Mergen TOQSANBAI: Umytqan adamdaı shúkir men Qudaıdy, Náp-názik gúlderdiń betine túkirgen unaıdy!

618

Mergen Kósherbaıuly Toqsanbaı 1988 jyly 14 qarashada burynǵy Kókshetaý oblysy, Eńbekshilder aýdany, Kazgorodok (eskishe ataýy Janǵus-Toqsanbaı) aýylynda dúnıege kelgen. Sh.Sh.Ýálıhanov atyndaǵy Kókshetaý memlekettik ýnıversıtetinde, «Kókshe» akademııasynda fılologııa fakýltetinde bilim alǵan. «Assalaýmaǵaleıkúm», «Nostalgııa», «Men bireýdi saǵynamyn...», "Antıteza" atty jyr-jınaqtardyń ıesi.

Qazirgi tańda "Rýh-Aldaspan" qoǵamdyq birlestiginiń tóraǵasy.

 

EKEÝMIZ

Ekeýmiz:
Kóshede kezdespedik, kafede otyrmadyq,
Án bolyp aıtylmadyq, jyr bolyp oqylmadyq.

Baqtarda qydyrmadyq, qalada qańǵyrmadyq,
Laýlatyp kesh batyrmaı, atqan joq tań nurlanyp.

Teppedik altybaqan, minbedik qaıyqqa da,
Sen jaıly jazǵam da joq kúndelik, aıyptama!

Qolyńnan ustaǵam joq, súıgem joq erinińnen,
Sen tipti oılamaısyń, bilemin, meni múldem.

Sen meni kútken joqsyń, sen maǵan «kel» demediń,
Móp-móldir mahabbatqa qumartyp, shóldemediń.

Vokzalda kútkem de joq, shyǵaryp salmadym da,
Úıge de shaqyrǵam joq, ońasha qalǵanymda...

Armandap bolashaqty, jospar da quryspadyq,
Birimiz birimizdi qyzǵanyp uryspadyq.

Ekeýmiz úılenbedik, balaly bolmadyq ta,
Ol jaıly kórgen joqpyz oılanyp, tolǵanyp ta...

Sen meni saǵynbadyń, men seni ańsamadym,
Osylaı ómir súrdik qansha jyl, qanshama kún?!

Jaıqalsyn janymyzdyń máýeli báıteregi,
Osynyń bárin endi ózgertsek qaıter edi?!

Ekeýmiz!

 

***

Sen meni joǵaltyp almashy...
Esińe al tańda da, keshke de!
Aı - aǵyp, jyl - jyljyp ótse de!
Hattarym tym sırep ketse de,
Men jaıly ósek-jel jetse de...
Seni oılap júrmin ǵoı Kókshede...
Sen basqa eshkimdi ańsama,
Sen basqa baqytty kókseme!

Sen meni joǵaltyp almashy!
Joldarda - shańdary shubaǵan,
Saparda - shyrǵalań, buralań...
Qaralap jatsa da myń adam,
Aqtap al - jaladan, kúnədan!
Súıeý bol - sətterde qulaǵan...
Shaqtarda - Taǵdyrym synaǵan...
Osy bir qalpyńnan aınyma,
Janyma janyńmen unaǵan!
Men sonda, jaryǵym, seniń bar,
Erkelikterińdi qup alam!
Mahabbat shyńyna kóterem,
Júrektiń tórine shyǵaram!

Sen meni joǵaltyp almashy!
Jaqut qyl - qolyńda jarqyrar,
Baqyt qyl - basyńa parqy bar!
Senim qyl - túnderge selkeýsiz,
Úmit qyl - tańdarǵa artyp ər,
Qaptaǵan qyzdardyń qapsyrǵan
Qushaqtarynan da arshyp al!
Nesi bar? Sol qyzdar túgili,
Ajaldyń qolynan tartyp al!

 

 Aqjarqyn - 2

Jel mújigen jartastar, Kún kemirgen,
Syr aqtaryp ber ótken kúnderińnen.
Aqjarqyn kelmedi me, aıtyńdarshy,
Táj kıip ap dalanyń gúlderinen?!

Sýsyldaǵan qamystar jaǵadaǵy,
Jalyqtyryp ómiri qaladaǵy,
Aqjarqyn kelgen shyǵar, kórdińder me?
Bir kezdespeı qoıdy, átteń, maǵan áli...

Eı, qıyrshyq qum, tastar! Janarynan
Kún kúlip, tań shyǵyp qabaǵynan.
Aqjarqyn kelgen shyǵar? Kelgen bolsa,
Súıdińder me, úlgerip tabanynan?!

O, Sileti, qart ózen jatqan aǵyp,
Ne aıtasyń sen maǵan maqtanarlyq?!
Aqjarqyn - aqqý kelip shomyldy ma?
Qanatyn kún batatyn shaqqa malyp.
Osyndaı sulýlyqty kórseńizder,
Aıtyńdarshy!
Keteıin júregimmen jattap alyp!

 

APATIIaLYQ ANTITEZA

Ókpe artyp osy ómirge,
Janam ba, óshemin be?!
Muńaımaı júremin dep
Ýəde etkem keshe kimge?!
Dýmany tarqaǵan-aý,
Kafeniń, kósheniń de...
Sózi ótpeı, qoly batpaı,
Əkeniń, shesheniń de,
Otyrǵan túrim mynaý -
Shashylyp kitaptarym,
Jınalmaı tósegim de...

Óńim - jas, kóńil - kári,
Ólim be ómir máni?!
Júrekte shahar emes -
Mahabbat qorymdary...
Jerim - baı, elim - kedeı...
Baqytym, sorym daǵy!
Ay eken qurǵyr ómir,
Tátti me ólim dámi?!

 

JAÝAP

«Jumataıym Siz meniń...»
Onyń hatynan.

Bilemin bərin, jaryǵym,
Sezemin bərin…
Meniń de búgin janym – muń,
Ózegim – jalyn.

Terezemde muz qatyp tur,
Jasymdaı bolyp,
Ózińsiz ótken ýaqyt bul –
Ǵasyrdaı bolyp.

Kótertpeı qoıdy eńseni
Qalyń tuman – muń…
Saǵynyp qaldym men seni,
Saǵyndym, janym!

Aıtqym kep saǵan… sózim kóp,
Aıta almaı júrgen.
Óziń ketkeli kózimde ot,
Baıqalmaı múldem…

Janymnyń jaılaý tóri anaý –
Yzǵar ópkendeı.
Kóńlimniń aıdyn kóli anaý –
Qustar ketkendeı.

Eske alyp sol bir móp-móldir
Tústeı shaqtardy.
Qaıta oqyp túnim ótti ərbir
Husnıhattardy.

Janyma saıa joq sensiz,
Daýyl ər kúnim.
Júregim qalyp kóktemsiz,
Aýyrar búgin.

Oıyma qansha oralyp,
Erkeletkenim…
Ókintti qansha – ol anyq,
Ókpeletkenim…

Bir júrgen kezdiń kýəsi,
Fotolardy ózim,
Júz ret kórdim rasy,
Botalap kózim.

Bilteli shamdaı úmitti,
Óshirgim kelmeı.
Qap-qara qapas kúdikti,
Keshirdim túndeı.

Alaǵaıly shaq ótkerip,
Bulaǵaıly shaq.
Ləıləsiz júrmin otqa enip,
Jumataı qusap.

 

ESKI ƏN OIǴA ORALYP...

Ertegideı estiler bul kúnderi,
Kóktem gúlge toltyryp kúnde irgeni,
Jańa pisip jastyqtyń búldirgeni,
Tappaǵan kez ol əli muńnyń meni.
Men de Óleńmen tanysqam, esim ketip,
Esimi onyń kim edi? Gúlnur ma edi?!

Ol - baqyt qoı! Ushqanyn kesh bilesiń.
Sol shaqty qaıta qalaı keshtiresiń?!
Eserleýsiń. Qaı jóndi es bilesiń?
Úıińnen erte shyǵyp, kesh kiresiń.
Dombyrań bar qolyńda - jaryq shanaq,
Qýanysh bar qasyńda - eski dosyń.

(Nurǵa bólep turǵanda kógińdi kún,
Kúrdeli dep oılaıdy ómirdi kim?)
Jaryq shanaq dombyra - ol da bulbul,
Júrek - sap-saý bolǵasyn, kóńil - bútin!

