Ǵabıdýlla halyqtyń adamy bolǵan soń bılikten ketti

1491
Motıvaııalyq vıdeo joldaý men toqal úshin, ornynan alyp tastaý durys emes!
Tóreligin aıtýymyz kerek!
Ákimniń jumysyn synaǵandar mendeı aq bolsyn. Durys emes jerlerin osynda prıamoı efırge shyǵaryp kórsetipte otyrdym. Tipti Prezıdentten ornynan alyp tastaýdy da suradym. Ǵabıdýlla myrza er azamattar sııanıe syna synovıa olshin rahmet. Áıtpese keıbir ákimder artyma polıııa salyp syn aıtqanym úshin qýdalaǵan kezderde bolyp edi ǵoı.
Nesin aıtaıyn Ǵabekeńde qatelikter boldy, qateliksiz pende bolmaıdy. Eshkim perishte emes! Ózgeris jasaımyn degen adamdarda ǵana qatelik bolady. Biraq adamnyń isinen emes, jeke ómirin qazbalap, ornynan alý bul baryp turǵan nadandyq! Kýlıbaevtyń toqaly Gogada Londada búkil munaıdyń aqshasyna shalqyp júrgen joq pa? Nege sony bılik kórmeıdi? Beliktiń senimi bitipti, bılik Ǵabıdýlladan qorqa bastady. Osylaı ashyǵyn aıtaıyq! Sebebi Ǵabıdýlla halyqtyń súıiktisine aınaldy. Qarapaıym halyq kóp qoldap ketti. Bizde halyqtyń súıiktisi bolýǵa bolmaıdy, bıllikke bas úmitker  dep basyn shaýyp tastaıdy. Meniń oıymsha, Ǵabekeń osymen saıasattan shettetildi.
Al Ǵabekeńniń qateligi, qasyna óńkeı orys tildi pıar súıgish jyn jybyrdy jınap alǵandyǵy. Ekinshi múmkindik berilgen soń árbir qadamyn abaılap basý kerek edi. Biraq qazaq maqtaýdy súıgish halyq emespiz pe, qolyna papka ustaǵan soń, eshteńeni kórmeı qalatyn. Ashyq aıtaıyn qazaq tilin, qazaq qoǵamyn, qazaqtyń júregin túsinbeıtin Danat Jýmın degen bálesi onyń túbine jetti!
Jaý alystan kelmeıdi, ózińniń tiliń ózińe jaý keıbir kezde!
Mıllıardtaǵan aqshalardy aıamaı jep otyrǵan mınıstrlerdi shah mat fıgýrasyndaı ornyn aýystyra salady! Al vıdeoǵa túsken adamdy saıasattan shettetti. Meıli ǵoı, alyp tastasyn! Biraq ádildigin aıtaıyq, kezinde Jańaózen qandy oqıǵasy qaı ákimniń tusynda boldy? Sol ákim qaıda otyr qázir? Mynaý halyqty qaryzǵa tyǵyp salynyp jatqan LRT qaı ákimniń ıdeıasy? Ol qaıda otyr qázir? Aıta bersem kóp!
Iá men syn aıtamyn, ıá keıde istelinip jatqan jumystardyń durystyǵyn aıtam. Keıde adam durys túsinbeı jatady, "keshe ǵana jamandap otyr ediń, búgin maqtap qalypsyń" -dep!
Týralyǵyn aıtyp úıreneıik, azamattyq qoǵam qurǵymyz kelse! Durysy men burystyǵy aıtylǵan elde ǵana azamattyq qoǵam qalyptasyp, damyǵan el qataryna qosylady.
Al búgingi jańalyq júıe áli ózgeriske daıyn emes ekenin kórsetti!

Aıgúl ORYNBEK

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler