Baqytjan ALDIIaR: Baıaǵydaı... Sol baıaǵy, baıaǵy,  Bildeı aqyn boldym aqyr aıaǵy..

212
Baqytjan Aldııar 1974 jyly 20 qazanda Ońtústik Qazaqstan oblysy Qazyǵurt aýdanynyń Týrbat aýylynda dúnıege kelgen. Qoja Ahmet Iassaýı atyndaǵy Halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıtetiniń fılologııa fakýltetin bitirgen. Shyǵarmalary tórt ujymdyq jınaqta jarııalanǵan. 1998 jyly «Jibek joly» baspasynan «Kózaıym» atty jeke jyr jınaǵy jaryq kórdi.
Kóptegen halyqaralyq, respýblıkalyq músháıralardyń júldegeri, respýblıkalyq M.Ǵabdýllın atyndaǵy syılyqtyń jáne respýblıkalyq «Serper» jastar syılyǵynyń ıegeri.
 

Orys tili apaı (ballada)

Týmaı jatyp bárin bilgen báleniń,
Báteńkesin teris kıgen bala edim.
Ózime tán bar bolatyn dúnıem,
Ózime tán bar bolatyn álemim.

Tirshiliktiń taýyp júrgen esebin,
Tiri jannyń bárimen de dos edim.
Shańyn qaǵyp júretinmin kósheniń,
Kórshimizdiń urlap minip esegin.

Uqsamasa uqsamasyn jorǵaǵa,
Ekeýmizdi shaqyratyn jol ǵana.
Esenınniń jatqa oqıtyn óleńin,
Esegine teris mingen sol bala.

…Qara shashy sekildengen qara tún,
Bylaıǵy jurt bile bermes kóp atyn,
Sol aýylda ári ádemi, ári jas,
"Orys tili" apaıymyz bolatyn.

Júregine qadalǵandaı san ıne,
Muńly kózben qaraıtyn ol fánıge.
Ózine saı bar edi ishki esebi,
Ósegi de taýsylmaıtyn árıne.

«Ańǵal qyz-aı, aldanǵan ǵoı» dese aýyl,
Sol kezdegi ańqaý bala, asaý ul,
«Kim aldaıdy, nege aldaıdy, nege dep
Oıǵa batyp ketetinmin neshe aýyr.

Bala qyzdaı keı minezi kúlkili,
Iissýdiń bar edi onda túr-túri.
Kóp oılanyp apaıyma sodan men
«Ǵashyqpyn» dep óleń jazdym bir kúni.

Alshysynan tústi dep em asyǵym,
Erteńine sabaqtan soń jasyryn,
Ishten jaýyp muǵalimder bólmesin,
Meni ońasha alyp qaldy «ǵashyǵym».

Sosyn...
Sosyn kózben qarap sál mánsiz,
Baýyryna basyp meni qorǵansyz,
«Balasyń ǵoı, ne bilesiń?-dedi de,
Aǵyl-tegil jylady-aı bir armansyz.

Jylady-aı bir, jylady-aı bir janymen,
Júreginen jas bop aqqan qanymen.
Sondaǵydaı muńǵa toly qarasty
Eshkimnen de kórgenim joq áli men.

Jan-jaǵymnan soqqandaı-aq san daýyl,
Bárinen de osy qaras boldy aýyr.
Sodan keıin eshkim kórgen joq ony,
«Orys tili» apaıynsyz qaldy aýyl.

Men bilmeımin qaıda ekenin, mekenin,
Ony oılasam muńǵa batyp ketemin.
Bir on jasqa eseıdim men sol kúni,
Sonda uqtym men ǵashyqtyqtyń ne ekenin.

Solaı, dosym, kimge ustatsyn qasqa-arman?
Ár taǵdyrda bir qupııa astar, mán.
Osylaısha meniń alǵash óleńim
Mahabbattan soqqy jeýden bastalǵan.

 

MAS AQYNNYŃ MONOLOGY

«Men ishpegen ý bar ma?!» 

(Abaı)

Bala – belde, qatyn – elde, sor – basta.

Táńir – kókte...

Bizge ýaqyty bolmas ta.

Kimdermenen júrmedik biz joldas bop,

Qaı jerlerge bastamady jol qasqa?!

 

Qara aspandy tursa-daǵy kim tirep,

Jaǵasynan ala tústik silkilep.

Kórkemdiktiń kóz jasyna kómildik,

Kóringenniń kórpesine bir túnep.

 

Ulylyqqa bastadyq dep sapardy,

Urda-jyqpen tolyqtyrdyq qatardy.

Urttap alyp, dúnııany umyttyq,

Uly Abaı da ishe almaǵan zahardy.

 

Ótti bizdiń tabannan da talaı syz,

Atty bizge talaı tańdar araısyz.

Dúrmegine qaldyq eldiń ilespeı,

Dúnııaýı dertke urynǵan abaısyz.

 

Ishtik kelip, ishtik kelip talaı kún,

Ishirtkisi taýsyldy aqyr mańaıdyń.

Keıin bildik... Ishqusalyq zarpymen

Ishken ýy basqa ekenin Abaıdyń.

 

Isheıin dep ishpeısiń ǵoı náletti,

Sen júrgende Haqqa qul bop ádepti –

Senen buryn egedi jurt dánekti,

Senen ózge pendelerdiń bári epti.

 

Jasyn oınap, qashqanda eldiń bári yqqa,

Qarsy qarap júresiń sen jaryqqa.

Qımaısyń ǵoı ózińdi-óziń qamytqa,

Syımaısyń ǵoı adam sııar qalypqa.

 

Qaıyǵyńdy shaıqasa da qaı teńiz,

Qaıǵylyǵa bar suıyqtyń jáıti egiz.

Móldirlikte ulylyq ta, ý da bar,

Sosyn endi... Ishemiz de qaıtemiz...

 

Quıyńdarshy!

 

 

AQYN INIMEN ÁŃGIME

Eı, kóńili kóktem tunǵan jas inim!

Búgin seniń alshy bop tur asyǵyń.

Myna ǵasyr – seniń ǵana ǵasyryń,

Ana sulý – seniń ǵana ǵashyǵyń.

Qazir seni aınalyp júr bir baqyt,

Sol baqytty alma biraq urlatyp,

Taǵdyryń bar synap jatqan jasyryn.

 

Eı, qııaǵy qaırylmaǵan qyran ul!

Sen tańdaǵan myna bir jol tym aýyr.

Buıra basym sherlengen jer bul aýyl,

Jıyrma jasym jerlengen jer bul aýyl.

Sol aýyldyń kezip júrip sortańyn,

Sorqudyqqa tap bolar dep qorqamyn –

Sorqudyqtyń sýyn ishken kúná-dúr.

 

Aınalaıyn perishtem!

Aıaımyn ǵoı, aıap turmyn seni ishten.

Bul aýylda jeńilis kóp, jeńis kem,

Bizder tatqan tatpashy ýly jemisten.

Bul aýylda kúná batar kezeń kóp,

Bul aýylda syra jatar ózen bop,

Sol kúnáni syra qosyp men ishkem.

 

Al, meıli, ishtim, káne, sonyń paıdasy?

Bul aýyldyń kóp sumdyǵy, aılasy.

Myna bir kól – Jumekenniń kóz jasy,

Sý perisi – Jumataıdyń Láılási.

 

Kól jaǵalaı ósken myna jeken-muń,

Qalamynan tamǵan Toqash kókemniń.

Aq shaǵala – Muqańdardyń Mýzasy,

Ana bir bult – saǵynyshy Tókemniń.

 

Aqandardyń aǵyp ótken jasy bop,

Qulager júr tuıaǵynan shashyp ot.

Ano-o-oý turǵan – Esenǵalı aǵamnyń

Quba jaldy qunany ǵoı basy joq.

 

Bul aýyldyń ózgermeıdi ireńi,

Aqyndyq pen óner eli, jyr eli.

Jáne de onyń turǵyndary únemi

Birdeńeni jýady da júredi.

 

Bul aýyldyń joq eshkimge tarlyǵy,

Júrmeıdi onda han, qaranyń jarlyǵy.

Jáne de onyń «Qalamgerdeı» bary joq,

Barymenen bazar qylar barlyǵy.

 

Óz jolyma úrke qarap turam da,

Óziń syndy jón silteımin ulanǵa.

Attyń basyn burdyń ba aqyr, inim-aı,

Aı, inim-aı, qoımadyń ǵoı... Júr onda!

2005 jyl. Shymkent.

 

***

Tátti erindi tábárigim sen ediń,

Sátterimdi saǵan qıdym ne kerim.

Jaqsy bolǵan bizdiń úıge enbegeniń,

Jaqsy bolǵan saǵan úılenbegenim.

 

Sen týraly oılamaımyn endi ár kún,

Sezimimdi óltirgensiń eń balǵyn.

Qol ustasyp áldekimmen qyr astyń,

Qonys basyp Shymqalada men qaldym.

 

Kúıdirgensiń, jandyrǵansyń, kúıgensiń,

Súıdirgensiń, qandyrǵansyń, súıgensiń.

Seniń janyń jylýly endi kúıge ensin,

Meniń janym kúlýdi endi úırensin.

 

Ómir meni kóshirýde, kóshýde,

Ómir seni keshirýde, keshýde.

Meniń qyzym senen tátti, ádemi,

Seniń ulyń maǵan tartyp ósýde...

 

Ómir solaı, solaı ómir, aıaýlym,

Baıaǵydaı áli uıqyly-oıaýmyn.

Baıaǵydaı qııalımyn, balamyn,

Baıaǵydaı jarymaǵan jaıaýmyn.

 

Baıaǵydaı... Sol baıaǵy, baıaǵy,

Bildeı aqyn boldym aqyr aıaǵy.

Julym-julym meniń ǵumyr-kúntizbem

Jyrtylýmen ortasyna taıady.

 

Zymyraıdy, zymyraıdy qalaı kún,

Zilmen tektes kúnási bar samaıdyń.

Qyzǵanyshpen qaraısyń sen jaryma,

Men jaryńa músirkeýmen qaraımyn.

 

Ótken kúnniń tappaǵanmen deregin,

Ózimdi-ózim sendirýmen kelemin –

Jaqsy bolǵan bizdiń úıge enbegeniń,

Jaqsy bolǵan saǵan úılenbegenim...

Solaı!

 

Baqytjan ALDIIaR

"Adyrna" ulttyq portaly

 

Pikirler