Úlgermeı-aq sol qyzǵa gúl de berip,
Jaýlap alǵam júregin birdeńe ǵyp...
Əlde, meni unatyp qaldy ma ol qyz,
Jəı, ənsheıin júrgen soń kúnde kórip?!

Segiz jarym jyl ótti sodan beri,
Kórdik biz kóp mashahat, kóp əýreni.
Taǵdyr deı me? Ne deýshi edi? Sol əıteýir,
Adastyrdy meni - odan, odan - meni.

Estelikter janyńdy nurǵa malar...
Sol kósheler... kózge ystyq jylda barar.
Dombyram bar jap-jańa... qaıtem, biraq,
Qýanysh joq qasymda, muń ǵana bar...

Joldar, joldar júr meni qaıda aparmaı?
Jan jolyqpaı janymdy jaınatardaı.
Óleń izdep qańǵyrdym ər qalada,
Jaryq shanaq kóńildi saırata almaı.

Eski ən oıǵa oralyp bul kúnderi,
Sezim deıtin qaıteıin qurǵyrdy endi?
Qyryq jamaý júregim qaıta túlep,
Jaryq shanaq kóńilim kúmbirledi!
...Keshe keshke qalaǵa Gúlnur keldi...

 

LIa-MINOR

«Aıhaı, dúnıe – jalǵan,
Óter me arman?!»
Aqan seri. Shyrmaýyq.

Men əý basta mynaý əppaq əlemdi,
Qasıet qonǵan qaıran qara óleńdi,
Jaınamazdaı taza ustaǵym kelip edi,
Al, endi?!.

Bireý kelip taptap ketti tórimdi,
Bireý kelip laılap ketti kólimdi,
Dostan, qyzdan qalǵan mynaý, qaıteıin,
...kóńildi?!

Men əý basta izdep adal keıipker,
Kóp aldandym keship kileń kúıik, sher.
Sodan keıin anaý dosqa senip kór,
Myna qyzdy súıip kór?!.

Bəri aldamshy, bəri, bəri ótirik,
Ólerdegi sózin aıtyp otyryp,
Satyp ketse, aq júregiń – qaraıyp,
Aq kóńiliń – totyǵyp…
«Dúnıe – jalǵan…» – dep salarsyń bir ənge,
Sengenińe ókinip!

Men əý basta manaý jaryq jalǵannyń
Alyp-ushqan aqqý qanat armannyń,
Perishtedeı beıkúnə bop kóringen
Jandardyń,
Qara túnge, qara qusqa, saıtanǵa,
Aınalaryn bilgen joqpyn… aıtarǵa
Sózim bolmaı otyramyn jol izdep
Qaıtarǵa…
Bala kezge, ańǵal shaqqa, ótkenge,
Tuńǵysh ret ǵashyq bolǵan kóktemge,
Oralsam ǵoı, oralsam ǵoı, shirkin-aı,
Basqa tilek joq mende!

Men bul kúni bastan keshtim taǵdyr qaı?!
Jaǵalaýǵa shyǵyp qalǵan baldyrdaı…
Sóz boraıdy jan-jaǵymnan sup-sýyq,
Qar aralas jańbyrdaı.

Bul kez de óter! Qaıtem sózdi shyǵyndap?!
Muńymdy kim uǵynbaq?!
«Dúnıe – jalǵan» dep otyrmyn taǵy da,
Ońasha yńyldap…

 

***

Saǵan degen óleńder bar jazbaǵan...
Ókpem de bar azdaǵan...

Sezimder bar – jandy jemeı jaı turmas,
Sózderim bar – aıtylmas!

Hattarym bar – tún ishinde joldamas,
Ókinish bar – ol da ras.

Jalǵyzdyq bar – jaýǵa bermes joldasym,
Jalyqtyrdy ol da shyn.

Qumarlyq bar – erinińe shóldegen,
Qushtarlyq bar – ólmegen.

Saǵynysh bar – júregimdi órtegen,
Onyń ózi erke óleń!

Meıirim bar – saǵan qushaq jaıdy ras,
Mahabbat bar – aınymas!

Uıqy bermes aýyr-aýyr oılar bar,
Sensiz ótken toılar bar.

Qyzǵanysh bar – janartaýdaı myzǵyǵan,
Sharasyzbyz biz buǵan.

Estelikter... olar da bar mıymda...
Ony umytý qıyn da!

Bári de bar. Tek sen joqsyń, jaryǵym.
Keregi ne báriniń?

 

***

Men keshe aýylǵa bardym...
Qap-qara nóser jaýynda qaldym,
Qap-qara dúleı daýylda qaldym!
Qanatym osy aýyl emes pe edi?!
Qanattyń sezdim aýyrlaǵanyn.

Samǵaı almadym... saıraı almadym,
Tutyldy nege aıdaı armanym?!
Qara nóserdeı kóz jasyn - toqtata almadym!
Qara daýyldaı ashýyn - qaıtara almadym...

Alpysqa kelgen aǵamdy kórdim!
Aǵamdy kórdim -
Tozyp, tútilgen jaǵamdy kórdim.
Tilim de tilim kezergen erinderinen,
Jalǵa berilgen dalamdy kórdim...

Alshań da alshań basyp júretin,
Emen de jarqyn tasyp-kúletin,
Ákim-qaralar ashýlandyrsa,
Qalaǵa atpen basyp kiretin!

Ólermen, ójet aǵam bul meniń!
Ókpeli nege, eı, maǵan? Bilmedim...
Qaıtaryp ber dep talap etti me,
Dalamnyń kegin?!

Aýylǵa bardym....
Iregisiniń kórsem de sógilgenin kóp,
Ishteı mújildim. Egilgenim joq!
Bul jaqta túk te ózgermepti áli,
Án uranymnyń qaıyrmasy da sol -
"Meniń Elim, Meniń jerim!",- dep!

Aýyldan keldim...
Júregim tógip qara nóserin,
Ishimde soǵyp qap-qara daýyl!
Uıqym buzyldy... Qala. Kóshe. Tún.
Oıymnan shyqpaı qoıdy tek nege?
Baqytyn tappaǵan aýyl...

 

***

Saıasattan aýlaq salyp irgeni,
Baıaǵyda... aqyn bolǵan kúnderi -
Kórkemimniń kóktem edi kúlgeni,
Kóktemimniń kórkem edi gúlderi...

Saıasattan shalǵaı kóship-qonǵanda,
Baıaǵyda... júrek - aqyn bolǵanda.
Óleń - aǵyn bolǵanda,
Rýhym - jasyn bolǵanda!
Qııal saırap, oı qonaqtap ordamda,

Baıaǵyda... aqyn bolǵan aılary,
Bilmegende paıdany hám aılany.
Óleńimdi saǵynyshqa boıaǵan,
Qaıtqan qustyń qaıda áni?!

Saıasatpen ýlanbaǵan aıaly
Shaqtar qashan qaıta qushaq jaıady?!
Tánim sharshap, janym ańsap otyrmyn,
Aqyn bolǵan kúnderimdi baıaǵy...

 

MEN-2

Umytqan adamdaı shúkir men Qudaıdy.
Náp-názik gúlderdiń betine túkirgen unaıdy!

Unaıdy! Jubymen samǵaǵan qustarǵa oq atý!
Adamnyń senimin joǵaltý.

Qarańǵy bólmege qamalyp, jyndardy shaqyryp keńeske!
Túnimen jyr oqyp otyrý - ǵanıbet emes pe?!

Á, sosyn, qyzdardyń jasyna ǵashyqpyn,
Sol úshin olardy qınaýǵa asyqtym!

Bireýdiń báıge atyn tilimniń ýymen, kózimniń suǵymen,
Qulatqan unaıdy! (Ońbaıtyn shyǵarmyn túbi men?!)

Men ylǵı birdeńe búldire qoıýdyń tabamyn amalyn!
Bolmasa, beıýaqta uıyqtaı salamyn.

Aıtpaqshy, ótirik ýádemen aldaǵan unaıdy,
Bireýdi ońdyrmaı qarǵaǵan unaıdy!

...Esime salatyn jan bar ma, Qudaıdy?!

 

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler