Arys apatyna arnalǵan óleńder toptamasy

310

QAIRAN ARYS...

Qudaısyz qarý alsa qýdy ata ma,
Qýdy atyp dúnıeni shýlata ma?
Ańqyǵan alqap edi qaýyn ısi –
Aýylyńda ne bop jatyr, Dýlat aǵa!?

Dúnıe-aı, Arys qaıda, Arys qaıda,
Baıansyz baqyt bizden alystaı ma.
Tasyǵan kóńilime sý sepkendeı –
Basynan baıtaq eldiń baq ushpaı ma?..

Janymnyń jylǵalaryn jaılady aǵys,
Aq qusym alqabymdy aımalap ush!
Qamshynyń saby edi ǵoı qara orman jurt –
Shámshiniń áni edi ǵoı, qaıran Arys!

Estilse er babamnyń sazy alystan,
Basynan el emes ek bazary ushqan...
...Sherimdi óleń saǵan tarqataıyn –
Belińdi bekem býyn, Qazaqstan!

Biletin nar qadirin, bar qadirin,
Arysym, aınalaıyn, arnaly uǵym,
...Tózimniń tóńkerilgen qazany edik –
Kózińniń jasyn súrtsin arda jyrym.

Beý, Arys,
Tileýińde bári seniń,
Shemenge aınalmasyn taǵy sherim...
...Zaman bol, boztorǵaıym – uıa salar –
Aman bol, Arystaǵy arys elim!

 Ǵalym Jaılybaı

 

JIGER

Týǵyzǵan tý ustaıtyn talaı uldar,
Armysyń, Arystaǵy aǵaıyndar?!
Jarylys janymyzdy túrshiktirdi,
Zar shekken bul apattan talaıyń bar!

Bul apat – ortaq qaıǵy bar halyqqa,
Ot jetpes júrektegi janǵan otqa.
El barda, elin súıer erler barda,
Asqaqtap turar bolar ar-namysta!

Alapat alaý ot ta janyp tynar,
Aldynda beıbit eldiń jaryq turar.
Bir sátte bárimizdi dúr silkintken –
Sebebi bul apattyń anyqtalar.

Bolattaı berik bolyp bolǵan iske,
San ret surapyldy jenbedik pe?!
El sheti tynysh bolsa, yrys qonar,
Eshqashan uranbaspyz kendelikke!

Eshqashan eńiremes qurysh jandar,
Erteń-aq atatuǵyn tunyq tań bar.
Barlyǵyń bar bolyńdar, arystyqtar,
Barlyǵyń ar bolyńdar, týysqandar!

Ábýbákir Qaıran

 

***

«Oqty kórdim terezemde jarylǵan,
Otty kórdim keregemde jaǵylǵan.

Kókti kórdim naızaǵaıy shaǵylǵan,
Kópti kórdim jalańaıaq sabylǵan.

Ana kórdim səbıinen aıyrylǵan,
Bala kórdim qusalyqtan qaıǵyrǵan.

Erdi kórdim eńkeıgenge qarasqan,
Eldi kórdim yntymaǵy jarasqan.

Kórgen kózim jasqa toldy,
Buladym!
Jylap turyp jurtqa amandyq suradym!

Serik Seıtman

 

***

Qasiret kelip Arysyma,
Eńirep elim jylaǵan.
Jan saýǵalap kóshe boıy,
Qańǵyp júrgen bir adam.

Bala- shaǵa jáýteńdesip,
Árbir jerde adasqan.
Beıbit elge bir mezette,
Tóngenin- aı qara aspan.

Jalyn sharpyp aınalany,
Otpen birge oq ushty.
Eseńgirep, baryn tastap,
Qashqan halyq jol ústi.

Kóringenge perzentterin,
Arqalatqan analar!
Endi qaıtip, qalaı, qaıda,
Kimdi baryp panalar?

Beker dattap, qaralama,
Jaýyngerdi jylaǵan!
Basqa túspeı túsinbeıdi,
Túsinbeıdi- aý, sirá, adam.

Ońaı me edi, ólip ketý,
Qımaı- qımaı jaqynyn?
Men tiledim amandyǵyn,
Sen jaradyń, batyrym!

Kózim jasyn tııa almady,
Janǵa qatty batqasyn.
Allam qaıta kórsetpesin,
Jamandyqtan saqtasyn!

Keshegi kún surapyl kún,
Búkil Qazaq eli úshin.
Arystaǵy baýyrlarǵa,
Kómek- qoldaý berilsin!

Bul bir ǵana Arys emes,
Barshamyzǵa aza kún.
Sol úshin de bas kóterip,
Jumylaıyq, Qazaǵym!

Úmit otyn jaǵaıyqshy,
Jáýteńdegen kózderge!
Kúlki bolyp qalmaıyqshy,
Qalmaıyqshy ózge elge!!!

Elmıra Sársenbaıqyzy

 

***

Uıyqtatpady ishimdegi bir óleń,
Dúnıeniń jaryǵyna asyǵyp.
Óz ólkemnen Arys asyp ketken be,
Oılar otyr bytyrańqy, shashylyp?

Jyr eliniń jıegine syımaǵan,
Aqyn atty alyptardy túsindim.
Túsi ıgini jamandyqqa qımaǵan,
Sol jıektiń ishindegi kisimin.

Ońashany qara túnnen tabamyn,
Qaǵaz-qalam-qalap alǵan serigim.
Keshir Alla, elim-aıdy jyrlatqan,
Dúnıeqor dúnıeńnen jeridim...

Sábılerdiń sıpamadym shashynan,
Analaryn ańyrap bir saǵynǵan.
Aýzymda emes, júregimde ımanmen,
Jaratqanym jalǵyz saǵan tabynam!

Baqytqyzy Nurjanat

 

Arystyń aspanynda . . .

Arystyń aspanynan qus qulaǵan,
Qoldaıgór, qudyretti kúshti ǵalam.
Tabıǵatqa tańsyǵy joq dáriden,
Ápsátte kúlge aınalyp tústi qalam!

Arystyń asqarynan tún qulaıdy,
Qımasyn joǵaltqandar tunjyraıdy.
Qapyda otqa túsken ordamyzǵa,
Iesi biz jylamaı kim jylaıdy?!

Arystyń jaǵasynda qyz jylaıdy,
Atomnyń aptabynan qum qulaıdy.
Kósem sózdiń kúıigin kórgen kóńil,
Tabyttyń tasasynda jyr quraıdy!

Arystyń keýdesinde gúl qýraıdy,
sý ıesi, kól betin syzǵylaıdy.
Baqyttyń balkonynda jatqan bireý,
Bolashaǵym nurly dep byljyraıdy. . .

Arystyń aımaǵynda kún zyrlaǵan,
Taǵdyrǵa ýaqyt emshi, syrdy urlaǵan.
Allanyń súıgen quly hanǵa tilek,
Jalǵassyn tirshiligim syńǵyrlaǵan !

Aınur Orazbaıqyzy

 

***

Tóbesi ashyq qalǵan "oq qoramnyń",

Aptabynda dalamnyń otqa orandym.

Alty arysym sergek  bol – Alty alashym,

Bárinen aman ótken kóp "borannyń".

Qaıran meniń qazaǵym,  armany kóp,

Qaıran meniń tozaǵym,  sańlaýy joq.

Bes salanyń syzdatty saı súıegin,

Bes balany jalmaǵan jalmaýyz órt.

Qaısar elim,  jer emip,  malyn baqqan,

Dáýir mynaý saqtan dep dabyl qaqqan.

Bul qazaqtan qandaı jaý ımenedi,

Zeńbiregi dalada janyp jatqan?!

Ózen,  kól kókiregin óksik alǵan,

"Erteń, ereń,  erteń" dep ótti jalǵan.

"Kún sóngenshe sónbeıik" dep júrgende,

Kún kózin kórmeı qaldyq kók tumannan.

 Qudaıym, kúsh-qýat ber Alashyma,

Alashym órtenýde ar otyna.

Álemde bizden uly halyq joq-aý,

Sabyrmenen túsetin sabasyna.

Kóz jasynan jasalǵan ózenińniń

Jaǵalaýyn jabyǵyp kezemin myń.

Qaǵanatym ǵalamat kúnge jeter,

Ózegi aman bolsyn Óz elimniń!

Ádilet Ahmet

 

"Adyrna" ulttyq portaly

 

 

Pikirler