Nazerke Serikqyzy: Tek sen ǵana sezip qoıýshy ediń ǵoı, Qoldarymnyń tońǵanyn...

1078

Nazerke Serikqyzy - 1997 jyldyń 15 shi naýryzynda Semeı óńirinde dúnıege kelgen. Jas aqyn qalalyq, Respýblıkalyq jyr músháıralarynyń júldegeri. Óleńderi aýdandyq, qalalyq basylymdarda jaryq kórgen. Oqyrman nazaryna aqynnyń jýyq arada jazǵan týyndylaryn usynamyz.

 

***
Qadirlim,
Ashyp aıtsam, qadirińe jetem be?
Sen negizi páter jaldap turyp júrsiń bekerge.
Týra qazir qolyńa ákep kiltin ózim tapsyraıyn qalasań,
Myna meniń júregimdi mekende...

Qadirlim,
Oıyń kórkem, ár sózimdi aıtqyzbaı-aq uǵatyn,
Keıde oılaımyn,
dál sen osy dúnıege meni aıalaý úshin kelgen shyǵarsyń?!
Biraq meniń júregimdi mekendeýiń úshin seniń qolyńda
Bolý kerek,
máńgilikke bul júrekke tirkelemin degen úlken ádemi
Mór basylǵan qujatyń!

Qadirlim,
Keıde seni bólise almaı arpalysad(y) oı-sanam,
Óziń de ony shyǵarsyń-aý baıqaǵan...
Júregimniń ishin óziń rettep jóndep alarsyń,
Kórikti etip qaıtadan...

Qadirlim,
Aı aman da, kún de osylaı esen de,
Qamdana ber júgińdi alyp kósherge.
Bir júrekti birge pana qylaıyq,
Meniń ǵana júregimde mekende...

 

***

Aýa Kórdiń be, men endi kúlmeımin,

Sóılediń deseńshi nege óktem?!

«Qosh» deýge keldim be, bilmeımin,

Kidirdim, kenetten...

 

Men kimmin, sen kimsiń búginde,

Óziń eń ólmeıtin óleńim.

Kezdesken adammen túbinde

Bilgenmin qoshtasý keregin.

 

Kóbeıtkim kelmeıdi kúdikti,

Baılaǵym kelmeıdi jolyńdy.

Men úze almadym úmitti..

Úzsem de qolyńnan qolymdy.

 

Qoshtasý keregin sezsem de,

Qoshtasqym kelmese ne istermin?

Qaı jaqta sen ǵumyr keshseń de

Baǵyń da, soryń da, tek menmin.

 

Keler jyl, taǵy kúz keledi,

Saǵynsań artyńa qararsyń.

Men seni qımaımyn, sebebi,

Sen meniń sát saıyn jutatyn..

Aýama aınalyp barasyń...

 

Túngi tildesý

Jazǵy túnniń jańbyrynan jasyryp,

Kúzgi kúnniń kúrkirinen qorǵadyń.

Kezdesýge kelgenimshe asyǵyp,

Umyttyrdyń aramyzda jol baryn.

 

Bilgendeımin sonyń bári ras, úmit

Sondyqtan da bálkim "sen" dep solmadym.

Sen joq jerde tola almadym tasynyp,

Sen joq jerde jaryq bolyp ornadym.

Biraq sonyń barlyǵynan baz keship

Tek sen ǵana sezip qoıýshy ediń ǵoı

Qoldarymnyń tońǵanyn...

 

Quraq ushyp maǵan qaraı bógelmesten bettediń,

Janaryńda júzi qalmaı jasyrynǵan ıneniń.

Jalynyńmen sharpylady keýdeńdegi órt demiń,

Múmkin emes meniń sonda kúımeýim.

 

Bar álemdi bir-aq sátte umyttyryp jiberetin

tek seniń Mańdaıymnan súıgeniń...

Óz erkińdi shetke ysyryp qoıdyń da,

Kózderińdi ala almastan kózimnen.

Joq álde sen, qarsylyqty joıdyń ba?

Aqylymdy almastyryp ózińmen.

 

Sen bar kezde kúsh-qýat joq boıymda,

Tym sharasyz, tym beıkúná edim men.

Dál sol sátte aldymdaǵy býy buqqan sháıdyń da

Senen ystyq emestigin sezingem.

 

Odan ári sál aıańdap ketkenbiz,

Oılamastan úıge erterek jetýdi.

Sol kúzgi tún esińde me ekeýmiz,

Jaıaý júrip ótip edik kópirdi.

Seniń syrly sezimińmen ketken kúz,

Meniń mamyq maxabbatym sekildi.

Sen súıgendeı, tómen qarap ótken qyz,

Jel súıgende betimdi...

 

Sát

Jaqynnan kórip, ózimdi biraq tusattap,

Sen burylmaısyń, Sen tunyq aısyń túsi appaq.

Qasymda meniń sál kidire turshy,

jas toly Kózińnen, Qalaıyn qushaqtap...

 

Shashtaryń tolqyn, janaryń tunyq tún beıne ,

Sen buıyrmaısyń, Sen quıyndaısyń tym keıde.

Keýdemdi meniń jalynyń jatyr kúıdirip

Eriniń sonda qalaı súıýdi bilmeı me?

 

Jaqyndap baryp, tórine órttiń eneıik,

Ot bolyp janyp, Shoq bolyp birge sóneıik.

Kókke ushyp sosyn aınalyp kúlge bir demde,

Joq bolyp ketip kóreıik...

(Keliseıik pe, ne deıik?)

 

***

Mama,

Taǵdyryma tap bergende ókpe-muń,

Qalamadym qadirimniń ketkenin.

Júregime jáne qatty batady,

Keı kezde ókpeletkenim...

 

Mama, Saǵym synyp, qaırylǵanda qanatym,

Jalǵyz panam sensiń izdep baratyn.

Tek men ǵana kinálimin tún saıyn,

Ár jasyńa jastyǵyńa tamatyn.

 

Mama, Kóńilsizdeý kúı tókkende kóńilim,

Senen basqa jubatady meni kim?

Alla aldynda aǵy úshin de ár shashyńnyń,

Kerek jaýap berýim...

 

Mama, Sen óleńsiń, óleńimsiń ózimniń,

Kýási bol, tek baqytty kezimniń.

Bul ǵalamda sen darasyń, men bilem

Sen nurysyń kózimniń...

 

Mama, Ómirimdi ózgertýge bolar shyn,

Ýaıym qylyp jylaı berme oǵan tym.

Biraq mama, ýáde berem kúni erteń

Mendeı qyzyń bolǵany úshin ómirde

El aldynda ór basyńdy kóterip

Tik júretin bolasyń!

Senshi, mama..

 

Sońǵy sóz

Bolsaq ta jerden bıik, tómen jurttan,

Kózderiń meni de uqty, óleńdi uqqan.

Maǵan únsiz jymııý, bilesiń be,

Senen juqqan...

 

Dál solaı, jazbaı kettim kópten óleń,

Al jazsam shalynardaı órtke denem.

Men senen kútip júrdim tekke habar,

Sen belgi kútip júrdiń tekke menen.

 

Talǵamadyq tamaqty tańdap júrip,

Jasamadyq, jaǵymsyp jalǵan qylyq.

Aspan men jer, aı men kún teńeskendeı,

Saı qosylǵan ańqaý qyz, ańǵal jigit.

 

Shynymen baqytsyzdyq ornady ma?

Ótkenniń bári ótirik bolǵany ma?

Sen de ótirik kúldiń be tún ústinen

Juldyz qulap túskende qoldaryma.

 

Taýsylyp bara jatyr demim ishten,

Júregim taǵy oraldy jeńilispen.

Umyttyra almaısyń sen de meni,

Umyttyra almaımyn men de kúshpen.

 

Ókinseń ǵana ómirdi uǵa alarsyń,

«Kók tıynsyz edim» -, dep qulaǵansyń.

Shynyna kelsek eger, sen maǵan sol,

Kók tıynsyz qalpyńmen unaǵansyń.

 

"Adyrna" ulttyq portaly

 

Pikirler