, Týdaǵy shashaqty Kún!
Tarıhyń bar Kúltegin tasqa jazǵan,
Sol tarıhqa eshqashan tas atpa, ulym.
Jyraq qalma qyzyqty jyr-án keshten,
Shyndyqqa da berik bol shyǵan kóshken.
Alty qurlyq, tórt muhıt – barlyǵyn súı,
Alty Alashty biraq ta shyǵarma esten.
Ketpes, bilem, keı sózim birden unap,
Oıynyńnan ketpegin múlde jyraq.
Ala dopty bolady sál qýýǵa,
Ala jipti attama múlde biraq.
Qýanyshpen qarsy aldy bul kúndi atań,
Quraq ushyp qarsy aldy bul kúndi apań.
Qońyraýyńdy alǵashqy seniń tyńdap,
Omyraýymdy jas jýyp turmyn, botam.
Kútedi aldan áli san sapar, saraı,
Sol joldarda aǵartqan ákeń samaı.
Mektepke anań aparsa qalaı búgin,
Mekkege erteń sen de ony apar solaı!
Kózderimde qýanysh laǵyly oınap,
Qadamyńa qaraımyn bárin oılap...
Tarydaı bop mektepke kirgen saǵan
Taýdaı talap tiledim, tarydaı baq.
Kereǵar – II
Kóktemde quspen keldiń,
Shatyrdan jas bop tamdym.
Sharapty ishken menmin,
Sen nege mas bop qaldyń?
Kóktemde gúlmen keldiń,
Úzilip túsken ánmin.
Kúrshekti ilgen menmin,
Sen nege ishte qaldyń?
Kóktemde quspen keldiń,
Qyratta gúl bop óndim.
Kólikten túsken menmin,
Sen nege birge keldiń?
Kóktemde hat bop keldiń,
Qanaty, bul aq qustyń.
Tapansha, at dep berdim,
Sen nege qulap tústiń?
*
Oılary sarylyp kúni-tún,
Jyldardyń aldyna tosqany ý!..
O, netken sypaıy umytý?
O, netken shynaıy eske alý?
Óńine juldyzdy tún uıyp,
Demine juparly gúl shyǵyp,
Syrtynan ádemi jymıyp,
Ishinen áldebir kúrsinip...
Únsizdik tutqasyn alady,
Jalǵyzdyq esigin iledi...
Beısana mólt etip janary,
Beıýaqyt aýyryp júregi...
Esh áser etpesteı ózge shý,
Mataıdy sezimin altyn jip...
Oıynda ǵajaıyp kezdesý,
Boıynda ǵalamat salqyndyq...
Birese qatalap shóldeıdi,
Birese qalyqtap ushady...
Umytý qolynan kelmeıdi,
Umtyla beredi qushaǵy...
Bul derttiń joq dáıek, deregi,
Joq tipti tilegi, suraǵy...
Birdeńe jazǵysy keledi,
Birdeme jibermeı turady...
*
Bitpegen búgingi daý – keshegi eges,
Kóz aldy kóne kerýen kóshedi eles...
Daýyǵyp alǵan bul kúı máńgi mendik,
Saýyǵyp syrtqa shyǵar sheshek emes...
Balaqqa shubatylyp shynjyr qoǵam,
Tamaqqa tireledi qynjylǵan án...
Ázil sóz tisimdegi tym jylmaqaı,
Ádil sóz ishimdegi myń jyl bodan...
Bostandyq aıtam jyryn sózim ushyp,
Bodandyq artam júgin tezi qysyp...
Áz basym ermek eken, el tepkilep,
Kóz jasym kermek eken, ózim iship...
Shyjyq bop sodan ylǵı qyzyq kóp keı,
Óte almaı arǵy betke júzip betteı,
Órnegin óleńimniń buzyp almaı,
Órmegin sheshekemniń úzip ketpeı...
*
Bar ǵumyr jatqandaı sátte azdaý,
Májnúnge eles te – shyn medeý.
Saǵyndym degeniń – hat jazbaý,
Súıemin degeniń – úndemeý.
Aramyz alystap – tym jyraq,
Ótkelder aınaldy qamalǵa!..
Shattyqtar kózdegi tunjyrap,
Shyq bolyp tunady janarǵa...
Seni oılaý – jabyqqan jandy emdeý,
Seni aıtyp ishpegen sýym — ý.
Ǵashyqpyn degeniń – mán bermeý,
Órtendim degeniń – sýyný.
Júregiń – jaǵalaý, kóziń – kól,
Men keshken bul kúıdi keship kór?
Aıtýǵa bolmaıtyn sezimder –
Ashýǵa bolmaıtyn esikter...
*
Búgin oılar ǵarysh syndy,
Búgin sózder nur syndy.
Búgin jat ta tanys syndy,
Búgin tiken gúl syndy.
Búgin taǵdyr tym jaıdary,
Búgin baqyt tym jaqyn.
Búgin tátti – muń qaınary,
Búgin ǵalam – syrly aqyn.
Búgin áýen duǵa syndy,
Búgin aýa kók syndy.
Búgin renjý kúná syndy,
Búgin qylmys joq syndy.
Búgin kózder – jaryq Aı, Kún,
Búgin sana – qus joly.
Búgin túısik – táńiri oıdyń,
Búgin mı – hat ústeli.
Búgin sezim tolqyn syndy,
Búgin senim taý syndy.
Búgin qola altyn syndy,
Búgin naýqas saý syndy.
Búgin jumbaq mendik toı bul,
Búgin qysqan qol ystyq.
Búgin qushaq – endik-boılyq,
Búgin júrek – keńistik.
*
Sezimnen asqaq estelik,
Tappadym túısik túbinen!
Esimde sonda, qosh dedik,
Balamyz sonda, shynymen...
Alystaı berdik... arada,
San jyldar qurdy saltanat...
Jaqyndaı berdik sanada,
Jarq etken sáýle – jalqy abat.
Sol shyraq birde – shaqyrdy ot,
Sanaǵa bermeı tipti erik...
Bógetter kenet kópir bop,
Bótender bizdi jup kórip....
Turǵandaı ǵajap kúı keship,
Tumanǵa kirdik, joq taǵat!
Qııalda kettik úılesip,
Qıyny — taǵdyr noqtalap!..
Kóz aldym ıran gúl shyraı,
Basylmaı elik-aptyǵym...
Izime túsken tyńshydaı,
Ishime tústi tátti muń...
Sol sezim áli júr arbap,
Seıiltip kúıki túnekti...
Sheńberden ketip shyǵandap,
Sheńgelge jyrtyp júrekti...
*
Sosyn Laýra qosylǵan shaı ishemin.
©Á.ÁLIShER
Menmin seniń bar aınalań,
Aı.
Kún.
Juldyz.
Jymyń qaqqan.
Qońyraýmyn jańa oınaǵan,
Appaq tańmyn búgingi atqan.
Sen toqtatqan kólik menmin,
Sen tólegen aqsha da — men.
Maǵan jaýrap tońyp keldiń,
Mezgilińmin aqsary álem.
Qolaınańmyn,
Taraǵyńmyn,
Qolshatyrmyn qolyńdaǵy.
Kúrtesheńmin qara-kúlgin,
Jıektaspyn jolyńdaǵy.
Menmin tynysh jumys bólmeń,
Menmin dápter, kitaptaryń.
Menmin — jaýap durys kórgen,
Menmin — torǵaı butaqtaǵy...
Saǵatyńmyn syrtyldaǵan,
Batyrmańmyn basylmaıtyn.
Kúntizbeńmin jyrtylmaǵan,
Terezeńmin ashylmaıtyn.
Jazǵan jumbaq pák syr nebir,
Qalamyńmyn ústeldegi.
Esigińmin aqshyl qońyr,
Menmin jańa tústengeniń.
Keshe túnde selmin quıǵan,
Erteń soǵar jelmin keri.
Shyqpaǵan oı menmin mıdan,
Albomdy emes, kórdiń meni...
Ne bar — solmyn, taǵy neńmin,
Jasyń,
Tegiń,
Ataq,
Atyń...
Aınalańnyń bári menmin,
Aınalaıyn,
Mahabbatym!
"Adyrna" ulttyq portaly
