«El bolamyn deseń besigińdi túze» degen halqymyzdyń danalyǵynyń astarynda bútin bir memlekettiń bolashaǵy jatyr. Urpaǵyn táı-táı basqannan adaldyq pen eńbekqorlyqqa tárbıeleıtin babalarymyzdyń táliminiń sabaqtastyǵy búginde «Adal Azamat» jobasynyń maqsatymen ushtasýda. Osy joba aıasynda Qazaqstan halqy Assambleıasynyń Aqsaqaldar keńesi is júzinde aýqymdy jumystar atqaryp jatyr.
Uly Dalanyń taǵdyry jalań uran, jalaýly naýqanshyldyqpen sheshilmeıtini áldeqashan dáleldengen. Jasyratyny joq, biz aıtyp otyrǵan naýqanshyldyqqa negizdelgen kóptegen ıdeıalardyń ıgiligin kóre almadyq. Ádiletti Qazaqstandy da áljýaz ıdeıalarmen qura almaıtynymyzǵa kóz jetti. Alaıda, maqsatymyz – aıqyn, muratymyz – asyl. Aıqyn maqsat – Táýelsizdigimizdi tuǵyrly, asyl muratymyz –eldigimizdi ǵumyrly etý!
Ádiletti qoǵam ádemi sózben emes, bekem birlik, naqty ispen ǵana qurylatynyn ýaqyt ózi dáleldep otyr. Búgingi qoǵamnyń tynys-tirshiligi, ádiletti qoǵam qurý jolyndaǵy barlyq is-áreketimiz – erteńgi tarıh. Bolashaq urpaq, erteńgi tarıh aldynda uıalmaýymyz úshin qundylyqtarǵa mańyz berip, qoǵamdy izgilendirýdiń irkilissiz jolyn izdeýge tıis edik. Sol joldy Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev nusqady.
Ulttyq Quryltaıdyń Atyraýda ótken «Adal adam – Adal eńbek – Adal tabys» atty úshinshi otyrysynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Qasym-Jomart Kemeluly: «Elimizdegi árbir azamat osy basty qundylyqtardy berik ustanýy kerek. Men usynǵan «Adal Azamat» uǵymy munyń bárin túgel qamtıdy. Sonymen birge, bul Ádiletti Qazaqstan ıdeıasymen úndesip jatyr. Biz osy irgeli qundylyqty urpaq sanasyna sińire berýimiz kerek.
Adal Azamat degenimiz – jaqsy qasıetterge ıe bolyp, adal eńbek etetin jáne tabysqa adal jolmen jetetin adam. Iaǵnı, adaldyq pen ádildikti bárinen bıik qoıady. Ozyq oıly ult bolý úshin búkil qoǵam sana-sezimin ózgertip, jańa qundylyqtardy ornyqtyrýy kerek. Árbir adam «Adal Azamat» degen atqa laıyq bolsa, elimizde ádil qoǵam ornaıdy», – degen bolatyn.
Memleket basshysynyń bul sóziniń astarynda tarıhı talap, salmaqty jaýapkershilik bar. Bul talap pen jaýapkershilik barsha qazaqstandyqtardyń úmitin úkilendirip, senimin serpiltip tastady. Ómirsheń múmkindikterge ashylǵan joldy múlt jibermeı ańdaǵan Qazaqstan halqy Assambleıasynyń Aqsaqaldar keńesi Prezıdent usynysyna qoldaý kórsetip, «Adal Azamat» jobasyna bastamashy boldy. Osy jobanyń jetekshisi retinde, izgi bastamanyń maqsaty men mańyzy jaıly oı terbetip, sóz qozǵaýymnyń artyqtyǵy bolmas...
Moıyndaýymyz kerek, dál qazirgi ýaqytta bizdiń qoǵam ulttyq qundylyqtardan birjola qol úzip qalý qaýpimen betpe-bet kelip otyr. Qoǵamdy alańdatyp, kún tártibinen yǵyspaı turǵan osy bir ózekti máseleni ýshyqtyrmaı sheshý ýaqyt pen jaýapkershilikti qajet etetini beseneden belgili. Onyń syrtynda, álemniń birqatar elderinde shıelenisip turǵan geosaıası ahýal beıbitshilik besiginde terbelgen bizdiń elge de qaýipsizdikke bekem bolýdy emeýrin etedi. Ol úshin qoǵamda birlik pen turaqtylyqty nyǵaıtyp, ádildik pen zań ústemdigin ornyqtyrý qajet. Sondaı-aq, yrysty yntymaq pen berik tártip, jaýapkershilik qundylyqtaryna negizdelgen jańa qoǵamdyq etıka qalyptastyrý mindetteri týyndaıdy. Sonymen qatar, biz óskeleń urpaq boıyna otansúıgishtik rýh pen adamgershilik qasıetterdi tek qana ulttyq qundylyqtardy dáripteý arqyly ǵana sińire alatynymyzdy ýaqyt ózi meńzep otyr. Al, osynyń barlyǵy «Adal azamat» jobasynyń negizgi baǵyttarynda tolyq qamtylǵan.
Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Ulttyq Quryltaı otyrysynda sóılegen sózinde: «Adal adam – Adal eńbek – Adal tabys» – bir-birinen ajyramaıtyn uǵymdar. Osy úsh taǵandy ozyq ári tabysty elge aınalýdyń basty kilti deýge bolady. Balalar men jastardy tárbıelep, olardyń boıyna osy ozyq qundylyqtardy sińirýge aıryqsha kóńil bólinýi kerek», – dep atap ótti. Memleket basshysynyń osy bir oımaqtaı ǵana oıynda tuǵyrly tujyrym, mańyzdy maqsat jatyr. Ulttyq Quryltaı otyrysy men Qazaqstan halqy Assambleıasynyń HHHIII sessııasynda Prezıdent júktegen mindetterden tamyr tartqan «Adal Azamat» jobasy tutastaı qoǵamdyq sanany Otan ıgiligi jolyndaǵy ortaq múddelerge oı jumyldyrýǵa shaqyrady.
«Adal Azamat» jobasy ataýy aıtyp turǵandaı, damý baspaldaqtarynyń ár belesinde tek adaldyq arqyly ǵana maqsatqa jetýge bolatyndyǵyn meńzeıdi. Sonymen qatar, qoǵamdy izgilikke úndeý, árbir azamattyń jan dúnıesine, sanasyna ulttyq biregeılik pen qundylyq uǵymynyń mańyzyn sińirý de – «Adal Azamat» jobasynyń basty baǵyttary. Iaǵnı, qoǵamda patrıotızm, adamgershilik, bilimge qushtarlyq, kásibı biliktilik, únemshildik, eńbekqorlyq, týǵan jeri men eline degen qurmet, otbasyna degen súıispenshilik sekildi qasıetterdi dáripteı otyryp, jalpy qoǵamǵa jańasha formatta yqpaly etýdi kózdeımiz.
Týra biz aıtyp otyrǵan qundylyqtar men «Adal Azamat» jobasy ustanyp otyrǵan baǵyt bir-birimen laıyqty sabaqtasyp, baıypty baǵdarlamaǵa aınalǵaly otyrǵany kóńil qýantady. Bul bastamaǵa Assambleıanyń Aqsaqaldar keńesiniń uıytqy bolýy da utqyr qadam der edim.
Búrkemeleýdiń qajeti joq, qoǵamda ózekti problemalar óte kóp. Ásirese, rýhanııat tóńireginde, urpaq tárbıesi máselesinde, memlekettik til, mádenıet pen óner taqyrybynda sóz qozǵaı qalsaq, mindetti túrde minimiz aıtylyp, «syrymyz ashylyp» qalyp jatady. Mine, Prezıdent usynǵan, Aqsaqaldar keńesi qoldaǵan «Adal Azamat» jobasynyń dittegen maqsaty – osynaý olqylyqtardyń ornyn toltyrý.
Quryltaı otyrysynda da, Assambleıa sessııasynda Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev memlekettik ıdeologııanyń negizgi baǵyttary týraly oı sabaqtaı kele qoǵamdy alańdatyp otyrǵan áleýmettik bes keselge nazarymyzdy aýdarǵanyn jaqsy bilesizder. Ásirese, jas ereksheligi boıynsha elikkish keletin jastarymyzdy oıyn da, boıyn da osy bes keselden arashalaý baǵytyndaǵy mindetter mejesin belgilep, maqsattar legin aıqyndap berdi. Bul baǵytta da bizdiń qoǵam ómir mektebinde shyńdalǵan aqsaqaldar ınstıtýtynyń baı tájirıbesi men bıik parasatyna júginýge múddeli.
Jalpy, qandaı jaǵdaıda da aqsaqaldar parasatynan sabaq alyp, aqsaqal tóreligine júginý – qazaq qoǵamynda ejelden bar tárbıelik mektep. «Aýylyńda aqsaqal bolsa – jazyp qoıǵan hatpen teń» dep, halyq danalyǵynda aıtylǵandaı, Aqsaqaldar keńesi belgili bir óńirdegi resmı organ nemese qoǵamdyq uıym ǵana emes, danyshpandyqtyń bastaýy, danalyqtyń mektebi, kóńil kókteminiń shýaǵy, ómir mektebiniń qýaty bolýy shart. Aqyl men parasattyń ordasyna aınalyp, urpaq tárbıesine ólsheýsiz úles qosýǵa nıetti Aqsaqaldar keńesiniń qoǵam tynysyndaǵy mańyzdy róli óte qysqa merzimde aıqyndalyp, nátıjeli qyzmeti naqtylanyp úlgerdi.
Qaraǵandy oblystyq Aqsaqaldar keńesi de óz jumysynyń baǵyt-baǵdaryn Prezıdent júktegen mindetter negizine oraılastyryp, Keńes aqyldastar alqasynyń sheshimimen «Adal Azamat» jobasyn iske asyrýǵa kirisip otyr. Jaqynda ǵana «Adal Azamat» jobasynyń 2024-2025 jyldarǵa arnalǵan is-shara jospary bekitilip, barlyq baǵyttar boıynsha maqsat-mindetter belgilendi. Joba barysynda Aqsaqaldar Keńesi QR Mádenıet jáne aqparat mınıstrligi, Ishki ister mınıstrligi, Densaýlyq saqtaý mınıstrligi, ǵylym jáne joǵary bilim mınıstrligi, Oqý-aǵartý mınıstrligimen, Astana, Almaty, Shymkent qalasy ákimdikterimen, barlyq oblys ákimdikterimen jáne «Temekisiz», «Esirtkisiz bolashaq», «Respýblıkalyq Ákeler keńes» qoǵamdyq uıymdarymen áriptestik ornatý arqyly jarqyn bolashaq úshin mańyzdy jumystar atqarý josparlanǵan.
Is-sharalar josparynda «Adal azamat» jobasynyń qoǵamdyq máni men tarıhı mańyzyn qamtıtyn birneshe baǵyt belgilendi. Máselen, jobanyń ádistemelik nusqamasynan bastap, qoǵamdaǵy aqsaqaldar parasatynyń mańyzyn arttyrý, ómir mektebinde shyńdalǵan ónegeli ómir tájirıbesin qoǵam kádesine jaratý, jas urpaq boıyna patrıottyq rýh sińire otyryp, olardy jaman ádetterden aýlaq bolýǵa shaqyrý, «Adal azamat» jobasynyń mán-mańyzyn nasıhattaý jumystaryna aqparattyq qoldaý kórsetý degen sekildi ómirsheń baǵyttardyń barlyǵy qamtylyp otyr.
Munyń barlyǵy Ulttyq Quryltaıdyń úshinshi otyrysynda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev usynǵan «Adal adam – Adal eńbek – Adal tabys» tujyrymdamasynyń talaptaryna tolyq jaýap bere alady.
Túıindeı aıtqanda, Memleket basshysy usynyp, Qazaqstan halqy Assambleıasynyń Aqsaqaldar keńesi tarapynan qoldaý tapqan «Adal Azamat» jobasy qoǵam izgiliginiń qorǵanyna aınalýda. Ekonomıkanyń basqa salalary sekildi, qoǵamdy izgilendirý, ulttyq qundylyqtardy dáripteý, jastardy patrıottyq rýhta tárbıeleý máselesi de el damýynyń jetekshi baǵyttarynyń biri bolyp qala bermek. Táýelsizdigimiz ǵumyrly, eldigimiz tuǵyrly bolýy úshin tarıhı mán-mańyzǵa ıe bul mindetter júıeli túrde júzege asyrylýy qajet. Sonda ǵana, bizdiń qoǵam jemqorlyqtan arylyp, jastarymyz Prezıdent atap ótken bes keselden aýlaq bolary sózsiz. «Adal Azamat» jobasy Ádiletti Qazaqstan qurý baǵytyndaǵy maqsat-mindetterdiń baǵdarshamyna aınalatyn kún jaqyn. Meniń bul pikirim naýqanshyldyqtyń emes, namystyń ólshemine aınalyp, zamandastaryma oı salsa eken degen izgi nıetpen oıymdy qorytyndylaıyn...
Ádiletti Qazaqstan ıdeıasynyń boıtumary da, oıtumary da – «Adal Azamat» qaǵıdaty!
Qaraǵandy oblystyq Qazaqstan halqy Assambleıasynyń Aqsaqaldar keńesiniń tóraǵasy, Ulttyq quryltaı múshesi
