Ózińdi kórgende alǵash osal edim...

217

Aqyn daýysy kókke jetedi -
qınalsa, súıse, saǵynsa.
Aqyndyǵy onyń  tekke ketedi -
adamdyǵynan jańylsa.

Shaıyrdyń úni shyńnan asady -
ór rýhyn ózi uǵynsa.
Otaýyn onyń qul da basady -
yrqyna eger jyǵylsa .

Aqynnyń jyry  kópke jetedi,
kókke jetkeni -  tús emes.
Aqynyn  kimder ókpeletedi ?
ókpeletkeni -  kisi emes.

Aqyn júregi juldyzdy súıer,
Juldyzy - janyn  sezinse.
Ǵaryshqa barsa - qanaty kúıer,
kúıgisi kelmes əzirshe...

 

Umytshaqpyn

Belinen aspaı jatyp jigit shaqtyń,
Keı kezde umytshaqpyn.
Qyzyqpen keshegi ótken saıran kúnder,
Eske de túspeı qoıar durystap tym.

Turatyn Taldyqorǵan shyǵysynda,
Oıymda _ eldegi dos, týysym da.
Oıymda _ "Asylózek", bir sulý qyz,
Tek qana biz barǵan saı... Til ushynda.

Bireýler "umytshaq"-dep kúlip turdy,
Men biraq umytpappyn qylyqtymdy.
Esimin talaı qyzdyń saqtaǵan em,
Eh, sonyń bərin bir jan umyttyrdy.

Esimnen shyqqandarǵa keshir dedim,
(Eh, qaıran qabiletim esil meniń)
Olar da meni umytyp ketti me eken,
Jyrymnan izdeı me əlde esimderin?

Kezdessek tanyp múmkin qaraıdy olar,
Əli de ǵashyǵyna balaı qarar.
Umytý degen nərse jaqsy emes-aý,
Umytsa meni bir jan qalaı bolar...

 

***

Myna dáýirde, myna ǵasyrda,
Jyldar men aılar, kún arasynda.
Ómirdiń tereń tuńǵıyǵynda,
Kóńildiń bıik munarasynda.

Qaýyzyn ashqan gúldiń ishinde,
Shattyqtyń jáne muńnyń ishinde.
Birese jaqyn, birese alys,
Uqsaǵan beıne - nurly músinge.

Erip bir jatqan qar arasynda,
Mólt etken tamshy dalada, shyńda.
Sezimniń tunyq juparyn jutqan,
Tynystap erkin tań aýasyn da.

Jaýharǵa toly jyrdyń úlgisi,
Aıdary altyn - jyldyń bir qusy.
SIZ ekensiz ǵoı kóktemmen kelgen,
Gúldiń sińili, Kúnniń qurbysy..

 

AIKÓRKEM

Kórkem ǵyp,
ədemi ǵyp, qylyqty ǵyp,
Jaratqan seni  janym, tunyq qylyp.
Ózińdi kórgende alǵash osal edim,
(Tartylmaı tartpa aıylym, bosań--erim)
Jibergen sen ediń ǵoı shynyqtyryp.
Sodan beri
san jyldar paraqtalyp,
Sodan beri
san jyrlar qanattanyp,
Ýaqyt syryn qoıǵandaı shyn uqtyryp.
Muńaımaı kerisinshe kúlip turyp:
Qyzyl kún tókken shaqta keshki araıyn,
Aıkórkem,
seni ǵana eske alaıyn.
Kezdesken kezimizde ińir edi,
Kórsetpeı turǵan sətte aspan aıyn.
Dəl qazir ǵashyq júrek eljiresin,
Sen bilesiń,
Ishinde _móldir esim.
Móldir esim degenim _sen Aıkórkem,
Jasyram mynaý jurttan endi nesin...
Sezimmen ərkez saǵan  tartyp turar,
Ər mınýtta
degenim artyq shyǵar,
Ər saǵatta
mıymda sen júresiń.
Ótken kún əlemine boılap əsem,
Muńaıǵan kóńilimdi jaıdary etem.
Sen maǵan sonda bir sóz aıtpaǵanda,
Men múlde sen týraly oılamas em.
Aıkórkem...

 

D-ǵa

Qanatyńdy erkin  qaǵyp,
Qalyqtaısyń kórkiń janyp.
Qara jolǵa qaraılaısyń,
Qanattastyń sertin baǵyp.
Qaýyrsynyń úlp-úlp etip,
Təýir syryn shertýde anyq.
Qalaı –qalaı bolar deýshi em,
Qaıran  ettiń erkimdi alyp.
Júregińniń tereń syryn,
Azdap uǵyp kelem kúnim.
Meniń otym basylǵanda,
Órtteı laýlap, sen órshidiń.
Seniń gúliń ashylǵanda,
Soǵan septim óleń –shyryn.
Jyrymdy oqy, bilgiń kelse,
Sezimimniń eger shynyn.
Bilekke emes, júrekke kep,
Qonǵan áppaq  Kógershinim.

 

***

Bıyl da sherýli  sharalar,
Biz týǵan ólkeni aralar.
Kóktemde aýyldy saǵynyp,
Ónerpaz qustar da oralar.

Baqtardyń men turǵan úıdegi,
Juparyn shashqanda sıreni.
Jyl saıyn keletin qus legi,
Sapardan jetse aman ıgi edi.

Saǵynysh sazy bar úninde ,
(Saıraıtyn mahabbat tilinde)
Toılaıtyn bizbenen sol qustar,
Men týǵan kóktemniń túninde.
Tańǵy aspan túrgenshe túńligin,
Jarasyp qyz-jigit, syńǵyr ún.
Tarasyp dostarym ketkenshe,
Qasymnan  ketpeıtin bulbulym.

Sol túngi  jyr menen ən qaıda?
Sol túngi  syr menen sən  qaıda?
Ənimdi tyńdaıtyn dos qaıda?
Jyryma keıipker jan qaıda?

Byltyr da sol baqsha gúldepti,
Biraq ta eshbir jan kirmepti.
Dostarym men jəıli bilse de,
Qustarym  bilmepti...

Biz kóship ketkeli san jyldar,
(Sol ótken jyldarda "bal kún" bar)
Sol baqty kóńilsiz etpes em,
Jazylǵan taǵdyr bar...

 

***

Kóktem kelmeı shuǵylaly,
Tal da jarmaı búrin əli,
Qys mezgili jylyǵany,
Qardan tamshy tunyǵany
Meıirimi shyǵar ananyń.
Bult qoıýlap aspandaǵy,
Burqasyn jel bastalǵany,
Jańbyrlatqan aqpan qary,
Kóz jasy shyǵar ananyń.
El tózimin tonaǵany-
Ómirdi órtke oraǵany...
Aıyqqan joq adam əli,
Saýyqqan joq sanam əli,
Túzelgen joq qoǵam əni.
Bul aqpannyń jara jany,
Bul aqpannyń boraǵany
Jan daýysy shyǵar ananyń...

***

Sen kelgeli - kóterildi eńsem de,
Sen kelgeli - syımaı júrmin ólshemge.
Ómir ózin súıikti etip barady,
Sen de solaı.
Senbeseń de,senseń de.

Jan- dúnıeń sekildi bir kúmis baq,
Kúmis baqta turǵandaısyń gúl ustap.
Meniń janym senikine uqsaıdy,
Zeıin salshy durystap.

Kim biledi, jyldar bizdi kez qyldy,
Kim biledi, syrlar neni sezdirdi?
Sen de súıedi ekensiń ǵoı baıqasam ,
Men súıetin mezgildi.

Kóńiliń de týra maǵan tartypty-aý,
(Bizdiń kóńil- qus saıraǵan barqyt baý)
Ómirimiz múlde bólek,sebebi :
Mende muń bar artyqtaý.

Muń bolǵanda mendegi muń - ǵazal muń,
jaqyn kelme,
alys ketpe ajarlym!
Aradaǵy ardyń týy jyǵylsa,
Qalaı óleń jazarmyn ?!

 

***

Seniń atyń _Sezim deıtin uly kúsh,
Meniń atym _ kóz ilmeıtin Qubylys.

Sendik júrek_meni súıgen perishte,
Mendik júrek_keýdemdegi peıishte.

Sendik ǵumyr_jyr beınege aınalǵan,
Mendik ǵumyr_taǵdyry tas baılanǵan.

Sendik qııal_ men bilmeıtin aǵysta ,
Mendik qııal_búgin taǵy ǵaryshta..

Jangeldi NEMEREBAEV

"Adyrna" ulttyq portaly

 

Pikirler