Shyǵystaný salasynda qazaq tilinde zertteýler men sózdikter qataryna «Parsysha-qazaqsha frazeologııalyq sózdik» qosyldy. Sózdiktiń tusaýkeser rásiminde onyń mán-mańyzy jaıynda aıtyldy.
2024 jyl 27 aqpan kúni Taıaý Shyǵys jáne Ońtústik Azııa kafedrasy ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq ýnıversıtetiniń 90 jyldyǵy aıasynda jaryq kórgen «Parsysha-qazaqsha frazeologııalyq sózdiktiń» tusaýkeserin ótkizdi.
Tuńǵysh ret jaryq kórip otyrǵan «Parsysha-qazaqsha frazeologııalyq sózdigine» parsy tilinde jıi qoldanylatyn maqal-mátelder, qanatty sózder, sypaıylyq formýlasyna jatatyn sóz tirkesteri men aýyzeki tilde jıi qoldanysqa túsetin alǵys, qarǵys, qolpashtaý, tańdaný t.s.s. parsy tilindegi turaqty sóz tirkesteri engen. Bul sózdik parsy tilin úırenýshiler men ırantaný salasy boıynsha jumys isteıtin mamandarǵa asa qajetti kómekshi oqý quraly bolyp tabylady. «Parsysha-qazaqsha frazeologııalyq sózdikti» qurastyrǵandar Taıaý Shyǵys jáne Ońtústik Azııa kafedrasy ırantaný bóliminiń ustazdary: Aıman Boranbaeva, Ǵanı Jumádilova jáne Ǵalııa Qambarbekova.
- Jalpy kez-kelgen tildi úırengende sol tilde kezdesetin frazeologızmderdi meńgerý asa mańyzdy. Sebebi sózdiń tuzdyǵy da qyzyqty túıini de osy frazeologızmderde, - deıdi sózdikti qurastyrýshylar.
Mamandar bir adamnyń shet tilin biletindigin frazeologızmderdi meńgerý dárejesine qarap anyqtaýǵa bolady dep esepteıdi.
Sózdikti qurastyrýshylardyń atıýynsha, «Parsysha-qazaqsha frazeologızmder sózdiginiń» úsh túrli atqaratyn qyzmeti bar. Birinshiden, til úırenýshilerge bul – kómekshi qural. Sebebi árbir frazeologızmniń trankrıpııasy men onyń tikeleı aýdarmasy jáne balama aýdarmasy qatar berilgen. Bir tirkesterdiń birneshe maǵynasy bolsa, olardyń bári kórsetilgen. Ekinshiden, bundaı sózdiktiń aýdarma jasaǵan kezde alatyn orny erekshe. Aýdarmashy keıbir sóz tirkesterin bilmeýi múmkin. Sondaı kezderde osy sózdikti paıdalaný arqyly utymdy aýdarma jasaı alaty. Úshinshiden, bundaı sózdik qazaq jáne parsy tilinde sóıleıtin halyqtyń bir-birin tanýǵa úlken septigin tıgizedi.
- Ejelgi zamannan kórshiles Turan men Iran arasyndaǵy tarıhı, ádebı jáne mádenı baılanystardy zertteýde turaqty sóz tirkesteri erekshe oryn alady. Kez-kezgen frazeologızmniń ózindik tarıhy men qoldaný aıasy jáne tereń maǵynasy bar. Sondyqtan ujymdyq jumystyń nátıjesi bolyp tabylatyn «Parsysha-qazaqsha frazeologızmder sózdigi» Qazaqstan men Iran halqynyń mádenıetin, dúnıe-tanymyn jáne nanym-senimin zertteýge ózindik úles qosa alady, - deıdi ony qurastryýshylar.
«Parsysha-qazaqsha frazeologızmder sózdiginiń» tusaýkeserine ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti shyǵystaný fakýltetiniń dekany Natalıa Em, Taıaý Shyǵys jáne Ońtústik Azııa kafedrasynyń meńgerýshisi Darııa Kókeeva, Irannyń Almaty qalasyndaǵy mádenı ókildiginiń basshysy H. Aǵazade, ırandyq oqytýshy doktor F.Shakıba hanym, Turan-Iran ǵylymı zertteý ortalyǵynyń dırektory Islam Jemeneı jáne ırantanýshylar, shyǵystanýshylar, oqytýshylar men stýdentter qatysty. Tusaýkeser sońynda «Parsysha-qazaqsha frazeologııalyq sózdik» týraly zertteýshiler qyzý pikir almasty jáne suraqtarǵa jaýaptar berildi. Aldaǵy ýaqytta Parsysha-qazaqsha frazeologııalyq sózdikti qurastyrýshylar ırantaný salasyna qatysty monografııa jáne oqýlyqtar shyǵarý jónindegi óz josparlarymen bólisti.
Aıdos Shyńǵys
