Qýanysheva Gúlimaı: "Bir áıeldeı taýqymet te tartyppyn.."

226

Qýanysheva Gúlimaı Ábishqyzy 1970 jyly Shalqar aýdanynyń Aıaqqum aýylynda dúnıege keldi.
Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń múshesi. «Aı qyzy – arman», «Dat, taqsyr taǵdyr» jyr jınaqtarynyń avtory.

Bir áıeldeı

Bir áıeldeı qyz kúnimdi eske alyp,
Áıeldershe bir kóılekke bes baryp
Áıeldikpen janyqtyram erimdi
Toıǵa barar ýaqyttan kesh qalyp.

Bir áıeldeı óz otymdy kúzetip,
Teńge jumsaý jaǵyn, sirá, «muz etip».
Áıelge saı kelgesin be biz etik
Áıelshelep bar zilimdi ap óksheme
sheshimimdi shegeleımin júz ótip.

Bir áıeldeı jasaı da alam kisilik
Áıelsinip ony-muny pisirip.
«Bári birdeı» dep jubatam qurbymdy
Bir áıeldeı bir áıeldi túsinip.

Bir áıeldeı taýqymet te tartyppyn,
Tarazysyn teńdep úıde tártiptiń.
Áıelekesh shashý terem, balama
Juǵystyǵy bala gór dep sarqyttyń

...Bir áıeldeı jaýlyǵymdy kir shalmaı
Bir aqyndaı jazyp ketsem, Inshalla-aı!

Bal kóılekti boıjetken

Jazǵa alyp ketti jas qyzdy
Mamyrdyń jıyrma besi kep.
Mektepte kútip kóktem júr
Meni umytqany nesi dep

Bal kóılektiń ishinde
Boıjetken syndy... qyzalaq
Biz ókshe kıip bılep júr
Birjola bizden uzamaq.

Dáriptep júr eń dápterdi,
Deldalsyz m.s. hat keldi.
Dirildep ashtyń esigin
Dúdámal mahabbatty eldiń.

Burymyń sheshpeshi, bula qyz,
Biz sensiz qalaı qylamyz.
Kórmedi, kórdi dep sanap,
Kúltesin gúldiń julamyz.

***

Dat, taǵdyr!
Datym aqyn qyz atynan,
jyr jamaǵan turmystyń syzatyna,
nazyn da,nalasyn da,namysyn da
júgindirgen nekeniń qujatyna.
Dat,taǵdyr!
Júzim tómen salyp turmyn.
Jazdym ras!
Moınyma ony alyp turmyn.
Talantqa təý etkende tómen etek
tóresine telmirtip,taryqtyrdyń.
Týǵanda "nashar bala" ek qyz aqyndar,
shópjelke,kelin,ana-júz atym bar.
San qoıylym-səýkele səni bitse,
sary tabytqa qalamym salyńdar da,
semdirip,júregimdi de uzatyńdar!
Oı túıgen oramalym aǵarańdap,
sońymda sor tóbetter shabalańdap,
qanattyǵa qonam da qubyla asam.
Qubylada qunsyzdyq baǵalanbaq.
Sher-shapannyń muń-zerin seldirettim,
jyr jazǵan jaýlyǵymdy jelbirettim.
Datyń bolsa, jetkizem jaratqanǵa
shetine túıip qaldyr, keldi-kettim!

***

Men túsinbedim, al!
Nege izimnen qalmaıdy syqsyń qaıǵy?
Qańtardyń qunys kúnine erip
arsa-arsa aqpan da tuqshyńdaıdy.
Alaqanymdy soza bergende
qýanysh qalaı qyryn ketedi?
Adaldyń kóshi oza kelgende
aramyń qalaı márege buryn jetedi?
Ánebir qalyń betti aıaz shirkin
nemen qyzartaryn,
kúndi keshke eńkeıtken Táńir
kóleńkemdi nesine uzartaryn
Bilgim kep.
Biraq jahannan jyraqtaı berem
jalǵyz júrgim kep.
Quraý-quraý dúnıeniń qıyǵyna
kóz jasymdy tógem egilip.
Qurdymǵa quldyr-qulynymdy qulatyp ap,
otyrmyn qabyrǵam sógilip.
Ár kóńilden shýaq sýyryp,
dúbir izdeımin,dúnıeni dańǵaza ǵyp.
Ash baladaı jeımin sosyn
pálsapańyzdy nanǵa jaǵyp.
Jubanaıynshy jumbaǵyń sheship,
jer kindigi me eń,Mamaı qorǵany?
Úkisi úzildi!.. Qamajaıym-aı!!!
Qalaı bolǵany?

Qalaı bolǵany?!
Asan,Úsenimdi jurtyma tastap,
ilgeri kóshý isim be edi?
Pendeńe báribir-aý…
Perishtelerim túsinbedi.
Men de túsinbedim,al.

***

Iyqqa úlbir jelegim sap,
Úmit saýlap etegimnen,
Baqytsyz óleńimdi ap
Edem baǵyna ketemin men!
Kúlte saıyn jasym tamyp,
Gúl ósirip,mastanarmyn.
Janym – jumaq, basym – tamuq,
Qoınyma sher jastanarmyn.
Eseptemes elde qalam
Saýap, ynsap, kúná arasyn.
Ózim bolam kórgen adam
Vavılonnyń munarasyn.
Edem baǵy turaǵym bop,
Jupar tekti jyr tógemin.
Oralarǵa pyraǵym joq
Er jıylmas Kúltóbemin.
Esten shyǵyp aspan asty,
Sonda eshkimdi saǵynbaımyn.
Tastap ketem tastamasty
Júregime baǵynbaımyn.
...Iyqqa úlbir jelegim sap,
Úmit saýlap etegimnen.
Tek baqytsyz óleńimdi ap
Edem baǵyna ketemin men!

***
...Kúńirene bermeıin desem
Kókiregim tolyp keterdeı.
Múrdeni jerleıin desem
Múminim birge ólip keterdeı.
Tesken taýdan ári assynshy
Tuqymy quryǵyr dert degeniń!
Men osynda qalam!
Minerge kólik te erttemedim.
"Úlken Aıdaıǵa" salmas buryn
"Kishi Aıdaıymdy" aıtyp alaıyn.
Qudaıǵa keshe tapsyryp ketkem...
Qazaǵymdy ózime qaıtyp alaıyn.
Jasyrynar jerim qaıda edi
Bala kezimdegi?
Ómirge berer óleńim de áli
Ózimde edi...

Kúz jaıly emes óleń

Sary samal ańqyp syńsý aıtqanda
japyraq saýlap etegi,
jylatyp jazdy ákete berer
yryqsyz ymnyń jetegi.
Toıshy aýyl qorshap turar-aý sonda
jazdy aıap, aıap ózderin
jelek astymen kóshkende ómir
kóship ap kókten kózge muń.
Úzilip gúli, buzylyp úni
syrǵysa dýman qyryndap
toń teris tamyz jóneler qyńbaı
sáýlesin taq-tuq yrymdap
Kúndikke jazdyń kúımesin soǵyp
mazasyz mezgil qart ustań
qadiri qashqan kóleńke baıǵus
syǵalap óter ár tustan
Uzaǵan jazdyń únine uıyp
jasaı da almaı bir kesim
saýsaǵyń bultqa tıerdeı bolyp
sezimdi sátke irkesiń
Sarshanyń isin sóketke saıdy
Mızam da mánsiz esinen
Keteri bardyń kerneıin tartyp
keletini osy nesi dep
... Keler dep jazdy kútemin men de
kúrsintip muńmen sybaı kún
Qulap ketkenshe quzyryna ózim
kókiregimdegi Qudaıdyń.

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler